Kütiorg (0)

kütiorg - sügavaim Eestis
Asukoht: Kütiorg, Võru vald
Koduleht : www.haanjapark.ee
Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimasaim ürgorg. Oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius 250-600 meetrit, sügavus kuni 70 m ehk piltlikult öeldes võib näiteks Viru hotelli Kütiorgu ära peita , nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb Võru-Vastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne.
Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhjaosas paikneb piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest üks ka töötab. Kütiorg on Haanja Looduspargi osa, maastikukaitse ala ning idanõlva suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd.
Küti Mäeveski
Asukoht: Koloreino, Võru vald
Iidne Küti Mäeveski on töötanud siin järjepidevalt 1868. aastast tänapäevani, viimasel ajal elektri jõul.
Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel
Asukoht: Kütiorg, Võru vald
Kütioru keskosast kilomeetri võrra ida pool asub kultuurimälestiste kogum Ilmamägi ja Tammetsõõr. Looduse ja inimeste heast vahekorrast jäävad järgi pärimused pühadest puudest , mägedest, ojadest, kividest ja paikadest, millel usutakse olevat jõudu ning tervist andev mõju. Veelgi varasemad pärimused kõnelevad ohvriandidest ja - talitustest tulevase saagi nimel või lihtsalt selleks, et enda töid-tegemisi loodusrütmidega ühte viia. Hilisemad pärimused räägivad pühade puude ja kivide lõhkumisest võitluses nn ebausu vastu, samuti sellest, mis on või ei ole lõhkujatega juhtunud. Kui aga kohalik rahvas endast liiga palju rääkida ei armasta, jäävad alles objektiivsed, kuid tummad tunnistajad - puud, mäed, kivid , ojad..., õnnelikul juhusel siiski koos nimedega, mis võivad meile ühtteist kõnelda.
Küsigem Kütioru idakalda mägedelt - Lagämäelt, Korgõmäelt, Makemäelt, Haudumäelt, Härkätsimäelt, Ilmamäelt. Ilmamägi? Oleme küll kuulnud Ilmjärvest, Ilmaallikaist, Ilmaojadest, taolise nimega mäest aga pole mujalt teateid. On siit tõesti kogu ilm näha, nagu arvab mäenime päritolust praegune rahvas? Silmaga igas suunas küll mitte. Naabruses on kõrgemaid mägesid. Küll aga muudab ilma muutuste eel värvi mäe külje all olev Ilmamäe allika vesi
Ilmamäest 40 m edela pool on Utike talu maalt leitud orduaja ehted ja mündid. Mäe loodejalamil asub Tammetsõõr - umbes 200 - aasta vanustest tammedest ring läbimõõduga umbes 13 meetrit. Vaid kõige vanemad inimesed mäletavad, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võivad luud -kondid välja tulla.
Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul - jüripäeval ja rukkikülvi eel augustis.
Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale - sõna tõiv tähendab Lõuna-Eesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest.
Tammetsõõri ümber on madal vall , mis on võib olla jäänud tammesid ümbritsenud madalast tarast. Selle valli sisekülg on inimest toetava, väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid. Väravate kohal need jõuväljad katkevad . Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele on igal puul oma jõuväli.
Tammetsõõr ja Ilmamägi koos seda ümbritsevate allikatega sarnanevad sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid . Meil meenutavad seda kohanimed Utike küla ja tiigi nimi Anikse lump.
Rahvapärimuste koguja ja uurija XX sajandi algusest kirikuõpetaja M. J Eisen on tõdenud, et eestlastel on kolm püha kohta - saun, hiis ja kirik . Kirikud rajati sageli hea jõuväljaga muistsetele hiiekohtadele.
Sauna põline asukoht on Anikse lombi kaldal . Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtalt, peale saunas käimist. Ei tohtinud alkoholi tarvitada, suitsetada ega kõvasti kõnelda.
Verijärve maastikukaitseala
Asukoht: Kose , Võru vald
Koduleht: www.tsolk.ee
Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu poole. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Järv paikneb sügava kagu-loode-suunalise ja edela-kirde-suunalise ürgoru lõikumiskohal ja on seetõttu loogakujuline. Orus asuv Verijärv (suurus 20 ha, suurim sügavus 19,4 m) on tuulte eest varjatud ja seetõttu võib temperatuuride vahe vee erinevates kihtides ulatuda suvel 17°Cni. Rohkesti leidub põhja- ja kaldaallikaid.
Taimestik on järves vähene. Ürgorg koos järvega on umbes 40 m sügavune ja põhjakaldal eriti järsk, kus nõlva kalle ulatub 35 kraadini. Lõunakaldal kõrgub lamedalaeline Erastsaare mägi (kõrgus 115 m). Järve põhiosa ümbritsevad pargi iseloomuga metsad . Põhja- ja loodekaldal kasvavad 120-140-aastased männid. Põhja- ja kirdekaldal leidub kolmanda kategooria kaitsealust taime palu-karukella (Pulsatilla patens). Verijärve nime päritolu kohta on rahvasuus liikvel mitmeid legende.
Maastikukaitsealal on ligi ühe kilomeetrine õpperada ning raja kohta on välja antud tutvustav voldik
Mälestusmärk lõõtsameister August Teppole
Asukoht: Loosu , Võru vald
August Teppo sündis 29. augustil 1875.a. Võru vallas Loosu külas. Koolis August ei käinud, lugema ja kirjutama õppis vend Aleksandri abiga. 11-aastasena alustas ta tutvust lõõtspillide ehitusega. August lammutas osadeks ja taastas mängukõlblikuks vend Aleksandri vana pilli. 15-aastasena sai valmis esimene omatehtud lõõtspill. Poisil endal tuli muretseda kõik vajalikud materjalid ja hädapärased tööriistad.
1898 .a. August Teppo abiellus. Pille sai teha vaid talutöödest vabal ajal, on hääle omapäraselt kaunikõlaline tämber, helipuhtus ja häälestuse harukordne püsivus, mis on saavutatud vaid meistrile endale teada olnud erilise pillikeelte valmistamise, eelkõige aga nende karastamise oskusega. Teppo pillid taluvad hästi ilmastiku ja temperatuuri muutusi. August Teppo oli nooruses otsitud pillimees simmanitel, pulmades ja talgutel. Ta on loonud ka Võru kalmistule. Loosu külla Võru vallas on püstitatud talle mälestusmärk.