Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKI RGUSE
HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL
Kuupäev:
Nimi:
23.04
Pindade soojuskiirguse hindamine IP
Kellaaeg:
termomeetri abil
8:00
(12:00)
Kursus :
TÖÖ EESMÄRGID
1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna režiimis.
2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades .
TÖÖVAHENDID
Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter ,
värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku
isolatsiooni pakkuv alus.
TEOREETILINE OSA
Heledus ja tumedus
Kõik kehad – nii tahked , v
edelad kui g
aasilised – kiirgavad soojuskiirgust, kui n
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Smallmomento
Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk
27 Roheline Sinine 26 25 24 23 0 20 40 60 80 T (s) Graafik 1. Valguse neeldumine värvikaardil 2. Graafikul 2 on märgata, et kõige kiiremini soojeneb roosa värv ja kõige vähem soojeneb kollane värv. Seos on praktiliselt sama, mis eelmisel graafikul, sest roosal on neist kolmest värvist (roosa, helesinine ja kollane) kõige suurem lainepikkus ja sarnaselt punasele valgusele neeldub temas seega kõige rohkem energiat. Kõige vähem energiat peaks neelduma helesinises, sest tal on kõige väiksem lainepikkus ehk temalt kiirgab rohkem energiat
enda riietuse vastavust ettenähtule (EVS:916:2012). Vaadeldav suurus Väärtus Ühikud Soojaeritus IB kategooria töö puhul: 1,2 met Soojaeritus IB kategooria töö puhul: 70 W/m2 Kirjeldada IB kategooria töö tegevust: Väheliikuv, istumist nõudev töö, nt kontor, kodukontor, labor, arvutitöö. Minu riietus: aluspüksid+ rinnahoidjad+ sokid+ t-särk+ kerge pikkade käistega sviiter + püksid+kingad 0,8+0,8+0,5+1,4+5,7+5+0,6=14,8 W/m2 Jääb lubatud piiridesse. 7. Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? Töökeskkond peab vastama nõuetele ja seda määrab Eesti Standard. 10
3 Spekter 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h ,kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Värvuste järjestus spektril on samasugune nagu vikerkaarelgi:punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violetne, kusjuures üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema
...................................................... 12 2Valgustatuse normid kontorites..........................................................................12 4Valgustuse langemise suund / hajutatus töökohal..............................................12 7Valgustuse mõju................................................................................................. 13 1 Valgustuse mõju tervisele ja töövõimele...........................................................13 2Kunstliku valguse ohud....................................................................................... 13 3Valgustusvigadest tulenead tervisehäired..........................................................14 4Kuvarite pimestav mõju...................................................................................... 14 8Valgustuse planeerimine.................................................................................... 15 1Paigaldamise näide: e-Sense ActiLume klassiruumis.........................
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus
koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele lähedasele kiirusega, siis hakkab hoopis keha enda aeg aeglasemini kulgema! Valgus on eletri ja magnetenergia segu, mis levib täiesti iseseisvalt kasvõi läbi tühja ruumi , ta levib lainena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid