Esikohal peab olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosid intervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavad need püsida uuritavatel teemadel. Fotod annavad intervjueeritavala impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni. Aitab kaasa usaldusväärsuse tekkimisele
seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv kvantitatiivne nimetatakse integraalseks metodoloogiaks. Metodoloogia Teadusliku uurimistöö metodoloogia kehtestab menetluse, s.o. toimimis ja tegevusviisid ning üldjoontes selle, kuidas uuritavaid nähtusi võiks käsitleda. Metodoloogia esitab uuritavatele nähtustele lähenemis ja käsitlusviisi. Kui filosoofias räägitakse ideoloogiast kui vaadete ja ideede süsteemist, siis teadustöö "ideoloogia" on tema metodoloogia, mis esitab teadustöö "maailmavaate". Grix (2004, lk 32) nimetab metodoloogiat uurimistöö strateegiaks. Metodoloogia vaatlemine üksnes strateegiana, konkreetsete tegevustena uurimiseesmärkide saavutamiseks, jääb pisut kitsaks.
Teadusfilosoofia alused 7. loengu asendamine Mihkel Härm Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias ratsionalism. Ratsionalism teadusfilosoofias on kindlalt faktidega tõestatav argument, mille allikaks on loogiline mõtlemine ja mõistus ja seda saab seletada väga paljude meetodite abil. Induktiivse meetodiga uuritakse üksikjuhtumeid ja siis järeldatakse, et teistel samalaadsetel asjadel on samasugused omadused. Falsifiteeritavus on teoreetilise fakti toetamine või ümberlükkamine katsete ja vaatlusega. Universaalkriteerium võetakse appi suurte teooriate üürimiseks ja kui need teooriad ei sarnane universaalkriteeriumiga siis teadlane neid teooriaid enam ei uuri. Ratsionalism näeb kindlalt vahet teaduse ja ebateaduse vahel, ehk teadus on see mida saab tõestada kindlate kriteeriumite abil ja fakte ei saa ümber lükata. Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias relativism. Relativism teadusfilosoofias eitab...
küsida neilt nõusolekuid, esikohal peavad olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus, ehk uurimuse korratavus, näidatakse et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ja hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosidintervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavadneed püsida uuritaval teemal. Fotod annavad intervjueeritavatele impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni 11
pealtvaataja reaktsiooni etenduse stiimulile. Näiteks toob Sauter Heribert Schalzky' ning Tim Fitzpatricku uurimused ning "teatrivestlused", mida arendati Stockholmis ulatusliku projekti raames ning mida on sellest saati proovitud kasutada mitmetel eesmärkidel erinevates riikides ja erinevates keeltes. Sauter kirjutab, et "Teatrivestluste" põhimõte erineb teistest retseptsiooniuuringute meetoditest, sest ei anna uuritavatele ühtki küsimustikku ega alusmaterjali vaid laseb lihtsalt grupi inimestel vabalt vestelda. Sauter nendib, et teiste mikroaspektide seas huvitab uurijaid ka väga pealtvaataja emotsionaalsete protsesside uurimine, nende seas enim aga identifitseerimine, sümpaatia ning empaatia. Autor toob näite Henri Schoenmakeri ja tema Hollandi kolleegide uuringust ning ka iseenda uuringust. Viimase tulemustest leidus, et kõige rohkem mõjutab publiku hinnangut etendusele näitlemise kvaliteet.
Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta
Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta
loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uurib igasuguseid muutumisi ja liikumisi ning otsib nende muutumiste põhjusi. · Füüsika ei uuri otseselt mitte kehi, vaid selliseid kehade omadusi, mida on võimalik täpselt kirjeldada ja mõõta. (Füüsika on täppisteadus.) · Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria
23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali
elavad kaugemal? Variandid: a) küsitlus b) eksperiment c) osaluseta vaatlus d) juhtumiuuring Eetilised probleemid sotsiaalteadustes Inimese uurimise puhul läheb tihti vastuollu hea teadus ja eetiline teadus. Sotsiaalteadustes kehtivad eetilised normid: Uuritavate heaolu ja väärikus tuleb säilitada. Uuritavatele ei tohi põhjustada pikaajalisi negatiivseid muutusi. Uuritavaid tuleb ausalt uuringu eesmärkidest informeerida ning nad peavad andma oma nõusoleku. Uuritavad võivad katkestada uuringus osalemise. Uuringu tulemusi tuleb analüüsida ja avaldada ausalt. Zimbardo (1972) katse rollide omaks võtmisest NB! Maailmas pole midagi uut vrdl Abu Ghraibi vanglas toimunuga.
millised omadused? uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. Vaatlus, intervjuu, Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). Uuringute tüübid - Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. Empiiriline uurimus - Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. Mitteparameetliline väärtus - ei saa mõõta numbriliselt Sagedustabel - osakaalude näitamiseks. 1 tunnus
Põhjenda. atomistide Demokritose, Epikurose ja mida hing mõnikord tajub. Vaim ja aju on identsed. Vaimne sõnavara osutab Lucretius Caruse õpetusi, mille järgi ka *Mälestused on ideed, mida saame tahtlikult esile füüsikalisele nähtusele, ajule. Hariliku keele sõnad inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei ei ole üldse midagi peale aatomite ja tühjuse. võrdu käitumisviisiga Hilisemad materilistid on näiteks prantsuse 5. Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on 10. Mida nimetas Barkley loodusseaduseks? filosoofid La Mettrise ja Paul Holbach. armastus materialisti seisukohalt? Kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume,
KONKREETSOTSIOLOOGILINE MEETOD – Järeldus tehakse ühiskonnasotsioloogiliste uuringute alusel. Meetodi ülesandeks on välja selgitada nt juhtimise efektiivsus ehk õigusliku regulatsiooni tulemuslikkus. Toimib tavaliselt mitmesuguste sotsioloogiliste küsitluste kaudu. Vastused kodeeritakse ja töödeldakse matemaatiliselt. Peab toetuma ühtsetele teoreetilistele alustele. Peab olema kindlustatud uuritavatele struktuuridele süsteemne lähenemine. Tulemuste põhjal tehakse järeldused. Kasutatakse mitmesuguseid konkreetsemaid võtteid, mis on selle meetodi rakendamisel üldisemalt levinud. Analüüsitakse statistilisi andmeid, ametlikke teateid, dokumente. Vaid sellist infot, mis on ametlik ja usaldusväärne. Küsitlused võivad olla suulised ja kirjalikud. Kasutatakse ka vaatlust. Analüüsitakse ühiskondlikku arvamust. Rakendatakse ka väga
laadi tehniliste tööde puhul. Ankeetküsitlus à Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse informatsiooni tööga seotud komponentide kohta, näiteks: · töö sisu · töökeskkond · infovahetus · koostöö · tööalased kompetentsid Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas:
vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Sekundaarandmed: Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid. 11.Iseloomustage vaatlust kui andmekogumismeetodit. Vaatluse eelised ja puudused andmekogumismeetodina
Kui mures te olete Daniel/Joshua/Johni probleemi pärast? Üldse mitte Natukene Keskmiselt Päris palju Väga Vinjettid olid tehtud nii, et need kirjeldasid lapsi kliinilise deprsessiooniga. Üks oli internaliseeritud depressioon, teine eksternaliseeritud depressioon, kolmas oli kontrollrühm. Kõiki vinjettisid kontrolliti ja lasti ekspertidel hinnata, et need oleksid tõepärased. Seda tehti ka kontrollrühma vinjettiga. Kui Vinjettid esitati uuritavatele, siis nad pidid neid hindama ülaltoodud küsimuste põhjal. 6 4. TULEMUSED 4.1. Depressiooni äratundmine 124 vastanut väitis, et mõningased depressiooni tunnused on kõigil kolmel juhtumil. Probleemi raskusele antud hinnangud olid erinevad: "raske probleemina" märgiti kõige sagedamini eksternaalset depressiooni (78%), järgmisena mainiti internaliseeritud depressiooni (54%) ja kõige vähem normaalset olukorda (11%).
jätkan eluaadi kogumist 2 ml fraktsioonidena kaliibritud katseklaasidesse, kuni eluaat muutub värvituks ning kogu uuritav proov on läbinud kolonni. FRAKTSIOONIDE ANALÜÜSIMINE Antud töös kasutatakse fraktsioonide analüüsimisel spektrofotomeetrit. Sellega mõõdetakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Uuritavatele ainete iseloomulikud neeldumismaksimumid on: - Dekstraansinine 670 nm - müoglobiin 410 nm - DNP-aspartaat 360 nm 1. Mõõdan puhta eluendi (eeljooksu) mahu, mille kogusin üheks suureks fraktsiooniks V = 21,5 ml Katsetulemused: Lainepikkus (nm) Fraktsiooni nr. Elueerumismaht Optiline tihedus, V, ml A Ühendatud
kaldub kõrvale teatud nurga all ja pretsesseerub ehk pöörleb ümber välise välja kihi B0. 30. Resonantsi tingimus TMR-s Raadiosageduslik väli B1 võib industeerida üleminekuid energiavoode vahel, kui tema sagedus v1 võrdub pretsessiooni nurksagedusega ehk Larmori sagedusega v0. Üleminekul madalamalt energiavoolt kõrgemale toimub energia neeldumine ja saab olla registreeritud. 31.TMR-i seadme skeem 32. Impulss TMR põhimõte Anda korraga kõigile uuritavatele lainetetekitajatele?????????? Tuuma spinnid püüdlevad tagasi tasakaalu olekusse ja kiirgavad saadud üleliigse energia raadiokiirguse kujul. 33. Keemilise nihe olemus Elektroonide liikumine tuuma ümber moodustab lokaalse magnetvälja. See lisamagnetväli kas liitub või lahutub välisele mabnetväljale B0. Lisavälja tõttu tekib "näiv" resonants kas suuremal või väiksemal väljatugevusel võrreldes B0 => keemiline nihe:
Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt. Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevast-päeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu -12°C ja -79°C vahel. See-eest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused
Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassi ja 12. klassi alkoholi tarbimise selgitamiseks koostati anonüümne küsitlus, mis viidi läbi nendes klassides 07.11.2011 kirjalikult. Kokku väljastati 49 ankeeti, milledest ka kõik tagastati. Seega osalesid uurimistöös kõik 49 (100%) kaasatud õpilast. Küsimustik koosnes 10-st küsimusest, neist kaks esimest olid selgitamaks taustaandmeid ja järgnesid 8 valikvastustega küsimust. Ankeedid uuritavatele jagati välja aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik. Andmete töötlemiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel. Andmete kirjeldamisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemused summeeriti ning esitati täis-ja suhtarvudes, illustreerival kujul edasiandmiseks kasutati tulpdiagrammi. Uurimistulemused üldistati. Küsimustik
Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt. Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevast-päeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu -12°C ja -79°C vahel. See-eest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused. Tuule kiirus
Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt. Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevastpäeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu 12°C ja 79°C vahel. Seeeest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused. Tuule kiirus kasvab kõrgusega,
Eksperimenteerimine on metoodika, kus süstemaatiliselt manipuleeritakse uurimisobjekti ühe või mitme faktoriga, see aitab mõista, kuidas uurimisobjekt reageerib mõjutustele ning aitab tõestada/ümber lükata hüpoteese. Eksperimenteerimise suurim pluss on, et see võimaldab koguda just neid andmeid, mis uurijat huvitab. Katselised meetodid on sellised, kus sõltumatuid tunnuseid varieeritakse süstemaatiliselt selleks, et kindlaks teha, millist mõju nad uuritavatele tunnustele avaldavad. Korpusuuringud on vaatluslikud uurimused, sest tunnuste väärtused ei ole eelnevalt ära määratud, vaid kirja pandud hiljem. Korpusest kogutud andmed ei muutu, samas kui iga katseisik või korratud katse sama isikuga annab vähemalt natukene erineva tulemuse. Katseliste meetodite eeliseks on, et sel viisil on võimaik uurida keelenähtusi, mida korpusest ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate
8. Ankeetküsitluse kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse informatsiooni tööga seotud komponentide kohta, näiteks: töö sisu, töökeskkond, infovahetus, koostöö, tööalased kompetentsid. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. 9. Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat.
Põhitäitja(d) (üliõpilane) ees- ja perekonnanimi: Brigita Maria Raave teaduslik kraad: töökoht: Tallinna Reaalkool amet: õpilane allkiri ja kuupäev: 2.3. Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja (üliõpilastööde puhul õppetooli juhataja) nimi ning allkiri ja kuupäev (uuringu korraldamisega nõus olemise kohta). Ralf Allikvee Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees 3. UURINGU FINANTSEERIMINE Uuringul rahastus puudub. Uuringu teostajatele töötasu ei maksta, uuritavatele kompensatsiooni ei maksta. 46 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURINGUTEST Vere hüübimine on normaalne füsioloogiline protsess, hüübesüsteemi ülesanne on kaitsta organismi ohtliku verekaotuse eest. Kõrvalekallete tõttu vere hüübimise protsessis arenevad veresoonte sisesed vereklombid ehk trombid võivad takistada verevoolu. Sel juhul on tegu patoloogilise seisundi tromboosiga.
Kirjeldab ja otsib statistilisi seoseid Mõistab vastajate sügavamad arusaamad, üldised trendid, mustrid, seosed maailmanägemisviis, protsesside loogika On vaid üks reaalsus On mitu reaalsust Üritab läheneda väärtustevabalt Väärtusvaba uurimine pole eesmärgiks Ranged statistilised protseduurid Vähem ranged ja mitte-statistilised Uurija uuritavatest kaugel Uurija uuritavatele lähedal Uurimine mitteloomulikus raamistus Uurimine loomulikus raamistus Kõva Pehme Kvantitatiivne strateegia Kvalitatiivne strateegia Teooria roll Testida teooriaid läbi kindlate Seletada paremini teooriates hüpoteeside, kus selged seosed toodud seoseid, arvestades sots. muutujate vahel reaalsuse keerukust. Teooriaid
Koostati peamiselt suletud küsimustega küsimustik ja küsitlus viidi Ülenurme Gümnaasiumi 9. klassides ja 12. klassides läbi 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal . Kokku väljastati 115 ankeeti, milledest ka kõik tagastati. Seega osalesid uurimistöös kõik 115 (100%) kaasatud õpilast. Küsimustik koosnes kümnest küsimusest, neist kaks esimest olid selgitamaks taustaandmeid ja järgnesid 8 valikvastustega küsimust. Ankeedid uuritavatele jagati välja aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik. Andmete töötlemiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel. Andmete kirjeldamisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemused summeeriti ning esitati täis-ja suhtarvudes, illustreerival kujul edasiandmiseks kasutati tulpdiagrammi. Uurimistulemused üldistati. 2.1 Valim
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine:
Kultuuriloome on juba lihtsalt sees. VIDEO Kuidas video tulek mõjutas visuaalse antropoloogia arengut? Kuidas uus tehnoloogia avaldas mõju uuritavate endi elule? Esimesed videokaamerad võeti kasutusele USAs 1950ndatel, laiatarbekaubaks muutus 1970ndatel. Video oli odavam (filmimine ja monteerimine oli odavam ja lihtsam), kergesti kasutatav, igaüks võis kasutamisega hakkama saada ja seda oli lihtsam monteerida. Tänu sellele said antropoloogid jagada videokaameraid ka uuritavatele endile paljude projektide käigus – mõjutasid kogukonda palju sügavamalt. Kohalikud koolitati välja, õpetatati neid kaameraid kasutama. Järjest enam hakkasid antropoloogid mõistma (eriti 80ndatel), et ka antropoloogid ei esinda mingit objetkiivset tõde, ega teaduslikku, vaid omaenda tõlgendust, tegemist on subjektiivse lähenemisega. See sundis antropolooge otsima uusi teid, kuidas seda probleemi lahendada. Tuli eksperimenteerimise periood, antropoloogiat püüti
(mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu: · Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu) · Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud. - Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud teemavaldkonnad, probleemide ring (uuritavatele on meeldivam vähem-formaalne situatsioon) - Struktureerimata: vaba vestlus; spontaanne kujunemine, inimene räägib mida tahab. Võimaldab saada intiimsemaid vihjeid inimeste mõttemaailma kohta. Informandid: · Kontakti saavutamine · Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel (selgitamine, miks andmeid vaja on, tihti ei saada aru) · Võtmeinformant: annab keskmisest rohkem infot, vb isegi põhilise info. Mõned
Enesepretensioon aktiivse toimijana vs. Olukorra ohver). Sel juhul teeb uurimiskava võimalikuks testida hüpoteese selle ulatuse kohta, mil määral isiklik võimekus ja motivatsioon võivad tugevdada, tasakaalustada või kahjustada üksteist, kujundades tulevase arengu teed. Lõpuks mängivad isiku biopsühholoogilised omadused PPCT mudelis tegelikult duaalset rolli; nad ilmuvad kaks korda. Teine kord jäetakse kergesti tähele panemata kuna seda pole võetud akronüümi. Autor viitab uuritavatele arengutulemustele. Nende taasilmnemise põhjustab see, et ühe ea arengusaavutused muutuvad isikuomadusteks, mis mõjutavad arengutulemusi hilisemas eas. Siiski nende tagasitulekul lavale, mis tähendab teatud arengudraama viimast vaatust, antakse nendele omadustele tavaliselt piiratud roll. Selle metafoori taga on uurimuse reaalsus, mis Bronfenbrenneri arvamuse järgi tõsiselt piirab tänapäeva arenguteaduse võimalusi. VÄLJASPOOL AINSA MUUTUJAGA TULEMUSTE TEADUST.
akadeemilistel eesmärkidel nõuab põhjalikku tutvumist sellekohase kirjandusega. Õppematerjal ei võimalda pakkuda ammendavat ülevaadet kõikidest diskursusanalüüsi koolkondadest ja tüüpidest. Esitame siinkohal näitena Norman Faircloughi (1989, 1992) väljatöötatud analüüsiskeemi, mis koosneb küllaltki selgepiirilistest etappidest ja analüütilistest küsimustest, mille hulgast tuleb operatsionaliseerimise käigus valida konkreetsetele uurimisküsimustele ja uuritavatele tekstidele sobivad. N. Faircloughi lähenemist kriitilisele diskursusanalüüsile nimetatakse ka sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüsiks. Fairclough defineerib diskursuse järgmiselt: keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid. Selle määratluse järgi on diskursus ja sotsiaalsed struktuurid (või ühiskondlik-poliitiline kord) vastastikmõju seoses: olemasolevad sotsiaalsed struktuurid seavad raamid
2. Vastutav uurija: ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, amet, töökoht, töökoha aadress, telefon, e-posti aadress, allkiri.3. Uurimistöö teostajad: ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, amet, töökoht, töökoha aadress, telefon, e-posti aadress, allkirjad.4. Vastutava uurija vahetu töökorraldaja ning teiste uurimistööga seotud asutuste juhtide nimed, aadressid ja allkirjad.5. Uurimistöö finantsallikas, üldmaksumus, s.h. töötasude jaotus (kellele ja kui palju), uuritavatele isikutele kompensatsiooni maksmise ja nende kindlustamise tingimused. 6. Ülevaade sama teema varasematest uuringutest (1-2 lehekülge). 7. Planeeritava uurimistöö põhjendus (1-2 lehekülge). 8. Uurimistöö tähtaeg (algus ja lõpp). 9. Uuritavate kirjeldus: kelle hulgast toimub uuritavate valik, kuidas valik sooritatakse, mitu uuritavat valitakse. 10. Uurimismetoodika kirjeldus: milliseid invasiivseid protseduure sooritatakse ja mitu korda ühele uuritavale, mida uuritavatele
