Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad. (0)

1 Hindamata
Punktid
Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad.
Viikingid elasid enamuses ranna äärsetes külades.

Viikingid, kes elasid rannaäärsetes külades elasid tavaliselt ühekorruselistes majades . Ehitati karkass maju, maja väliskülg tehti laudadest, ei olnud vaja naelu, lauad seoti prusside külge ülevalt, alumine osa läks vastu maad. Sellel oli praktiline põhjus, sest vihma sadades voolasid piisad mööda laudu alla ja vesi ei pääsenud sisse.
Viikingid tegelesid kalapüügiga enamasti. Kuid oli ka viikingeid , kes elasid rohkem sisemaal ning tegelesid jahinduse, käsi-, põllutöö ja karjakasvatamisega.
Trelleborg ( Island )
Hooned olid 3 kuni 5 meetri laiused ja nende pikkus ulatus isegi kuni 50 meetrini (tavaliselt 15 kuni 30m). Maja katus kaeti: kas turba, õlgede või laualaastudega (olenevalt sellest millist materjali oli saada). Tavaliselt majadel ei olnud aknaid. Suits mis kütte koldest tuli, lasti kas uksest välja või oli katusele tehtud avad sellejaoks. Tavaliselt sellistes majades elas terve suguselts koos.
Vasakule Paremale
Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad #1 Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad #2 Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad #3 Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad #4 Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad #5 Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taivobart Õppematerjali autor
Taani ühiskonna kultuuris "pikkhooned".

Sarnased õppematerjalid

Loovtöö Rehielamu
22
doc

Loovtöö Rehielamu

Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud.............................................................................

Ajalugu
Keskaeg-usk
20
docx

Keskaeg, usk

sultaniks. Türklaste vallutused jätkusid. Nende kätte langesid Kaukaasia ja suur osa Väike-Aasiast. Türklaste riik ei püsinud aga kaua, sest riigis tekkisid sisetülid. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus

Ajalugu
Arhitektuuriajalugu
15
doc

Arhitektuuriajalugu

keraamika-, arhitektuuri-, põlluharimise- ning palju muu vallas. Muutused olid tingitud peamiselt kahest suurest faktorist. Esimene neist oli taimekasvatuskultuuri tekkimine ning teine loomade kodustamine. Vilja kasvatamisega kaasnes problem, kuidas kaitsta enda saaki loomade ja vaenlaste eest. Inimesed loobusid endi senistest elupaikadest koobastes ning asusid uusi elamuid rajama jõekallastele, kus oli viljakasvatamiseks soodsaim pinnas. Nii tekkisidki esimesed asulad jõekallastele. Levandi piirkond Jeericho Asus Jordani jõe kaldal. Ta oli 4 ha. suur. Asustati umbes 8 ­ 9 aastatuhandel eKr. Varases perioodis ehitati majad savitellistest. Hooned olid ümara kujuga. Majad olid ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Majades oli vaid üks ruum. Ruumid olid umbes 4 ­ 6 m-se diameetriga. Majadesse siseneti puitraamiga ukseavast, kust viis tuppa paari astmeline puidust või kivist trepp

Kunstiajalugu
Elust keskaajal
14
docx

Elust keskaajal

Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit · ümarkaareline friis · kõrgusesse · kääbusgalerii pürgivad ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid N: Cluni kloostri kirik · läänefassaadil 1-2 torni · ida pool peenike

Ajalugu
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

esivanemad paatidega. Aastaks1 0 000 eKr jõudsid indoneeslased Bismarcki saartele ja Saalomonis saartele, mis jäid tuhandeteks aastateks inimasustuse kaugeimateks punktideks Vaiksel ookeanil. Aastaks 1200 eKr asustati Fidži ja Tonga saarterühmad, samuti Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Need saared hõivasid rahvad, keda nüüd kutsume melaneeslasteks. Asustus nihkus aegapidi läände, kuid Seltsisaaread avastati ja asustati alles 1. sajandil pKr. Järgnesid asulad Tuamotul ja Markiisaartel. Selleks ajaks olid polüneeslased melaneeslastest eristunud. Kõige tähelepanuväärsemaid reise üle Vaikse ookeani saatsid korda just polüneeslased. On tõendeid, et Lihavõttesaar asustati umbes 440 a pKr. Kultuuri- ja keeleandmed ei jäta kahtlust, et tolle saare asustasid polüneeslased, kes tulid kas Austraaliast või Seltsisaarelt Polüneeslased sooritasid veel kaks olulist siiret Vaiksele ookeanile. Üks neist o n Hawaii saarte avastamine

Merendus
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

Mesoliitikum (kesk-kiviaeg) 10 000 aastat tagasi Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene. · Addaura ja Valltorta Neoliitikum (noorem-kiviaeg) 6 000-2 000 eKr Järgnesid pronksi- ja rauaaeg Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus). Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. ­ Vanimad asulad ja linnad. Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid. Menhir ­ püstises kõrged kivimonumendid Dolmen ­ püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh ­ kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia

Kunst
Arheoloogia - konspekt
19
doc

Arheoloogia - konspekt

seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud ­ asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad) 2. Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis ­ enamasti maa peal 3

Ajalugu
Maiade kunst
15
doc

Maiade kunst

sotsiaalse korralduse taset. Kivikonstruktsioonid nõuavad täpset juhtimist, erilalast spetsialiseerumist ja poliitilist võimu, mis suudaks suurt hulka tööjõudu enda alla koondada. Pikka aega on maia tsivilisatsiooni õitsenguks peetud klassikalise perioodi linnu, kuid XX sajandi lõpul välja kaevatud eelklassikalise perioodi linnad on toonud päevavalgele ühed suurimad maiade tsivilisatsiooni ajal rajatud ehitised. Maiade arhitektuuripärand näitab kiiret rahvastikukasvu ja kultuuriarengut juba 600 eKr. Maiade arhitektuuritraditsioon arenes arhailise perioodi lihtsatest ristküliku või ovaali kujuga teivastest ja õlgedest onnidest keskmisel eelklassikalisel perioodil loodud lubjakivist linnadenni, kus leidus püramiid- templeid, paleesid ja rituaalseid komplekse ning erinevaid ehitisi ja linnaosi ühendavaid krohvitud teid ja treppe. Juba väga varasest ajast rajasid maiad väljakuid ja ehitisi

Ameerika vähemusrahvad




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun