5. Peamised metsa- ja puuliigid. · Laiades liustikeorgudes on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Kõige järsematelgi nülvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Umbes 900-1200 m kõrgusel merepinnas on paju ja kääbuskase vöönd. 6. Metsade paiknemine · Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt. · Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glama jõe vahel. · Ostlandetist on umbes pool metsaga kaetud (umbes pool Norra metsavarudest). 7. Metsade kasutusala · Metsandus on Norras traditsiooniline tegevusala. · Enamasti toodetakse puidust mööblit, kuid suur on sa läheb ka külmas kliimas kütteks. 8. Metsamajanduse ja tööstuse iseloomustus · Arvestades riigiüldist majanduslikku arengutaset, on metsanduse osatähtsus väike. · Puitu kasutatakse igakülgselt
küüruga loomalt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Kasgora Uus-Meremaal ristatud angoora- ja kasmiirkitse ristandilt saadud vill. Kasmiirvill Kasmiiri kitselt (Capra hircus laniger) saadavad villa-ja karvakiud. Vill on peen, siidiselt läikiv 40...90 mm pikk, kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall või hele- kuni tumepruun. Laamavill Laamalt (Lama glama) saadavad villa- ja karvakiud. Meriino Meriino lamba vill ja sellest valmistatud lõng. Meriino vill on lühikesekiuline, peen ja ühtlane. Mohäärvill Angoora kitselt (Capra hircus aegagrus) saadavad villa- ja karvakiud. Vill on siidjalt läikiv, 120..300 mm pikk, kergelt säbardunud, valge, kollakas, hele- kuni tumehall. Levinud Türgis, USA-s ja Lõuna-Aafrikas.
Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK)
annaabi.ee 