Osalev film filmi tegijad ei peida ennast. 26.11.14 VIDEO Kuidas video tulek mõjutas visuaalse antropoloogia arengut? Kuidas uus tehnoloogia avaldas mõju uuritavate endi elule? Esimesed videokaamerad võeti kasutusele USAs 1950ndatel, laiatarbekaubaks muutus 1970ndatel. Video oli odavam (filmimine ja monteerimine oli odavam ja lihtsam), kergesti kasutatav, igaüks võis kasutamisega hakkama saada ja seda oli lihtsam monteerida. Tänu sellele said antropoloogid jagada videokaameraid ka uuritavatele endile paljude projektide käigus mõjutasid kogukonda palju sügavamalt. Kohalikud koolitati välja, õpetatati neid kaameraid kasutama. Järjest enam hakkasid antropoloogid mõistma (eriti 80ndatel), et ka antropoloogid ei esinda mingit objetkiivset tõde, ega teaduslikku, vaid omaenda tõlgendust, tegemist on subjektiivse lähenemisega. See sundis antropolooge otsima uusi teid, kuidas seda 27 probleemi lahendada
Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kultuurilise gruppe, mitte enam tervet ühiskonda korraga. 1. 1871. a Edward Tylor ,,Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi (teadmine, uskumine, tavad, moraal, kunst) klassikaline definitsioon. 2. 1900. 1975
See muudetakse kohalikele oludele vastavaks. Kohalikud muudavad massikultuuri oma joontega. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine on loobutud ühese kultuuridefinitsiooni otsimisest, vajadustele vastavalt võib kultuuri defineerida erinevalt. Ainele ja meetodile orienteerumine antropoloogia ei identifitseeri end enam läbi koolkondade, vaid uurimise kaudu. Hüpoteeside kontrollimine enam ei ole suuri teooriaid, uuritakse detailemalt. Refleksiivne analüüs uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda suhtest nende inimestega, et saaks teada, kuidas nad temasse suhtusid, kuidas tema neisse. Seda parem on ülevaade sellest, mida uurimus väärt on. Tänapäeval on see kohustuslik osa pea igas uurimuses. Aga pole selge piir, kus läheb vajalike mõjutajate piir. Sellest võib tekkida edulugu. Tüüpiline postmodernse antropoloogia juhtmõte: anything goes. Etnograafilised välitööd Etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia nurgakivi.
ekstensefektiivsus (EE) ja dehelmintiseerimise intensefektiivsus (IE). Vt. ka dehelmintiseerimine, dehelmintiseerimise etapid. desinvadeerimine (pr. des -- ära + ld. invasio -- sissetungimine, rünnak). Parasiitide noorvormide (munade, vastsete, tsüstide jms.) hävitamine väliskeskkonnas. Selleks kasutatakse mehhaanilisi, füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi tegureid. diagnostiline dehelmintiseerimine (kr. diagnosis -- ära tundmine; dehelmintiseerimine). Uuritavatele loomadele manustatakse anthelmintikume raviannustes ja organismist eritunud helmintide alusel pannakse diagnoos. Vt. ka dehelmintiseerimine. doonor (pr. donneur -- annetama). Parasitoloogias nimetatakse transmissiivsete parasitooside korral doonoriks invadeeritud looma, kellelt verd imedes nakatub haigust siirutav lülijalgne vektor. ektoparasiidid (kr. ectos -- väljaspool + parasiit) -- välisparasiidid, välisnugilised.
