ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS (0)

Arhitektuur - Arhidetuur

1 Hindamata

SISUKORD

Ülesanne korterelamu projekti koostamiseks 3

Joonised 4

Seletuskiri 13
Tallinna Tehnukaülikool
Ehitiste projekteerimise instituut
Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool

ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS

õppeaines Arhitektuur – projekt I

VARIANT 2

Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel).
Hoonealune pind – 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone-
aluse krundi piirini ).
Korruste arv – 3 (sh. 2 täiskorrust)
Kõrgus maapinnast – max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani)
Tulepüsivusklass – TP2
Katus – kaldkatus (ühe –või kahepoolne ) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul .
Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda
panipaigad korteritele.
Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega.
Projekti koostamisel arvestada, et korterites on tsentraalne vesivarustus, küte, kanalisatsioon ja sundventilatsioon. Plaanidel näidata võimalikud vertikaalsete šahtide asukohad, kus paiknevad eelpool loetletud torustikud-kanalid.
Korteri ruumide koosseisu ja korterite suuruse pakub välja üliõpilane.
Korterite ligikaudsed soovituslikud üldpinnad sõltuvalt tubade arvust:
Korteri tüüp Üldpind m² -tes Märkus
1t + kn 35 ainult eritüüpi elamutes
1t + k 40
2t + kn 45 1 –le inimesele
2t + kn 50 2 –le inimesele
2t + k 65
3t + k 80
4t + k 100
5-6t + k 120
kn – kööginišš k – köök t – tuba
Abimaterjal: 1. Abiks korterelamu projekteerijale ( paberkandjal TTÜ 6.korpuse koopiakeskuses)
2. Hoonete konstruktsioonide loengud
3. Arhitektuuriajakirja
SELETUSKIRI
Tegemist on korterelamuga, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala.
Asendiplaani lahendus
Asendiplaanil on näidatud projekteeritav elamu koos kõrvalolevate hoonetega. Asendiplaanile on lisatud parkla, mis on juba lahendatud detailplaneringul. Elamu taha õuele on projekteeritud laste mänguväljak ning sellele viiv kõnnitee. Plaanil on ka ära näidatud võimalikud istutatavate puude asukohad.
Arhitektuurilahendus
Antud korterelamu arhitektuurilahendus on sobilik mere lähedusse. Esimesel korrusel on suur terass ja teisel korrusel on rõdud. Terrass ja rõdud tehtud puidust. Terrassi laius võimaldab suvel paigaldada päikesetooli, et oli võimalik päevitada ja nautida merevaadega, lisaks võib paigaldada toolid ja laua. Rõdud on ka laiad , et oli võimalik suvel midagi paigaldada seal. Lisaks teisel korrusel on projekteeritud prantsuse rõdud, mis ilustavad hoone väliskülg. Esimesel korrusel on 3 korterit erineva korteri plaaniga, igast korterist võib minna ühise terrassile, esimeses korteris kabinett on tehtud eraldi ruumis aga kolmandas korteris garderoob ja kabinett tehtud eraldi ruumides. Teisel korrusel on 2 suur korterit sama korteri plaaniga, igas korteris on suur ja prantsuse rõõdud ning garderoob ja kabinett, mis on tehtud eraldi ruumides. Igast korterist avaneb ilus merevaade. Majas on palju aknaid, mis ilustavad fassaadi ning tagavad korterides piisavalt loomulikku valgust. Katus on ehitatud kaldega, sest et see ka annab majale ilus välimus ning see on efektiivne lahendus arvestades meie kliimat.
Konstruktsioonilahendus
Projekteeritava elamu peamised ehitusmaterjalid on soojustatud betoonelementid, puit. Soojustatud betoonelemendi kasutamine teeb elamu energiasäästlikumaks. Elamu on pikikandvate betoonist seinatega. Kandvad seinad on tehtud betoonelemendist, vaheseinad on ehitatud fibo plokkidest. Kandvate seinade paksus on 280 mm, mis suurendab seinade heli- ja müraisolatsioon aga see on vajalik, sest et kandvad seined eralduvad korterid. WC ja vannitubade vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 100 mm. Eluruumide vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 200 mm. Vundamendi tüüp on lintvundament. Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga.
Sise- ja välisviimistlus
Välisviimistlus: betoonelementidest seined on kaetud halli värvi krohviga. Aknaraamid on tehtud puidust, akna- ja usteraamide värvid on tumepruunid. Elamu katus ja varikatus on kaetud SBS rullmaterjaliga tumepruuni kivipuistega. Rõdud ja terass on tehtud puidust, mille värv on sama, mis on aknaraamides. Puidu kasutamine teeb maja välimus ilusamaks ja muudab seda erinevaks tavalisest kivi- või betoonmajast.
Siseviimistlus: krohvitud betoonsein – annab vabaduse igale omanikule ise valida oma korteri viimistlust. Kuid soovituslik eluruumides kasutada seinakatteks värvid ja tapeedid , mis saab pesta. Vannitoas ja WC-s põrandad ja seinad parem katta keraamilise plaadiga. Eluruumides on mõistlik põrandad katta puitparkettiga sama värviga, mis on kasutatud usteraamides. Kogu korteri laed tavaliselt värvitakse valgeks aga võib kasutada mingi disainlahendus.
Tehnilised näitajad
Korterelamu on kahekorruseline. Esimesel korrusel on 3 korterit suurte terassidega; teisel korrusel – 2 korterit suurte rõduga.
Tabel 1. Erinevate korteri tüüpide tehnilised näitajad
Korteri tüüp
Üldpind [m2]
Elamispind [m2]
Abipind [m2]
1
80,4
50,0
30,4
2
49,6
36,9
12,7
3
92,1
55,1
37,0
4
116,1
51,3
64,8
5
116,1
51,3
64,8
Ehitisealune pind: 338 m2
Hoone ruumala (maapealne): 2075 m3
2

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 9 allalaadimist

ÜLESANNE-KORTERELAMU-PROJEKTI-KOOSTAMISEKS #1

ÜLESANNE-KORTERELAMU-PROJEKTI-KOOSTAMISEKS #2

ÜLESANNE-KORTERELAMU-PROJEKTI-KOOSTAMISEKS #3

ÜLESANNE-KORTERELAMU-PROJEKTI-KOOSTAMISEKS #4

ÜLESANNE-KORTERELAMU-PROJEKTI-KOOSTAMISEKS #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alecha Õppematerjali autor

korteri korterit korterelamu arhitektuur korteris rõdud soojustatud teisel korrusel korterite vaheseinad

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Pärnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja

Ehitusfüüsika

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) 20 aastat (klass E) Hoonete elektriinstallatsioonidel, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, kuumaveeboilerid, gaasipliidid - 10 aastat 7 Kasutusiga sõltub: 1. Ehitusmaterjalide tootmine ja nende projekteerimine 2. Projekti kvaliteet (arhitektuurne lahendus, konstruktiivne dimensioneerimine, projekti erinevate osade kokkusobimine, materjalide valik) 3. Ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve) 4. sisekliima ja keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest ventilatsioonist ja küttesüsteemist) 5. Väliskliima ja keskkond ( makro tasand: ehitise asukoht, kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared, mikrotasand: ehitise detailid. 6. kasutustingimused (hoone sihtotstarbe, sihtotstarbe kohane kasutus) 7

Hoonete konstruktsioonid

Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

doc

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................

Ehituse organiseerimine

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

vektori algusega, seega: F1 F5 F2 R=F1+F2+F3+F4+F5 =0 Ehk R=0 F5 F3 F4 F2 F3 R=F=0 F4 Koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimusi on 2, ülesanne on lahendatav, kui tundmatuid on 2. Sõrestiku varraste pikijõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga: F Välisjõudude mõjul tekivad sõrestiku varrastes sisejõud, mis on määratavad sõlmede eraldamise meetodiga. A 2 C 4 B Tähistada sõlmed tähtedega ja vardad numbritega. 1 3 5

Ehitusmaterjalid

1072

pdf

Logistika õpik

mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl-

Logistika alused