Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat kivifassaadid (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisukor
Sissejuhatus 2
1.Looduskivi fassaadid 2
1.1. Paekivi 2
1.2. Graniit 3
2. Tehiskivi fassaadid 3
2.1.Marmoroc plaadid 3
2.2.Silikaattellis 4
2.3. Savitellis 5
3.Fassaadide pildid 6
3.1.Paekivi fassaadid 6
3.2.Graniitfassaadid 8
3.3.Marmoroc fassaadid 9
3.4.Silikaattellis fassaadid 10
3.5.Savitellis fassaadid 12
Kasutatud allikad 14
Sissejuhatus 3
1. Looduskivi fassaadid 4
1.1. Paekivi 4
1.2. Graniit 4
2. Tehiskivi fassaadid 5
2.1. Marmoroc plaadid 5
2.2. Silikaattellis 5
2.3. Savitellis 6
3. Fassaadide pildid 7
3.1. Paekivi fassaadid 7
3.2. Graniitfassaadid 9
3.3. Marmoroc fassaadid 10
3.4. Silikaattellis fassaadid 11
3.5. Savitellis fassaadid 13
Kasutatud allikad 15

Sissejuhatus

Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus – ta ei roosteta , ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit , graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile.
Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellised ning silikaattellised.
  • Looduskivi fassaadid

  • Paekivi


    Paekivist fassaade võib Eestis kohata enamasti vanematel hoonetel , kuid paekivi kasutamine on üha enam populaarsemaks muutumas. Eestis leidub paekivi küllaldaselt ning seetõttu on ka palju erinevad ettevõtteid, kes paekivitooteid pakuvad. Valikus on nii klombitud välisviimistluskivid, lihvitud paekivi plaadid, looduslikud plaadid ning palju teisi erinevaid võimalusi.
    Paekivi fassaadi eeliseks on tema vastupidavus – külmakindlus võib ulatuda üle 50 tsükli. Samuti annab paekivi hoonele väga silmapaistva välimuse, kuna iga kivi on teisest veidi erinev, mistõttu tekivad omanäolised mustrid.
    Kuna loodusliku paekivi pind on reljeefne, hakkab pooridesse kogunema tolm ning mustus . Ajapikku tekib ka sammeldus. Seetõttu kaotab fassaad oma kena väljanägemise ning tekib vajadus kive puhastada , mis omakorda võib koduomanikule kulukas olla. Seetõttu oleks soovitatav kasutada lihvitud plaate , mis tunduvalt kauem puhtad püsivad.
  • Graniit


    Graniidiga fassaadi katmine on taas populaarsust kogumas, kuna kaasaegsed materjalid ei suuda täita looduslikule graniidile esitatavaid nõudeid. Graniit sobib kokku ka teiste ehitusmaterjalidega, nagu puit, metall ja plastik . Graniidist fassaadi ei riku vihm , tuul ega tolm, mis teeb temast ilmastikukindla materjali, mis püsib värskena aastakümneid.
    Graniitplaatide kinnitamine on keeruline protsess, mis nõuab erilisi kinnitusvahendeid ning meetodeid , mis muudab graniidi kasutamise küllaltki kulukaks. Ka graniit ise on suhteliselt kallis materjal, kuid siiski on graniitfassaad pikaajaline investeering, kuna graniidi kui materjali eluiga on sarnaste materjalidega võrreldes pikem.

    2. Tehiskivi fassaadid


  • Marmoroc plaadid


    Marmoroc on kerge, õhuke ja tugev fassaadikivi, mida saab paigaldada igal aastaajal ja mis võimaldab ehitada kiirelt ning otstarbekalt. Ta on tormi- ja ilmastikukindel ning efektiivselt ventileeriva õhuvahega. Marmoroc kivid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist , täiteainest ja värvipigmendist. Väliskülg kaetakse veekindla kaitsekihiga. Plaate valmistatakse pikkusega pikkusega 600mm, kõrgusega 100mm ja paksusega 25mm.
    Marmoroci eeliseks on tema suhteliselt lihtne ja kiire paigaldus. Plaatide paigaldamiseks kinnitatakse alusseina külge tsingitud terasest spetsiaalne paigalduskarkass, mis ühtlasi tekitab plaatide ja alusseina vahele õhuvahe. Seejärel laotakse marmoroc plaadid paigalduskarkassi külge täiendavaid kinnitusvahendeid kasutamata. Seetõttu on kahjustunud plaate väga lihtne välja vahetada. Samuti on marmoroc võrreldes teiste kivifassaadidega väga kerge, olles seejuures väga vastupidav. Kui savitellisest fassaadi kaal on 145 kg/m2, siis marmoroci puhul on vastav näitaja vaid 32 kg/m2.
    Ühtlasi on marmoroc plaadid dekoratiivsed ning laialdase värvivalikuga, seega sobivad need kasutamiseks nii eramajade kui ka suurte kortermajade fassaadikattena. Marmoroc plaatide eluiga võib ulatuda üle 50 aasta, säilatades seejuures oma atratiivsuse.
  • Silikaattellis


