Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame 11
Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune
See oli valdav 12.saj. kuni 16.sajandini . Gootikale eelneb romaani stiil ja renessanss . Nimi on tulnud gootide hõimu järgi . Gootika põhialuseks on võetud teravkaarmotiiv . Gooti arhitektuur 1100. aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride
aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna ümaravormiline jalg (rahvapärimuse järgi kasutatud keskajal ka häbipostina). Fr
kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal ristusid diagonaalselt kaks teravkaart, mida nimetati roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal. Kõrggootika ( 1200-1400) esimene suurteos oli Chartres`i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis, see
Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned
II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased - kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant. Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus, kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti- ja vara-renessanss stiilist ning näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele. Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased
neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Kaks transepti. 3) Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4) Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned. 5) Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus?
Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine).
Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti katedraali (katedraal = toomkirik, peakirik ehk piiskoplik kirik) konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitust kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlvroided. Võlvsiilud ja seinad olid konstruktiivses mõtted teisejärgulise tähtsusega, ainult täitematerjal, ja ehitust võib kujutleda ka ilma nendeta (Kangilaski 1967:214-216). 4 1.1 Kirikud Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ,,ladina rist". Transept ei eendunud tavaliselt nii palju kui romaani stiili ajal, vaid liitus terviklikumalt pikihoonega
nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab erinevalt romaanlastest vertikaalsus ja püüd kõrgustesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitades laoti raidkivist või tellisest valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht kinnitatakse päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Romaani stiilis oli kõige levinum kapiteel kuupkapiteel. Selle alumised nurgad ümardati. Lööve
sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks.
ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi.
vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid, Romaani kirikul oli torne palju. Vanasti ehitati kellatorn hoonest eraldi nt Pisa torn. Torn oli pelgupaigaks. Keskaja kirikuehitajate kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine. Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi. Pikapeale õpiti uuesti ehitama vanaajal tuntud silinder-ja ristvõlvi. Toetuseks lisati vööndkaared. Võldis olid rasked ning sellepärast olid romaani kirikutel paksud seinad, kaitses. Gooti stiilil olid muutused lae ehitamises. Keskajal nim kiriku uksi portaalideks. Tavaliselt oli portaale 3, keskmine teistest suurem. Portaalide kujundust peeti tähtsks, kujutati piiblistseene jne. ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad
aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein. 8. Leidke mõned keskaegse rõivaste pildid.
U sakraalarhitektuuris gooti stiili konstruktsiooni aga T S m.a.j. nende alusena kasutati puitu. täies ulatuses, mistõttu kirikute aknad olid suhteliselt Suurte akendega gooti kirikutes ei väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks jäänud õieti ruumi seinamaalide kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, jaoks.Neid asendasid akende N klaasimaalid-vitraazid, mõjukad ja võlviroided, päiskivid, konsoolid jms. maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud toredad oma värvisäras. kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid on siiski ka
2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Gootis võeti kasutusele teravkaared ja roidvõlvid. 3. Millised ehitusosad moodustavad gooti basiilika ,,skeleti" ja on seega esmajärgulise tähtsusega? kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e.roiet .Piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Teisejärgulise tähtsusega olid võlvisiilud ja seinad. 4. Milles seisnes roidvõlvi uudsus? Mida ta võimaldas?Roiete vahelised osad(võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed, millega vähenes võlvide kaal ja raskus koondus võlviku nelja nurka. 5. Nimeta kolm kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjuta siia ka nende nimede hääldus.1) Chartres'i katedraal 2) Pariisi Jumalaema katedraal
Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine).
· Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar · Saint Denis' kloostrikirik- palverändurite ligimeelitamiseks ja kuninga võimu levitamiseks KIRIK: · Seinad ja võlvid õhukesed, aknad suured. Ehituse rajamisel tehti esmalt tugielemendid- moodustasid skeleti · Tugielementidele pilaaridele toetusid roidvõlvid · Tugikaared, vööndkaared, tugiroided · Kesklöövi kõrgus kasvab · Suuremad kirikud 32 m (kesklöövi kõrgus) Notre Dame (jumalaema kirik) 12 saj; Chartes'i katedraal 13 saj; Reims'i katedraal 37 m; amiens'i katedraal 42,5 m · Põhiplaaniks ladina rist · Pikihoone 3-5 lööviline · Transept mitme lööviline · Krüpt puudus, kooripõrand pikihoones samal tasapinnal · Koorilõpmik polügonaalne · Kõige tähtsam Maarja kabel- kiriku pikitelje lõpus
ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatakse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. ARHITEKTUUR: Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle
Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa)
4/11/19 · Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane madalate reljeefidega raiddekoor. Kersti Markus on leidnud sellel sarnasusi Gotlandi meistri Lafrans Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. 8 4/11/19 · 1516 rajati Liivimaa ordu ordumeistri Wolter von Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17
Praegu teravkaarelised aknad said oma kuju 19.sajandil. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Hoone esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid imporditi ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive. 15. Sajandil levima hakkanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest
vallutamisest normannide poolt 70m pikk, 0,5m lai 58 stseeni William Vallutaja vallutustest, legendi järgi tikkis vaiba Williami naine. ~ 1500 inimest, laevad, hobused, lossid. KULLASSEPAKUNST reliikviate valmistamine. 23. Gooti arhitektuur Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti kirik meenutas ''hiigellooma skeletti''.tugipiidad, tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Üks esimesi katedraale oli *PARIISI JUMALAEMA katedraal, mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga. Kirikute välisilme oli tähtis raiddetailid ja tornikesed
Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud. Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane. 2. Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks. Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile. 3. Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4
· ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid · romaani kirikutel oli palju torne kaks läänefassaadil, Itaalias olid kellatornid sageli kirikust eraldi nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati vööndkaared, romaani kirikutel paksud seinad · sissepääse ehk portaale oli tihti kolm, keskmine suurim kõik läänes, perspektiivportaal nagu kahanevas järjekorras portaalid, portaalid olid dekoreeritud ROMAANI STIIL · olulisem tunnus ümarkaar · kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne · Bütsantsi mõjud · ilmalikud tagaplaanil üks kuulsamaid Wartburg Eisenachi juures (ma käinud, jejejeje) :D
Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim. mõni tempel, mis kompleksi kuulub. Parthenoni tempel Miks kreeka templid on avaldanud hiljem mõju hilisemale lääne arhitektuurile? Ta on seletatav Kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega ja on ideaalne. IV Oleviste kirik Nim. stiil,saj, maa. 15.saj., basiilika, Eesti Nim. stiili tunnus. Võimsad nelinurksed piilarid või saledad kaheksatahulised piilarid. Omapärase profiiliga konsoolid ja vööndkaared. V Boticelli Veenuse sünd Nim. maali autor,nimi, maa,saj,stiil Boticelli, ,,Venuse sünd", 15.saj. II pool, Itaalia, Renessans Kas maalil on puudusi, millised need on? Liikuvate loodusnähtuste naiivne kujutamine, kehad olid hästi kujutatud. Nim. mõni stiilitunnus maalil. VI Kolgatareljeef Mis on pildil : kunstiliik, saj, kus asub? Eesti, Karja kirik, Kolgata reljeef, kunstiliik Sakraalarhitektuur, 13. või 14. saj. Mis toimub teosel, millise kirikupühaga on see seotud
Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega. Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Ammusest ajast tuntud silindervõlvimine uues stiilis ei juurdunud, kuna see võimaldas katta vaid kitsaid ruume ja oli väga raske. Seega prooviti katta laiemaid lööve ristvõlvidega. Igat traveedi (löövid jagunesid võlvikuteks e. traveetideks) kattis oma ristvõlv. Traveesid eraldavad hoone pikkisuunas vööndkaared. Pikihoonet ja transepti ühendab aga omavahel Rooma arhitektuurist ülevõetud triumfikaar e. võiduvärav. Siiski oli ristvõlv küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövd jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Romaani stiil oli igas riigis omapärase küljega. Nii näiteks on Itaalias täiesti tavaline, et kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst. Norras oli kiriku
kasutati keskajal teatud määral ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati sarnaseid kirikuid. 2- 3 ümarsammaste paari jaotavad avarate ja valgusküllaste kirikute pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks. Ruudukujuliste võlvikutega kesklööv on tunduvalt laiem kui pikkade kitsaste võlvikutega külglöövid. Kooriruum on eranditult neljanurkne ja kesklöövist mõnevõrra laiem. Domineeriv võlvitüüp kuplitaoline domikaalvõlv, mis on laotud ilma roieteta. Nelinurkse kujuga vööndkaared toetuvad seintel konsoolidele, millel on tavaliselt kolmnurkselt ahenev üldkuju. Kohati asendavad konsoole rippsambad. Väliselt on Järvamaa kirikud lihtsad ning asjalikud. Seinapinda liigendavad kõrgel paiknevad kitsad pikad aknad. Raidportaalid esinevad vaid mõnel kirikul. Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada kaitsetornina. Ambla kirik: Valmis 13. sajandi kolmandal veerandil esimesena ja oli kogu Kesk-Eesti arhitektuurile määravaks eeskujuks
1996. aasta suvel hakati restaureerima kiriku kooripealset võlvistikku, mis oli sissevarisemise ohus juba 1950 - ndatel aastatel. Seoses 1997. aastal kiriku tornikiivri ennistamisega, kooripealse võlvistiku restaureerimine seiskus. Kuid 1998. aastal 11. mail alustati selle tööga uuesti. Kooriruumi ennistamise käigus demonteeriti ka lühter ja kantsel ning transporditi Tallinna restaureerimisele. Kiriku restaureerimistööd jätkusid 1999. aasta suvel, mil renoveeriti pikihoone vööndkaared ja tornialuse välismüüri müüritised. Loodame, et ka edaspidi jätkub vahendeid vanade kirikute korrashoiuks.
Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus oli suunatud ülevalt alla. Lagesid kaeti ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Kirikut kandsid sambad, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Esimene täielikult Gooti stiili kuuluv kirik on Jumalaema katedraal Pariisis(1163.a). Kesklöövi võlvide pikkus oli 32m. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartresi katedraal. Sellele järgnesid Reimsi (37.5m) ja Amiensi (42.5m) katedraalid. Kõige kõrgemad võlvid on Beauvaisi katedraalil (47.5m), need varisesid kokku. Gooti kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Kirikud olid kolme või viie löövilised ja basilikaalse ülesehitusega, ka transept oli mitmelööviline
sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes, siis olid ka seinad paksud. Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi.
Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti katedraali põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept ei eendunud enam nii palju vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3- või 5-lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest palju laiem ja kõrgem. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilisi tugisüsteeme. Koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Kooril oli mitu
kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed 5 ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL
suunatud rohkem allapoole ja vähem külgedele. Teravkaare rakendamine võimaldas niisiis ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre.Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) Roidvõlv esines juba varem, kuid otstarbekohast rakendust leidis alles XII sajandi alguses. Roidvõlvi peamiseks iseärasuseks on igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided Roidvõlvidel on võlvide surve koondatud peamiselt nelja punkti, nimelt võlviku nurkadesse, kus roided ühinevad üksikuid võlvikuid eraldavate vööndkaartega. Siin kerkivad tugevad piilarid. Võlvide külgsurve langeb välismüüri vastu ehitatud vägevatele kaartele mis annavad surve edasi massiivsetele, külglöövi müüride külge püstitatud, ülemises osas vabalt kõrgele kerkivatele tugipiitadele või tugipiilaritele.
Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal
Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32.Milliseid gooti kirikuid teate Eestis olevat? Mille poolest need erinevad Lääne- Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest?
Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32.Milliseid gooti kirikuid teate Eestis olevat? Mille poolest need erinevad Lääne-Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest?
rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema ,,skeletiks" said kaks diagonaalset, traveede kohal ristivat teravkaart, mida nim roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed, sellega vähenes oluliselt võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, vööndkaared ja võlviroided. Saint-Denis'i uus koor vaimustas kõiki külalisi, hakati ehitama kirikuid uues stiilis. Esimene nende hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame, 1163), seda loetakse veel varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika (1200 1400) esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Ameins'is. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. (N-D 32 m, R 37,5 m, A 42,4 m) Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi ladina rist
säilmete jaoks.Piilarid jämedad sambad. · Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. · Ühe lööviga kirikud. · Torn romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi Pisa torn. · Lagi varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder- ja ristvõlv. Lisati vööndkaared, mis asusid täpselt sammaste kohal ja jagasid lae võlvikuteks. · Portaal kiriku uksed keskajal. Sissekäik enamasti läänes, portaale kolm keskmine teistest suurem. Perspektiivportaalid koosnesid kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevast portaalist. ROMAANI STIIL · Ümarkaar ustel, akendel, silindervõlvil, ümarad ka sambaid ühendavad kaared jne. · Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne.
külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest kunsti on
piilarid. Hoone ida poolse neljandiku moodustavad kaks eelmisest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt silmapastvaim kogu lääne poolset osa hõlmab kodanikesaal- 8-tahulistele saledatele piilaridele toetuvad kõrgete servjoonvõlvidega 2-lööviline ruum, mille loode võlvikusse tõuseb sirge peatrepp. Mitmeosalise profileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikeda kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põja seina kõrgete akende lintvuugistikuga taidpalendid on Tallinna hilisgootikale tüüpilised. Ida poolne raesaal on laia vööndkaarega kaheks 8-osalise servjoonvõlviga kaetud võlvikuks jaotatud piklik ruum, mida põhja seinast valgustavad kolm akent, neist keskmine teistest kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht
Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid
Hoone idapoolse neljandiku moodustavad kaks eelmistest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt simapaistvaim kogu läänepoolset osa hõlmav kodanikesaal kahele kaheksatahulistele saledatele kalasabamustrilistele piilaritele toetuvate kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum.
Gootika iseloomustab kirikuehituses vertikaalsus ehk püüd kõrgusesse. Gooti kõrget hoonet takistab kokku varisemast tugisüsteem, mis laseb ehitise raskuse juhtida kindlatesse punktidesse. Tähtsad uuendused ongi terav kaar, tugikaared, roidvõlv. Teravkaart ladudes paigutatakse kiivid ülestikku. Siis on külgsurve väike, peamine raskus kandub alla. Tähtsamaks konstruktsiooniliseks uuenduseks on roidvõlv. Raidkivist või tellistest laoti võlvi raamivad tugevad vööndkaared, mis lukustatakse päiskiviga. Varagootika kaunimate ehitiste hulka kuulub Pariisi Notre Dame'i kirik. Rosettaken on ümmargune aken, kasutatakse nii piki- kui põikihoone otstes. Erinev on inglise gooti ja saksa gooti. Gootika saab alguse Prantsusmaalt. Sisearhitektuuris hämmastab kirikute kesklöövi kõrgus. Inimene tunneb end seal väga väiksena (ohsa vaesekene). Gooti kirikus puuduvad seinamaalid. Seinu lõhestavad nüüd kõrged rikkaliku raamistusega värvilistest
tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali, kahe kaugele eenduva transepti, sirge koorilõpmiku ja hiiglasliku nelitistorniga ehitist. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal. · Itaalias Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks
2) trifoorium paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm.
Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey, see on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2.Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Salisbury katedraalil on kaks transepti. 3.Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekodeeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus, mis on tihti konstruktsioonidega vähe seotud. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4.Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. 5.Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud, alles
Nendes on näha gooti stiili peamiseid tunnuseid- kergena mõjuvad teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt! Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas justkui mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulise tähtsusega. Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avarama ja vabamana
Läänefassaadi ja pikihoone vahel oli algul kaetud eeskoda e. narteks, hiljem kujunes sellest kolmelööviline eelkirik. Burgundia arhitektuurikoolkonda kuuluv (romaani arhitektuur on Prantsusmaal esindatud ca 10 koolkonnaga) Cluny kirik sai eeskujuks paljudele teistele sakraalehitistele nii Prantsusmaal kui ka väljaspool selle piire. Prantsusmaal on otseselt Cluny mõjudele toetuv Saint Lazare`i kirik Autun`is (alust. 1132), mille kesklöövi katvat silindervõlvi toestavad vööndkaared ning Madeleine´i kirik Vezelay`s (11.saj. lõpp, 12.saj. algus). Viimatinimetatu on üks neid romaani kirikuid, kus ka pealööv on kaetud juba ristvõlvidega. Ristvõlvide kasutuselevõtmine tähistas uut etappi kirikute konstruktiivses lahenduses. Eeskätt võimaldas see tõsta kesklöövi kõrgust ning ühtlasi teha ka kõrgemaid aknaid, mis muutis senise küllalt pimeda kiriku valgemaks. Kesk-Prantsusmaa kirikutest on perioodi silmapaistvamaid ehitisi "palverändurite kirikuna"
annaabi.ee 
