VUNDAMENDI ISOLEERIMINE MÄRGUMISE JA RADOONI KAHJULIKU MÕJU EEST (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE 3
1.1. Kasutuskohad 4
1.2.Aluspinna ettevalmistus 4
1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne 5
1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine 6
1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral 7
2. RADOON 8
2.1.Radoon ehitusmaterjalidest 10
2.2.Radoonisisalduse vähendamise võimalused 10
KOKKUVÕTE 12
VIIDATUD ALLIKAD 13

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös „Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest“ selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral.
Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada.

VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE

„Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi.  Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab -  kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest“. [1]
„Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem“ [1]. „Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani“ [1]. „Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumine veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist“ [1].
„ Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul selleks,  tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuanded“ [1]. Tüüp üheks on tavalised abiruumid nagu näiteks (garaažid, seadme-    ruumid, töökojad) , mõned lekked ja niiskuslaigud on  neil  lubatud. Tüüp kaheks on paremad abiruumid (jaemüügilaod, seadme-    ruumid / töökojad varustatud elektriliste seadmetega)  veeleketeta, kuid  niiskumine on siiski lubatud. Tüüp kolmandaks on olmeruumid ( eluruumid , kontorid     vabaaja-    ruumid jms) kuiv keskkond. Tüüp neljaks on erinõuded (arhiivid ja laod , mis vajavad     kontrollitud keskkonda) täiesti kuiv keskkond. [1]
Kuivendatud pinnases leidub niiskust, mis imbub vundamenti ja soklisse. See niisutab keldrit ning kapillaarjõudude toimel, mis mööda seina üles tungib. „Märgunud konstruktsioon hakkab külmumis-sulamistsüklitega kiiresti lagunema “ [2]. Sellepärast prooviti juba varasemalt keldriseinu väljastpoolt hüdroisoleerida. „Üks võimalus oli savisärk — vundamendi väliskülg kaeti saviga “ [2]. Teine levinud moodus oli vundamendi välispinna tõrvamine. Tõrvamiseks tuleb siis vundament 60 cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapind tuleks võimalikult puhtaks ja tasaseks teha, põhjalikult kuivada lasta ja siis hiljem sooja ilmaga (märjale või niiskele pinnale tõrv ei nakku) kuuma tõrvaga üle võõbata. „Kui esimene tõrvakiht on kuivanud (protsess toimub kiiremini, kui ühe ämbri tõrva kohta lisada labidatäis kustutatud lupja), võib peale kanda teise kihi seda tugevalt nühkides, et kõik urbed ja praod saaksid korralikult täidetud. Selline isoleerimine on aga tulemusrikas eelkõige siis, kui ka vundamendi all eksisteerib horisontaalne vetthülgav kiht. Vastasel korral tungib niiskus ikkagi maapinnast vundamenti ning saamata sealt korralikult välja kuivada, võib hoopis lisaprobleeme tekitada. Vundamendi taldmiku alla on horisontaalset hüdroisolatsiooni kerge paigaldada juhul, kui rajatakse täiesti uus vundament. Juba olemasolevale vundamendile on seda aga üsna keeruline ja kulukas lisada“ [2].

Kasutuskohad

Kasutus kohtadeks kus kasutatakse hüdroisolatsiooni on näiteks elumajad, kortermajad ,garaažid. Ja muidugi teisite vundamentide isoleerimiseks pinnase niiskuse ja survelise vee eest. [3]

Aluspinna ettevalmistus

Enne kui hakkad hüdroisolatsiooni paigaldama peab kindlasti kontrollima müüritise üldist seisukorda. Aga kui hakkad renoveerima vana ehitist, siis tuleb kindlasti eemaldada lahtised ja pudedad segukihid kuni tugeva aluspinnani. „Ebatasased tasandadakse (nt. polümeerse tsementkrohviga weber .vetonit 137)“ [3]. Aga uuemate hoonete puhul (nt. Betoonmüür või Fibo) tuleb kindlasti krobeline aluspind enne, hüdroisolastioonitöid samuti tasandada , kui ebatasasused on suured. [3]

Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne

Et saavutamaks väga hea nake hüdroisolatsioonile tuleb kõigepealt pinnale kanda nakkekiht. Nakkekihi tegemiseks tuleks võõbata pind üle. Selleks kasutakse bituumen emulsiooni konsentraadi weber.tec 901 vesilahust. „Vesilahuse kulu on umbes 0,5 l/m2 ja mis kuivab kuskil 2 tundi. Esimene kiht hüdroisolatsiooni weber.tec 915 kantakse peale väga õhukeselt tugevalt aluspinnale surudes . Teise kihiga aga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus milleks on 3-4 mm. 3 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav pinnase- ja sadevete sissetungimise vältimiseks, aga 4 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav survelise pinnasvee korral. Weber.tec 915 kulu on sõltuvalt kihipakusest 3,5-4,5 l/m2“ [3]. Enne kui hakatakse tagatäidet tegema peab hüdroisolastioon kuivama 3 ööpäev. See kõik on ära näidatud fotol 1. [3]
Foto 1. Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne [3]

Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine

„Saavutamaks hea nake hüdroisolatsioonile tuleb esmalt pinnale kanda nakkekiht. Nakkekihi tegemiseks võõbatakse pind üle kasutades bituumen emulsiooni konsentraadi weber.tec 901 vesilahust. Vesilahuse kulu on u 0,5 l/m2 ja mis kuivab orienteeruvalt 2 tundi.
Esimene kiht hüdroisolatsiooni weber.tec 915 kantakse jälle peale väga õhukeselt tugevalt aluspinnale surudes“. [3]
„Teise kihiga aga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus milleks on 3-4 mm. 3 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav pinnase- ja sadevete sissetungimise vältimiseks, aga 4 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav survelise pinnasvee korral. Weber.tec 915 kulu on sõltuvalt kihipakusest 3,5-4,5 l/m2“. [3]
„Kolmandaks on soojustusmaterjali liimimiseks kasutatakse sama hüdroisolatsiooni mastiksit weber.tec 915. See kantakse pärast soojustusplaadi tagumisele küljele ja siis surutakse plaat paika. Siis on kindel, et soojustuspladid ei nihku paigast pinnase tagasitäite tegemisel. Kulunorm soojustuse liimimisel on umbes 1,5 l/m2“ [3]. Enne kui hakatakse tagatäidet tegema peab hüdroisolastioon kuivama 3 ööpäev. See kõik on ära näidatud fotol 2.
Foto 2. Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine [3]

Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral

„ Vettpidava vundamendi hüdroisolatsiooni ehitamise üheks oluliseks lähtepunktiks on vundamendikonstruktsiooni veekoormuse kindlaksmääramine. Arvestusliku veekoormuse järgi määratakse hüdroisolatsiooni minimaalne kihipaksus. Üldiselt aga jagatakse pinnased erinevatesse rühmadesse vastavalt vee läbilaskvuse määrale ja vastavalt pinnasevee mõjule vundamendi konstruktsioonile“ [4]. Fotol nr 3 on mittesurveline pinnaseniiskus, siis tesieks on vesi, mis ei avalda konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku. Kolmandaks on ajutiselt surveline pinnasesse kogunev vesi. Ja neljandaks on surveline vesi, mis avaldab konstruktsioonile rõhku. [4]. See kõik on ära näidatud fotol 3.
Foto 3. Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral [4]

RADOON

„Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas . Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu . Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust. Radoon pärineb maapinnas ning kivimites. Radoonis ka esineb natukene uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse“. [5]
„Radoon satub hoonetesse, kui siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas või vundamendis olevate pragude ning avade kaudu. Näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. „Radoonist põhjustatavad tervisekahjustused tulevad siis kui oled elanud väga kaua suure radoonikontsentratsiooniga hoones , mis võib põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Radooniohtlikud alad Eestis on kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis. Ventilatsiooni võimsuse suurendamine on eelkõige keldrikorrusel ning siis esimesel korrusel võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti. Radooni taset mõõta on õige aeg kütteperioodil, kuna siis on uksed ja aknad kinni ning ruumi ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem maa-alust õhku, mis on kontaktis pinnasega. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset“. [5]
„Korralik ehituskvaliteet, paks vundament, toimiv ventilatsioonisüsteem ning paigaldatud radoonikile peaksid tagama päris korraliku kaitse radooni eest“ [6].

Radoon ehitusmaterjalidest

Vahest võib kõrgenenud radoonisisalduse ruumides põhjustada ka ehitusmaterjalidest tulenev radoon. Ehitusmaterjalide radionukliidide sisalduse piirmäär on kindla eriaktiivsuse indeksiga , milleks on gamma või raadiumiindeks ning see peab olema alati väiksem kui 1,0. Eestis põhjustavad kõige kõrget radoonisisaldust peamiselt fosforiit ning diktüoneemakilt, kuid nendest ehitusmaterjale ei valmistata. „Kui ehitusmaterjal (näiteks kergkruusast plokk ) valmistatakse savist, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Üldiselt ei peeta Eesti ehitusmaterjale radooniohtlikeks. Radooniohtlikud võivad olla teistest riikidest eksporditud ehitusmaterjalid . Radoonisisaldust hoone sees võivad tõsta graniit , põlevkivi tuhast tehtud tsement , plokid, uraanirikas fosfaatkips, kaevandamise jääkidest ja tuhast valmistatud ehitusmaterjalid“ [7]. Väikse radoonisisaldusega on tavaliselt paekivi ja liivakivi. „Teatud radoonikontsentratsiooniga pinnas ning samast pinnasest valmistatud ehitusmaterjal ei ole sama ohtlikkuse astmega. Seinamaterjal on õhem, ning allub ruumide õhuvahetusele, samas, kui pinnases olev radoon on piiratud õhuvahetusega ja kontsentreerub“ [7].

Radoonisisalduse vähendamise võimalused

Radooni vähendamiseks hoonetes on päris mitu erinevat võimalust. Kõige sobivaim võimalus sõltub reaalsest olukorrast. Selleks võimaluseks võib olla näiteks allika kõrvaldamine. „Allikas on näiteks maja alune pinnas, mõnikord ehitusmaterjal ja vesi. Tihti on allika kõrvaldamine võimatu. Kui allikaks on ehitusmaterjal, siis selle väljavahetamine on kohati õigustatud“ [7]. Siis võib veel olla radoonisisalduse vähendamine, kui see on juba ruumi jõudnud. „Seda saab teha näiteks ventilatsiooni abil õhuvahetuse suurendamise ja rõhumuutuste ühtlustamisega“ [7]. Ja siis on veel radooni ära juhtimine nii, et see ei jõuaks siseõhku. „Sellisel juhul kasutatakse näiteks põrandapinna ja pinnase katmist vastava materjaliga “ [7].
Radoonisisalduse vähendamine olemasolevas hoones. Hoone sees tehtavad tööd on nagu näiteks visuaalselt nähtavate aukude ja pragude kõrvaldamine, põranda väljavahetamine, visuaalselt nähtamatute radooni sisseimbumiskohtade kõrvaldamine, ventilatsiooni paigaldamine ja põrandaaluse ventileerimine. [7]
Radoonisisalduse vähendamine olemasolevas hoones. Väljaspool hoonet tehtavad tööd on nagu näiteks maapinnast allapoole jäävate välisseinte katmine radoonitõkkega, radoonivöö ja radoonikaev. [7]

KOKKUVÕTE

Eestis sajab väga palju sademeid ja pinnases on väga palju pinnase niiskust tuleb mõelda väga hoolikalt hüdroisolatsiooni peale. Selles töös tutvusin põhjalikumalt hüdroisolatsiooni vajalikusega, ning erinevate lahendustega. Teada sain ka rohkem radoonist ja kuidas seda vähendada. Lähemalt kirjutasin töös vundamendi kasutuskohtadest, aluspinna ettevalmistusest, ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimisest, soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine ja rääkisin veel lähemalt hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral.

VIIDATUD ALLIKAD

[1]
J. Tamm, „Tallinna Tehnikakõrgkooli Moodle,“ [Võrgumaterjal]. Available : https://ekool.tktk.ee/mod/book/view.php?id=40531&chapterid=8555 . [Kasutatud 13 Oktoober 2018 ].
[2]
M. Loit , „Nokitse,“ 18 Oktoober 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://nokitse.ee/fassaadit%C3%B6%C3%B6d/vundament-ja-sokkel-parandamine-ja-parendaminepdf . [Kasutatud 12 Oktoober 2018].
[3]
W. SAINT-GOBAIN, „Weber,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja-lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html . [Kasutatud 12 Oktoober 2018].
[4]
W. SAINT-GOBAIN, „Weber,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/vaata-lisaks/huedroisolatsioonide-lahendused-erinevate-veesurve-liikide-korral.html . [Kasutatud 12 Oktoober 2018].
[5]
Keskkonnaamet , „Keskkonnaamet,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon . [Kasutatud 16 Oktoober 2018].
[6]
„Kodu korda: kaitse oma kodu ohtliku radooni eest,“ 19 Märts 2012.
[7]
E. Pesur, „Keskkonnaministeerium,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.envir.ee/sites/default/files/radooniseminar_1_pesur.pdf . [Kasutatud 21 Oktoober 2018].