satub surveolukorda. · Üks hoiaku muutmise viise on panna inimene hoiaku vastaselt käituma. Hoiakute mõõtmine Otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) · Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid. (nt küsitlusel) Oht: hoiaku ja normi konflikt (nt ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) · Kaudne . IAT(Implicit Assosciation Test, Geenwald 1998). Positiivsete-negatiivete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed soolitse hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega jne). Ka mitteverbaalse käitumise jälgimine jms. Inimestevahelised suhted · Inimsuhted püsivad vastastikku teadvustatud rollid üksteise suhtes (nt sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlane jne) · Suhete kõige üldisemad määratlused on seotud kahe terminiga: kuuluvus(suhtegruppi kuulumine) ja tõmme(subjektiivne osa)
Eesmärk oleks, et lapsk saaks sündides võimalikult vähe kahjustada. Kui arstiavi, mida on võimalik rakendada (on kontrolli all), on määravaks see, et millised kasvutingimused lapsele tulevikus on. Seda kahjuks ei ole võimalik kontrollida. Kui väita, et kõik on teada, et mingi uimasti kasutamisel millise tõenäosusega millises väärarenguga lapsed sünnivad. Seda ei teata. Uuringuid tehakse aga neid uuringuid ei ole lihtne läbi viia, sest ei saa väita, et uuringud oleksid täpsed. Uuritavatele rasedatele peaks manustama uimasteid, kiontrollgrupile ei manustata. Uuringud baseeruvad loomade peal tehtud katsetega. Kui naine tarvitab mingit uimastit, siis ta võib kasutada erinevaid uimasteid. Uurimusi on tehtud kanepi, lsd, amfetamiini kohta- väärarenguid tekib, kahjustatud saavad liigesed ja luud. Üldiselt on teada, et enamus uimastid on kahjulikud lootele: · Milline on sünnijärgne seisund · Kuidas rasedus on kulgenud · Kuidas sünnitus kulges
· vibratsioon, mis põhjustab inimestele ebamugavusi, kahjustab konstruktsioone või nende läheduses olevaid materjale või vähendab konstruktsiooni funktsionaalset efektiivsust; Projekteerimise alused 18 · väsimusest või muudest ajalistest mõjutustest tingitud kahjustused. 3.4. Arvutus piirseisundite järgi. (1) Arvutus piirseisundite järgi seisneb: · konstruktsiooni- ja koormusmudelite koostamises uuritavatele piirseisunditele eri arvutusolukordade ja koormusjuhtude jaoks; · tõestamises, et juhul, kui koormuste arvutussuurused, materjalide omadused ja konstruktsiooni geomeetrilised mõõtmed jäävad arvutus- mudelites etteantud piiridesse, piirseisundeid ei ületata. (2) Nõuete täitmise tõestamise põhimõtted ja rakendusreeglid on toodud EPN-ENV 1.1 9. peatükis. (3) Peatükkides 4...7 käsitletakse vastavalt koormusi, materjalide omadusi, geomeetrilisi mtmeid ja arvutusmudeleid. 4
Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses vähemalt 25 eluaastat. Küsimustiku, mis mõõdab naiste tarbimisharjumuste muudatusi nende elus kümne aasta jooksul, eelduseks on, et vastajad on vähemalt mainitud vanuses. Uurimistöös küsitletakse seega naisterahvaid vanuses 25 - 60 eluaastat. 27 Uurimistöös kogutakse andmeid, kasutades andmekogumismeetodina ankeetküsitlust. Küsimusi esitatakse uuritavatele naistele 21. Kasutatakse semantilis-diferentsiaalset küsitlust ja ankeet koostatakse nii kinniste, avatud kui kombineeritud küsimustega. Küsitluslehti kokku jaotati uurimistöö käigus 187, neist 100 paberkandjal ning 87 e- maili teel. Küsitluslehti jaotati laiali nii juuksurisalongides, ilusalongides kui ka muudes kohtades, kus oli reaalselt küsitluse sihtgrupini „parim juurdepääs“. Interneti teel edastati küsitlus Ladies Circle Eesti naisteklubi ühislisti kaudu. Andmete
•Valiidsus – kui adekvaatselt on kontsepte mõõdetud ja kas me saame selle põhjal teha tõepäraseid järeldusi •Sisemine valiidsus (internal validity) – kas vastav indikaator mõõdab kontsepti, mida me väidame teda mõõtvat? •Kas kodanikeühenduste arv mõõdab sotsiaalse kapitali taset? •Kas valimiste korraldamine või mittekorraldamine näitab riigi demokraatlikkuse määra? •Väline valiidsus (external validity) – kuivõrd me saame tulemusi laiendada kõigile uuritavatele •Nt. kas me saame tulemusi laiendada tervele organisatsioonile, kõigile Eesti elanikele, jne.imustele enamvähem sarnaselt Miks on valimit vaja? •Väärarusaam: kvalitat. meetod (intervjuu) ei vaja valimit •Iga uurimismeetod nõuab valimi koostamist; vahe on vaid selles, kuidas seda tehakse •MIKS? 1. ressursiökonoomia 2. tulemuste adekvaatsus reaalsusega (modelleerimine) 3. uurimuse eesmärkide saavutamine Põhimõisteid (1)
Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete- negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs ... H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse Kokkuvõte Hoiakud ja väärtused Hoiaku kolm komponenti Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse
selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Isiksuse küsimustikud jagatakse subjektiivseteks ja objektiivseteks, vastavalt sellele kas testi täitja vastab küsimustele või keegi teine, kes teda hästi tunneb. On jaotatud vastavalt uuritavatele omadustele 1) temperamendi ja isiksuse karakteristikud 2) isiksuse suunduse testid Uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp: probleemi ja tekkeloo selgitamine, kirjanduse ülevaade, vajalike algandmete kogumine, tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine, hüpoteesi püstitamine. 2. Ekperimentaalne etapp: kavandatud uuringu läbiviimine. 3
Hoiakute mõõtmine 2 lähenemist: H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) kuidas suhtud mingisse asja? Nt keskkerakonda Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs ... H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse KOKKUVÕTE 19 · Hoiakud ja väärtused
• Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine • H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) • Otsene – inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) • Kaudne – IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs … • H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse Kokkuvõte • Hoiakud ja väärtused • Hoiaku kolm komponenti • Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse
kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid VIIRUSLIKU ANTIGEENI MÄÄRAMISEL kasutatakse tuntud diagnostilisi antikehi (AK). Immunoelektronmikroskoopia (IEM) korral lisatakse uuritavatele proovidele ferritiini või ensüümiga märgistatud antikehi. Nii määratakse rota- ja hepatiidiviirusi. Immunofluorestsentsmeetod(IF). Viiruste poolt nakatatud rakkudes olevate viirusantigeenide reageerimisel spetsiifiliste fluorestseeruvate antikehadega moodustunud kompleksi immunofluorestsentsmikroskoopia. • Otsese immunofluorestsentsmeetodi korral on fluorestseeriva värvainega märgistatud otseselt viirusantigeeniga reageeriv antikeha.
See on raskeimaks probleemiks valimi moodustamisel. c. Mõõtmisvead. Neid põhjustavad intervjueerija kohalolek ja küsitlusviis, sh vead vastuste ülesmärkimisel. d. Küsitleja vead. Küsitleja võib tahtmatult või tahtlikult põhjustada uuringu tulemuste moonutamist. Valimi moodustamine Valim moodustatakse vastavalt uuringuprobleemis määratletud huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples). Juhuvalim on valim, kuhu sattumise tõenäosus on võrdne ja nullist erinev kõigi huvialuste jaoks. Perfektne juhuvalim eeldab täielikku
juure leidmine. Siin kasutatakse mitmesuguseid võtteid. Osa neist baseeruvad korrektsel evolutsioonilisel teadmisel, osa aga on "pöidlareegli" kokkulepped. Välisgrupp on termin, mis tähistab vabalt valitud liiki (taksonit), kes kindlasti paikneb uuritavatest liikidest evolutsiooniliselt väljaspool: võttes eelmise joonise, oleks välisgrupiks näiteks mammaalid. Välisgrupiks neile on aga ka näiteks amööb. Et aga välisgrupp oleks operatsionaalselt kasulik, siis mida lähemal asub ta uuritavatele objektidele, seda parem. Nii näiteks on inimese puhul evolutsiooniliselt lähimateks tänapäeval elavateks liikideks gorilla ja simpans ja sama silmas pidades sobib välisgrupiks orangutang. Primaatide välisgrupiks sobib mõni Vana Maailma pärdik, katarhiinidele platürhiinid jne. Samas - mitte alati ei ole võimalik leida optimaalset välisgruppi. Eriti liigisiseste alajaotuste puhul. Inimrasside puu
annaabi.ee 
