Kadrioru lossi ja Mikkeli muuseumi teoste analüüs (0)

Muuseumianalüüs
Käisin 15. veebruaril 2013. aastal Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis . Mõlemas muuseumis vaatlesin viite maali/teost.
Kadrioru loss
Esimesena vaatlesin maali nimetusega ‘Soome suurmehi’ (I. Repin ), mis on maalitud aastate 1922 – 1927 vahel. Maal on õlivärvidega lõuendile värvitud. Maalil on näha 17 erinevat isikut, kellest kõik peale ühe paistavad olevat meessoost. Härrased asuvad nähtavasti õhtusöögilaua ääres, eespool istuvad 3 härrat, kellest kaks vaatavad vaatleja poole, ning 2 seisavad seljaga ; tagapool on näha härrasmehi seismas. Meeleolu tundub olevalt elav ning mõtterohke. Härrad kannavad musti ülikondi valge triiksärgi ja lipsuga, ühel härral on peas ka müts. Värvivalikust on Repin kasutanud teose kujutamisel domineerivalt heledaid värve (valge, beež, kreemjas valge), samas ka tumedaid värve, nagu härrasmeeste mustad ülikonnad. Mulle meeldib maal selletõttu, et Repin on suutnud kujutada nii mitut erinevat isikut ning värvivalik on väga paigas. Kui nurisema peaks, siis mõned näod on taustal liiga hägused.
Teise valikuna langes minu valikuks ‘Käsi. Etüüd maalile ‘’Ivan Julm oma poja Ivaniga 16. Novembril 1581. Aastal’’ (I. Repin). Maal on kujutatud paberile, kasutades selleks pliiatsid. Pildilt pakatub sujuv monotoonsus: nimelt on maalil vaid üks käsi, mis on suunatud vasakule ning näpud koos, värviliselt ainult paberi enda valge värv ning pliiatsi hall. Käe all on näha Repini allkiri . Nagu mainisin , siis pilti kirjeldab monotoonsus, mis antud kontekstis on, minu arvates, vägagi täiuslik! Ei oska kindlalt öelda mida on soovitud pildiga edasi anda, kuid mina riputaks selle enda seinale.
Kolmas valik oli Vassili Nikiforovits Bovin’I ‘’Suurvürstinna Olga Nikolajevna’’, maalitud 1846. aastal valminud Christina Roberstoni sarnase maali järgi. Maal on taaskord kujutatud lõuendile õlivärvidega. Valisin maali tema suuruse tõttu, kuna sarnase suurusega maale oli muuseumis vähe. Maalil on kujutatud Suurvürstinna Olga Nikolajevna, kes oli vene tsaar Nikolai II tütar. Pildil on näha kuidas ta on riietatud pikka halli kleiti ja seisab trepiastmete ääres, toetates oma paremat kätt käepidemele. Näha on punast vaipa ning tagapool punast kardinat. Samuti on pildil näha marmorskulptuuri. Maalil on kenasti tasakaalus punane, hall ja valge värv, tibake ka musta (varjud). Näoilmselt ei pakatu mitte mingit huvitavat emotsiooni, võibolla õrn väsimus. Maal on suur, kuid sellegipoolest on tegu hea teosega .
Neljas valik oli ‘’ Akseli Gallen Kallela portree’’, maalitud 1920. aastal õlivärve kasutades lõuendile. Selle teose puhul meeldib mulle see, kuidas pildil olevat meest on kujutatud: kiilaspäine härra, kellel on on paksud vuntsid ja suus piip , seljas paistab olevat pruun triiksärk valgete käiste ja pruuni lipsuga. Tema silmist näen mina elukogenud meest, kelle pea on tarkust täis. Värvidest on pildil ainult kasutatud pruuni, valget ja halli. Taaskord maal, mille võiks samuti seinale panna!
Viimane teos, mille valisin, oli ‘’ Professor Ivanovi portree’’ (I. Repin), maalitud aastal 1882 õlivärvidega lõuendile. Selle pildi puhul sain koheselt aru, et tegu on mehega, kes on mõtlik. Pildil istub professor Ivanov toolis, silmad kinni ning rusikas toetuseks nina all. Ma tunnetan maali vaadates mõttelisust ning tundelisust. Maalil on kasutatud madalaprofiililisi värve: must, valge, hall ning tuhm ja kollakas beež. Maal, mille paneksin väga hea meelega enda seinale.
Mikkeli muuseum
Esimese teosena Mikkeli muuseumis (kõik teosed, peale neljanda , on Eduard Wiiraldi looming) valisin ‘ Rahutus (Üksindus)’, loodud 1950-1952 kasutades pehmelakki. Pildil on kujutatud peakattega naist, kes on nähtavasti mere ääres ning ümberringi pole teisi isikuid. Naise näost väljendub tühjus, kuid osaliselt võib tunda kerget õnnetut olekut. Pilt on hallides toonides. Isiklikule arvamusele toetudes ütlen, et maal annab hästi edasi emotsioone ning mulle meeldib!
Teine teos oli ‘Lamava naise pea’, maalitud 1948. aastal kasutades kuivnõela. Mõtteid on mitmeid: kas kujutatud naine on surmavoodil, lihtsalt väsinud ilmega või hoopis midagi muud? Silmadest järeldaks, et tegu on korraliku väsimusega. Maal on valdavalt kahtetooni –must ja valge- ning kasutatud on varjutust. Emotsioonaalne teos.
Kolmandaks teoseks oli ‘Mehe pea (Pea)’, maaltud 1948. aastal kasutades taas kuivnõela. Selle maali puhul on taas kaks tooni -must ja valge- ning varjutustehnikat rakendatud. Pildil on mehe pea, kes tundub olevat kõhnemapoolne. Mehe silmist loen elukogemust, kuid ka väsimust. Võibolla on tegu pikaajalise töölisega, kes tüdinenud oma tööst? Maal on taaskord huvitav.
Neljandaks teoseks oli tundmatu kunstniku ‘Eestlased, ostjakid, laplased .’, pärit 19. sajandist. Tegu pole maaliga, vaid koloreeritud litograafiaga, kus raamis paiknev leht on pärit tundmatust raamatust. Pildil on tõepoolest kujutatud eestlasi, ostjakid ja laplasi. Pilte on tegelikult kaks, ülemisel pildil on kaks seisvat naine ning üks istuv naine ning alumisel pildil seisev härra ja istuv härra. Pildil on minu arust püüdud kujutada erinevate rahvaste eluharjumusi. Huvitav teos sellegipoolest.
Viimane, viies teos oli ‘Okaapid’, maalitud 1949. aastal akvatindiga. Maalil on kujutatud okaapisid, kes on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluvad sõralised. Pildil on kokku neid neli: esiplaanil kolm ning tagaplaanil üks. Maalilt ei pakatu emotsioone, tunnetan vaid ‘loomalilust’.