50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MrErik
Õppematerjali autor
......................................... 9 Puurdekoor.................................................................................................... 9 Süvadekoor e täpitsa- ja täkkedekoor..........................................................10 Panusdekoor................................................................................................ 11 Pildid............................................................................................................... 13 Intarsia........................................................................................................ 13 Peitsitud puit................................................................................................ 15 Kasutatud allikad............................................................................................ 17 Puitesemete kaunistamine Tänapäeval on metallid ja plastid puidust tarbeesemed meie ümber peaaegu välja tõrjunud
laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia: puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
Rooma ruumikujunduses kasutati palju tekstiili, sellest valmistati akna- ja ukseeesriideid, mööblikatteid, patju jmsMööbli materjaliks kasutati küpressi, seedrit, tamme, vahtrapuud. Kergeid laudu valmistati pronksist, sidrunipuust ja ka hõbedast. Pronksist olid mitmed istmed, kolmjalad. Osati valmistada vineeri, millega kaeti odavamatest puusortidest valmistatud mööblit. Mööbel oli tihti üle värvitud või kaunistatud nikerduste, pronksivalust ilustuste, intarsia või kullatisega. Aatriumis paiknevad paraadlauad olid enamasti marmorist. VARAKRISTLUS. Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast alates saab kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Kristlus oli selleks ajaks eksisteerinud juba üle kolme aastasaja. Rooma riigi äärealadel I saj tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui lääne suunas, jõudes sajandi
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arv
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28 mm. 600 mm talasammu korral
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid