Eesti Matema Bioloogi Muusika Inglise keel atika a keel 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 Eesti keel 100 Mitu täishäälikut on? Vastus Eesti keel 100 Mitu täishäälikut on? 9 Eesti keel 200 Mitu tähte on tähestikus, kui on lisatud ka võõrtähed? Vastus Eesti keel 200 Mitu tähte on tähestikus, kui on lisatud ka võõrtähed? 32 Eesti keel 300 Mitu erinevat hääliku pikkusastet on eesti keeles ja mis need on? Vastus Eesti keel 300 Mitu erinevat hääliku pikkusastet on eesti keeles ja mis need on? 3 ja need on: lühike, pikk, ülipikk Eesti keel 400 Mis on eesti keele 3 suurimat murderühma?
REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma
Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Ýstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i-poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. http://www.lastekas.ee/index.php?go=detail&id=1025
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees)
4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmekeelset sõnaraamatut. * Õigekeelsussõnaraamat * Sünonüümisõnastik 9) Nimeta 2 ühekeelset sõnaraamatut. * Tõlkesõnaraamat * Oskussõnaraamat 10) Milleks on vaja sünonüümisõnastiku? Kui mõnd teksti koostades kipuvad teatud sõnad korduma või kui otsid täpset väljendust.
Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-helitud. M, N, L, R, J, V-helilised Silp-väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Osad: tuum-täishäälik, algus/lõpp-kaashäälik.
Eesti keeles on kolm väldet- I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keeles on 14 käänet. Eesti tähestik põhineb ladina tähestik, mis on kohandatud eesti keelele. Koos võõrtähtedega on eesti tähestikus 32 tähte: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre
Forselius aga otsustas tõestada Rootsi kuningale et eestlased on võimelised haridust omandama. Ta võttis kaasa 2 õpilast, Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri. Stokholmis eksamineeris poisse Karl 11 isiklikult. Poisid tõestasid kuningale et eestlased võivad väga targad olla ja kuningas oli valmis talurahva haridust Eestis toetama. Forselius tegeles ka haridusküsimustega. Näiteks andis ta välja eesti keelse aabitsa, jättes välja võõrtähed. Samuti ei kasutanud ta h- tähte täishääliku pikendamisel. Forselius kasutas lugemaõpetamiseks uut metoodikat. 1688. aastaks, kui Forselius suri, oli Eestisse rajatud juba 41 talurahva koolis. Enne seda oli Liivimaa maapäev vastu võtnud otsuse et igas kihelkonnas peab olema oma kool. Kahjuks jäi Forseliuse töö pooleli 28 aastaselt, kui hukkus läänemerel. Forselius oli koolitanud 160 õpetajat. Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine. Asd 17
vastab kirjatäht). Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik:Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades (nt sokolaad). Sulgudes antud c, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja võõrnimetuletistes ja tsitaatsõnades, samuti kasutavad mõned luuletajad neid oma tekstides vastavalt ts, ku, v, ks ja ü asemel. Eesti tähestikuks võidakse nimetada ka võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i (i), j (hota), k (ka), l (ele), ll (elje), m (eme), n (ene), ñ (enje), o (o), p (pe), q (ku), r
Võromaa vana rahvakultuur om väega tähtsä rikkus kõgõ Eesti jaos. Võru tähestik. Võru kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestiku ja selle eesti versiooni põhjal koostatud võru tähestik, mis on võru-eesti sõnaraamatus esitatud järgmisel kujul: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Ss) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Zz) ´ Sulgudes on antud võõrtähed. Neid kasutatakse ainult võõrkeelsete sõnade ja võõrkeelsete või vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse mõnevõrra ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades. Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i- poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk).
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline
-lik käändes (missuguses?) heatahtlikus naabris (missugusest?) arglikust tüdrukust afisid guasiga afiss, afisse guass dusi all tsuvasid pole dussi tsuvass blufib profid bluffima proffidel skafander, professor, afekt, efekt, efektiivne, aferist, siffer, maffia, brosüür, eselon, finis, kusett, klisee g, b, d sõna algul baas, daam, gramm võõrtähed farm, sampanja, zlott, zanr pearõhk järgsilbil anarhia, nihilism, katarr pikad täishäälikud järgsilbis konkreetne, kurioosne, nahaalne o järgsilbis paatos, piison, kino, auto tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion
gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te; • NÄITEKS: lõunaeestiline aabitsatekst: o sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min- nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur- ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men. KIRJAVIIS • B.G. Forseliuse ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks: o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada Kristus (Christus), Jaan (Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool - kohl, siin - sihn; o kasutada akusatiivis t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. FORSELIUSE AUKS • Bengt Gottfried Forseliuse medal. • Bengt Gottfried Forseliuse tänav. • Forseliuse park. • Mälestuskivi. • Tartu Forseliuse Kool. KASUTATUD MATERJALID • http://www.forselius.ee/index
vokaalharmooniast, omistusliidetest (tänaseks kadunud), pöörduvast eitussõnast, kaasaütleva käände kujunemisest. Tegemist on peamiselt usulise või juriidilise tõlkelise erikeelega, mille loojad on olnud muulased või muukeelse hariduse saanud. Seega on vanimas kirjakeeles palju rahvakeelele võõrast eelkõige grammatikas, sõnavaras vähem. 2) 1600-1686 - Tuli kasutusele ülemsaksa kirjaviis (h kui vokaali pikendav märk): võõrtähed c, f, w, x + nende ühendid (saksa k: sch, ck, tz). Kirjutatud tekstide hulk suurenes. Selgelt kujunes välja 2 eraldi kirjakeelt: tallinna k vs tartu k. Algas kirjakeele esmane normimine ja ühtlustamine (esimesed grammatikad ja hilisematele autoritele eeskuju andvad religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale.
anneksioon, dirigent, abiturient, entsüklopeedia, materjal, materiaalne materialism, materialistlik, periood, orienteeruma, funktsioon, variant, illusioon, seeria, potentsiaalne, familiaarne, evolutsioon, kotlet, pankrot, piiskop, sigaret, fokstrott, siluett, konstateerima. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgusi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Võõrsõnade tunnused: võõrtähed ja võõrhäälikud. Võõrtähed- c, w, x, y ja q neid kasutatakse tsitaatsõnades Võõrhäälikud- f, s, z ja z. Võõrsõnad võivad alata ka g, b ja d`ga ning sõna rõhk võib asuda järgsilbil(lõpus). 9. Algustähe ortograafia.(õp lk 30-33 ja57) Üldreeglid: 1.Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega.(Suur Munamägi) 2.Nimetus kirjutatakse väikese algustähega.(president, kass) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides
· Mulgi murre (Võrtsjärve) · Võru murre (Lõuna-, Kagu-Eesti, Põlva,Värska) Venemaa mõjutus väike Laen- ja tehissõnad Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu
kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu näiteks kool pro kohl, siin pro sihn; kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nagu näiteks ep taha. Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929
Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky. „Komensky seisukoha järgi on kõik inimesed arenemisvõimelised, riigi ülesandeks olla
omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ja kaashäälikud j, l, m, n, r Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d TÄHEORTOGRAAFIA
Põimlause: pealause +'','' + kõrvallause nt Ema laulab laulu, mis mulle meeldib. Näited: Põimlause: Ema laulab laulu, mis mulle meeldib ja isa joonistab. Rindlause: Ants kukkus eksamil läbi: ta ei õppinud üldse. Ants ei õpi üldse- nii võib ta eksamil läbi kukkuda. 5.VÕÕRSÕNAD rõhk esimesest silbist kaugemal (nt fi lo soo fia) häälik ''o'' esimesest silbist kaugemal (nt au to) pikk täishäälik esimesest silbist kaugemal (nt man da riin) võõrtähed z, z, s, f sõnas (nt zooloogia) sõna algab g,b,d-ga (nt gloobus) 4 6.LISAND Eeslisandit komaga EI ERALDA (Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on suur ja ilus) Järellisandi ERALDAME komaga (Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on suur ja ilus) Olevas käändes (kellena/millena) järellisandile EI PANE koma (Tallinn Eesi Vabariigi pealinnana on turistide lemmik)
klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. (C täishäälik ehk vokaal, V- konsonant ehk kaashäälik) Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi) Võõrhäälikud: f, s Võõrtähed- f,s,c,q,w,x,y,x,z Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi. Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe) 4) Sõnaliigid Sõnaliik on keeles ühtemoodi käituvate ja samade omadustega sõnade hulk. Sõnaliigid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvatele sõnadele on võimalik liita tunnuseid ja lõppe, muutumatud sõnad on alati sama kujuga.
Usuõpetus, kirikulaul Rehkendamine Saksa keel Raamatuköitmine o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus o 1687 talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda + koolmeister · Johann Gottfried Forselius soovitas : o välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada : Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; o kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. o Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu
Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandike Ignatsi Jaagu ja Pakri Jüriga Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; 5 · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; · kasutada osastavas käändes t-lõppu, nt jumalat; · jätta eitavas kõnes ära murdepärased pöördelõpud, nt ep taha. Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühakspidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on
nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n. 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s ja z, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. 27. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Sarnastumine. Üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. 28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Ulatuse
[5] Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed f, s, z, z - nt Fränk, Rudolf, Anzeelika; nimealguses b, d, g - nt Brita, Guido, Gertrud; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil - nt Adeele, Marleen, Arkaadi, Marii). [5] Omanimedes ja võõrnimedes ei tohi võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt omapäritolu nimede korral (nt Raily, Õnnely, Arwo). Võõrtähed on lubamatud ka laennimedes (nt Cadry, Kady, Daavy); laennimedes ei tohi kasutada ka varasemate kirjaviiside kirjapilte (nt Maddis, Jürri) ettekäändel "suguvõsas levinud nimi". Võõrnimedes võib kasutada võõrsõnatähti, kuid mitte võõrtähti ega võõrapäraseid tähekombinatsioone (nt Fränck, Cätlyn, Agneetha ). [5] Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud, ja ainult nii. [5]
Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Tema kirjaviisi lihtsustamise ettepanekute seas olid: ● välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, x, y, z ● pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes) ● jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn ● kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat ● olevikus eituspartikkel ep, kuid jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha, ep ol-le, sin-na ep pea ● komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga
enne ennem. 3. Häälikud ja foneetika semijootik-teadus märgi süsteemidest foneetika-häälikusüsteemi uuriv teadus fonoloogia-uurib häälikute kasutamist keeles morfoloogia-keele vormi õpetus süntaks-teadus,mis uurib sünadest lausete moodustamist fonotaktika-määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte palatalisatsioon-peenendus,mis on tingitud naaber häälikutest võõrhäälikud on häälikud,mis esinevad vaid võõrsõnades,võõrtähed esinevad võõrsõnades,tsitaatides,võõrapärastes pärisnimedes. Silp-silp on väiksem kõnes esinev hääldusüksus jagunevad lühikesteks ja pikkadeks silpideks,pikkad omakorda lahtisteks ja kinnisteks. välde- I välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus ka-la,ko-li II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l. Sõna õpetaja - lihthäälikud on õ, p, e, t, a, j, a. 10. Lihthäälikut või kirjas märkida ühe, kahe või kolme tähega. Näide: Sõna kala - lihthäälikud on k, a, l, a.
Tooge näiteid! Helilised konsonandid häälekurrud võnguvad - : /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest) 2) võõrtähed s ja z (nt ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z) 3) palatalisatsioon 4) frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 27. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? On nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, juhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. Sõna hoolikalt hääldatud variand on täisvorm ehk täishääldus.
Tooge näiteid! · Helilised konsonanded häälekurrud võnguvad: l l´ r m n j v · Helitud konsonanded häälekurrud ei võngu: k p t t´ s s h f 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? · 17 konsonantfoneemi: k t t´ p s h f v m n r l l´ j s · Probleemid: Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. Võõrtähed s ja z : s õigekiri on samasugune nagu sulghäälikutel. Z esineb s lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beez, drazee, loozi, sarzi. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja s Palataliseeritud foneemidel / / puuduvad kirjas neile vastavad tähed. Palataliseeritud konsonandid esinevad sõna sees ja lõpus, kuid mitte alguses.
Lõunaeestiline aabitsatekst: sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge / nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men. Forselius märkas milliseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisega ja ta tegi paar ettepanekut: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn · kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat · jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha · komitatiivi lõpp ilmselt tüvega kokku kirjutatud, nt me-le-ga Et aabits tuleks odavam, saadeti selle trükipoognad Sangastesse köitmiseks. Alguses tegis seda tööd
rebimiseks. Sellised millised on helid ei olene häälepaeltest vaid on huulte ja keelte liigutamisest tulenev Keele struktuur. Lingvistilised ühikud ja nende hierarhia · Foneemid (phonemes) on eristatavad heli kategooriad konkreetses keeles. Väikseim ühik, mille poolest keelekatted võivad üksteisest erineda. Neid on erinevatel keeltes erinev arv. Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid foneeme, mida meie keeles pole, on meil raske omandada ning see teeb sellest arusaamise raskeks. Me võime tuttavad helid ära tunda. Nt eesti keeles ei ole ühtegi sõna- mis hakkaks tl täheühendiga. Samas aTLas on ja selle oleme me suutelised ära tundma - teame, et see on mingisugune kaartide kogum. Foneemihääldus buss- puss, sõltub sellest kus asub sõna ühend- laps- lapsed
Toonane kirjasõna oli vaimuliku sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks abimaterjalina vaimulikele, kelle eesti keele oskus polnud vb kõige parem. Paralleelselt arenes 2 kirjakeel P- ja L-Eesti. Esimene oluline grammatikaõpik ilmus 1637.a, autoriks Heinrich Stahl. Võttis eesti keele grammatika koostamiseks aluseks saksa keele. Saxamah kanna saksamaa kana kalkun. See oli kasutusel 1693.a-ni, kui ilmus järgmine grammatika, koostatud Johan Hornungi poolt. Jäeti välja kõik võõrtähed, loobuti vokaali pikendavast h-st. See pani aluse nn vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel 19.saj keskpaigani. Hornung koostas ka kogumiku ,,Kodu ja käsiraamat", ilmus 1632-38 4-osalisena, nii saksa kui eestikeelne tekstina. Sees oli katekismus, lauluraamat, eesti keelde tõlgitud evangeeliumid, palved, tekste kiriklikes talitlusteks (matmiseks, laulatused, ristimised). Kuna oli kaks kirjakeelt, tekkis probleem, kumba Piibel tõlkida. 1686.a ilmus Vastne
ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M Pungi „kuldajastu“- Villu Tamme, Merca, Tõnu Trubetsky, Vennaskond, J.M.K.E (1986-1989) Tänapäeval- punkluule õhtud (Punk laulupidu 2008 ja 2011, 2015) Tõnu Trubetsky Luuletaja („Pogo“, „Anarhia“, „Daam sinises“) Muusik (Vennaskond, J.M.K.E) Anarhism
19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. Eesti keele ortograafia Eesti keel kasutab ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed: Õ, Ä, Ö, Ü. Eesti keele tähestik on järgmine: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes.Põhjaeesti murdeid liigitakse kahte rühma, mis omakorda jagunevad veelgi kuueks: 1) südaeesti murded · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre 2) kirderannikumurded · rannamurre · alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled
Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht 6 Mis te arvate, kas on õigem öelda võru keel või murre? Ja kuidas te suhtute murde kirjapildi uuendamisesse, kui toodi sisse võõrtähed q,y jne? Kes seda kõneleb, selle jaoks on keel, kes ei kõnele, selle jaoks murre. Ma arvan, et niimoodi võivad küll kaks lähenemisviisi üksteise kõrval eksisteerida. Ma ei tea, kas küsija on näinud ka päris uue kirjaviisi juurutamise algaega, siis oli asi ikka päris jube. Mina pooldan ainult q-d mingil määral, sest see näitab ilusti ära mitmuse lõpu. Ülakoma, mida siiamaani on vist kasutatud, ei näita nii ilusti. Ehk seetõttu, et oleme juba q-ga harjunud.
Koos arenesid nii LõunaEs kui ka PõhjaEs kirjakeel. Trükiste autoriteks oli sakslased, üritasid uusi kiriku teoseid luua. 1637. aastal H. Stahl Esimene eestikeelne grammatika kirjapanek. Jälgis saksa keele reegleid. Nt. saxamah kanna (saksamaa kana). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. Need toimusid 1686. ja 1687. aastal. Uus grammatika koostati 1693. aastal J. Hornungi poolt. Ka temal eeskujuks saksa keel. Võõrtähed (x, y, z, z, c, q) jäid eesti tähestikust välja. See oli kasutusel väga pikka aega (19. sajandi keskele). Seda tuntakse vanakirjaviisina. 1686 Vastne Testament (LõunaEesti murdes) (UT). Andreas ja Adrean Virginius said selle imeteoga hakkama. Seda ilmus umbes 400 eksemplari. Tegelikkuses olid ka olemas PõhjaEesti murdes UT ja VT. Ilmumiseni ei jõutud. ,,Stahli kodu ja käsiraamat". Ühelpool saksa keel, teisel pool PE keel
On võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest: nõrgad /g b d d´ z z/, tugevad /k p t t´ s s/ Nõrgad vaid teatud tingimusel lühikestena helilises ümbruses või sõna lõpus > pigem tugevate allofoonid b, d, g on tugevate konsonantide nõrgad allofoonid, nt kabi /kapi/, lugu /luku/, koda /kota/, pered /peret/ Tugevad sulghäälikud on helilises ümbruses geminaadid, nt kapi /kappi/, luku /lukku/, kota /kotta/, saate /saatte/, Aita /aitta/ Võõrtähed s ja z - s õigekiri on samasugune nagu sulghäälikutel z esineb s lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beez, drazee, loozi, sarzi Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z s esineb (nagu tugevad klusiilidki) vaid geminaadina: dusid /tussit/ geisa /keissa Palataliseeritud foneemidel / / puuduvad kirjas neile vastavad tähed Foneemide olemasolu näitavad minimaalpaarid: /kot:t/ /ko:t/, /palk:k/ /pak:k/,
Eesnimi tohib olla - kolmest eraldi seisvast nimest koosnev - topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla. Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes). Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Perekonnanimi üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi). Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi. Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime.
Eesnimi tohib olla - kolmest eraldi seisvast nimest koosnev - topeltnimi sidekriipsuga (kolmandat eraldi seisvat nime juurde ei saa panna) Tuntud inimeste nimesid ei tohi kasutada (Lydia Koidula eesnimeks panna ei tohi; Lydia tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla. Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes). 9 Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Perekonnanimi üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi). Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi. Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi
Nende töö maarahva laste lugema ja kirjutama õpetamisel, koolivõrgu väljakujundamisel Lõuna-Eestis, koduõpetuse süsteemi rajamisel on olnud väga tähendusrikas. Forselius koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1694; säilinud selle arvatavad uustrükid, põhjaeestikeelne 1694. ja lõunaeestikeelne 1698. aastast) ning väga oluline on tema osa kirjaviisi normeerimiselt (jättis kõrvale võõrtähed, h pikendusmärgina, ainsuse partiivi ja eitava kõne rahvakeelne tarvitamine, nimede mõõdukas eestipärastamine jm). Aabits oli rajatud tema õppemeetodile, kasutatud uut, ühtlustatud ortograafiat. Forseliusele on omistatud ka Lundis leiduv põhja-eesti- keelne aabitsa väljaanne aastast 1694 ja lõuna-eesti-keelne aastast 1698. 6. Saksakeelne luule Eestimaal: Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme, satiirilisi luuletusi
* Peamiselt ilmusid usulise sisuga tekstid, mis olid mõeldud vaimulikele lugemiseks. * Peamiselt arenes kirjakeel. * Esimese eesti keele grammatika koostas aastal 1637 Heinrich Stahl. -) Peamiselt põhines see põhja murdel. -) Grammatika koostamisel võttis ta aluseks saksa keele. -) Kasutusel oli palju võõrtähti. * Teise eesti keele grammatika koostas aastal 1693 Johan Hornung. -) Ta pani aluse vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel ligi poolteist sajandit. -) Kasutuselt kadusid võõrtähed. -) Johan Hornung koostas ka raamatu ,,Kodu ja käsiraamat". *) Ilmus aastast 1632-38, nelja osana. *) Oli korraga Eesti ja Saksa keelne. *) Koosnes katekismusest, lauluraamatutest, evangeeliumitest, palvetest ja tekste kiriklikeks toimetusteks. * 1686 aastal ilmus ,,Vastne Testament" ehk Uus Testament, mis oli kirja pandud lõuna- Eesti keeles. -) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius. -) Kokku ilmus seda 400 eksemplari.
Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju, nt Pimeaia tn. Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam). Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võib nimetuum olla ka võõrsõna, mille tunnused on võõrtähed (nt Fosfori tn), g/b/d sõnavormi algul (nt Betooni tn) ja rõhk järgsilbil, kui on selgelt laensõna (nt Energia tn). Eesti ajaloolised vähemused Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre), rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939), venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on Naissaarel
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad leitud vead sõnaraamatu, keeled. käsiraamatu, kaaslase ja/- Häälikuõpetus ja õigekiri või õpetaja abiga. Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta kirjutab etteütlemise järgi häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja - sisult tuttavat teksti (4060 häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. sõna, 20 ortogrammi). Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite õigekirjaga. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Nimi ja nimetus
Võõrnimekirjutuse (peamiselt küll väliskohanimede kirjutuse) põhimõtteid on käsitletud mitmes töös (vt nt Erelt jt 1993: 544 [Henn Saari sissejuhatus], Päll 1999: 718), rahvusvahelist nimekorraldust käsitleb Päll 1993. Eesti võõrnimekirjutuse ajaloo kohta vt lähemalt Päll 1987 ja Päll 2002. Võõrnimede kirjutamises hakkasid kindlamad põhimõtted kujunema vana kirjaviisi võidulepääsemisel 17. sajandi lõpupoolel, kui eesti tähestikust kõrvaldati võõrtähed (ck, f, q, z, v, x, y) ning sõnaalgulised b, d ja g. Seda põhimõtet laiendati ka võõrnimedele (1739. a piiblitõlkes nt Ahkaja-ma, Kolgata, Petlemm, Wönikia). Kujunes piiblinimede mugandlik kirjutusviis. 19. sajandi I poolel hakkas ilmuma rohkem ilmalikku kirjandust, sh geograafiakäsitlusi, milles võõrnimesid mugandati piiblinimede eeskujul (1849. a Berend Gildenmanni "Mailma made öppetuses" nt Karonne 'Garonne', Tüsseldorw 'Düsseldorf', Sürik 'Zürich' jms). Isikunimede
annaabi.ee 