    Silikaattellist on fassaadimaterjalina kasutatud juba üle 100 aasta. Eestis sai silikaadi tootmine ja kasutamine alguse 1910 . aastal. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koosnev niiske segu vormidesse ning seejärel autoklaavitakse. Eestis toodab silikaattelliseid firma „ Silikaat “, kelle tootevalikusse kuulub siledapinnaline, lõhestatud ja klombitud tellised .
    Silikaattellise eeliseks on tema pikaealisus. Hetkel toodetava tellise külmakindlus on minimaalselt 35-50 tsüklit, kuid praktika on näidanud, et Eesti kliimas pole kahjustusi tekkinud isegi peale 60 aastat. Siiski on silikaatmüüritise pikaealisuse tagamiseks vajalik selle õige kasutamine. Vältida tuleks müüritise märgumist. Seetõttu tuleks ehitada tavapärasest laiemad räästad, et vältida vihmavee sadamist seinale. Samuti pole soovitav kasutada silikaati soklite katmiseks.
    Silikaattellisest vooder näeb uuena küll atraktiivne välja, kuid ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse. Samas võib silikaatvoodri värvida üle silikaatvärviga, mis teeb hiljem tema puhastamise lihtsamaks.
  • Savitellis


    Savitelliseid on Eestis toodetud juba eelmise sajandi algusest. Kui algselt toodeti vaid punast värvi tellist, siis nüüd on võimalik valida ka pruuni, kollase ja heledate telliste vahel. Samuti on tootevalikus käsitööna valminud tellised, mida fassaadimaterjalina kasutades annab hoonele väga omapärase ilme.
    Poolehoid müüritud tellisfassaadidele on Eestis viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kuna õigesti ehitatud tellismüür ei vaja hooldust, mistõttu võib lõpphind kujuneda isegi soodsamaks. Tellise värv ei kaota ilmastiku mõjul oma sära, vaid muutub päikese ja vihma mõjul veelgi kaunimaks.
    Päikeseenergia soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses on tõdetud, et kütteperioodi ajal tellisfassaadi salvestatud soojusenergia parandab ehitise energiataset mitme protsendi võrra. Samuti loob savitellis parema sisekliima , kuna on looduslik ja keskkonnasõbralik materjal.
  • Fassaadide pildid


  • Paekivi fassaadid


  • Graniitfassaadid


  • Marmoroc fassaadid


  • Silikaattellis fassaadid


  • Savitellis fassaadid


    Kasutatud allikad


  • EREK OÜ koduleht [WWW]
    http://www.marmoroc.ee/est/avaleht
  • TAMATIIN OÜ koduleht [WWW]
    http://www.graniitkivi.ee/
  • AS SILIKAAT koduleht [WWW]
    http://www.silikaat.ee/et/home
  • WIENERBERGER AS koduleht [WWW]
    http://www.wienerberger.ee/tellised/mis-on-terca
  • Vasakule Paremale
    Referaat kivifassaadid #1 Referaat kivifassaadid #2 Referaat kivifassaadid #3 Referaat kivifassaadid #4 Referaat kivifassaadid #5 Referaat kivifassaadid #6 Referaat kivifassaadid #7 Referaat kivifassaadid #8 Referaat kivifassaadid #9 Referaat kivifassaadid #10 Referaat kivifassaadid #11 Referaat kivifassaadid #12 Referaat kivifassaadid #13 Referaat kivifassaadid #14 Referaat kivifassaadid #15 Referaat kivifassaadid #16 Referaat kivifassaadid #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wapz0r Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kivimid
    8
    doc

    Kivimid

    Fibo kergplokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490

    Müüritööd
    Ehitusmaterjalid referaat
    23
    doc

    Ehitusmaterjalid referaat

    TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule.......

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid
    31
    doc

    Ehitusmaterjalid

    Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................

    Ehitus alused
    Referaat aines-ehitusmaterjalid 1
    14
    doc

    Referaat aines "ehitusmaterjalid 1"

    TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon............................................................................................

    Ehitusmaterjalid
    Eksami küsimuste vastused
    32
    doc

    Eksami küsimuste vastused

    1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime

    Ehitusmaterjalid
    EHITUSMATERJALID
    472
    pdf

    EHITUSMATERJALID

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

    Ehitus
    EHITUSMATERJALID-04 11 13
    236
    pdf

    EHITUSMATERJALID-04 11 13

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

    Kategoriseerimata
    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
    48
    doc

    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

    1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

    Ehitusmaterjalid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun