Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Tuntumad vitamiinid ja nende toime organismis: VITAMIIN LEIDUMINE TOIME/HÄIRE A Kalamaksaõli, maks, piim, või, Mõjutab kasvu, ,,kanapimedus" munad, roh.köögiviljad Bkompleks (1-15) Pärm, nisujahu, maks, juust, Silmade, limaskesta, kartul, leib, seened, kala nahakahjustused, verevaesus, närvivalud C Sidrun, kibuvitsa marjad, (kõik Skorbuut (igemed-hambad- hapu ja värske) surm) D Muna, piim, päevitamine, Rahhiit (luud pehmed) kalamaksaõli E Nisuidud, taimeõli, Potentsi mõjutab roh.köögiviljad K Maks, roh.ja pun
15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. · Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada
1939. aastal tuli ta korraks Eestisse, kuid teda ei võetud siin poliitilises mõttes hästi vastu. Vaatamata sellele õnnestus tal siin teha ,,Kristjan Raua portree", ,,Tamm", ,,Virve" ja ,,Eesti naine". 1944. aastal ta lahkus. Ta käis ära Rootsis ja Lapimaal ning 1946. aastal suundus tagasi Pariisi. Seal hakkas Viiralti tervis halvenema. Tema lemmikteemadeks kunstis jäid siiski lapsed, loomad ja natüürmordid. 1953. aastaks olid haiguse sümptomid tugevnenud, teda vaevas kõhnumine, verevaesus, nõrkus ning tal avastati maksavähk. 1953. aastal tehti talle küll operatsioon, kuid 8. jaanuaril 1954 ta suri. Viiralt on maetud Pariisi Pére Lachaise´i kalmistule. Oma eluajal oli ta tasakaalukas, sõnaaher suures seltskonnas, ent mitte sõprade seas. Ta armastas istuda kohvikus, liikuda tänaval, turgudel ja rahvarüsinas. Ta valdas vabalt eesti, vene, saksa ja prantsuse keelt. Lugeda võis ta aga ka hispaania ja inglise keeles. Viiraltit võlus muusika ning
15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada
15% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada
valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. 3. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb: Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada
valgud. 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks sisaldavad piim ja piimasaadused rohkelt kaltiumi ja valke, kuid vähe rauda. Rauarikkamad on liha-ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib põhjustada erinevaid haigusi. Näiteks kaltsiumi- ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ning rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid- kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis sunnib ta meid rohke sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Süüa võib kõike, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite söö harva ja väikestes kgustes; soola ja alkohooli tarbimisega ole hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi tervislike toitudega on võimalik liialdada. Ka see võib viia ühekülgse ja
tüdrukutel 2150 kcal. (Laste keskmine ööpäevane energiavajadus...:2002) Tähtis ei ole vaid toidust saadud energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest ja oleks mitmekesine. Kogu saadavast energiast peaksid andma: 10-15% valgud, 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Ühekülgse toitumine tagajärjel võib tekkida toitainete puudus, mis mõjutab organismi heaolu mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks raua puudusest võib tekkida verevaesus ning kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest luudehõrenemine. Oluline on ka mõõdukalt süüa, isegi "tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. Toidupüramiid näitab, kui suuri proportsioone tuleks süüa. (Toiduvaliku põhimõtted...). 1.1 Hommikusöök Hommikusöök mõjutab praktiliselt kogu keha tööd päeva jooksul, nii vaimselt kui füüsiliselt. (Ivy, L. J., Why breakfast is the most...) Hommikusöök tasakaalustab veresuhkrutaset, mis põhjustab peapööritust ja uimasust
Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C- vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb: Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged
See eeldab toitude 8 tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10- 15%, toidurasvad 25- 30% ja süsivesikud 55- 60% (15). Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma (15). 2.2 Toidupüramiidi põhimõtted Toidupüramiid (vt joonis 1) näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Joonis on jaotatud toidugruppide kaupa korrusteks ning mida laiem on korrus, seda rohkem peaks konkreetsest toidugrupist toite tarbima. Iga toiduaine portsjoni
(vere hapnikutase on madal) koos hüperkapnia (CO2 on kõrge) ja metaboolse või segaatsidoosiga. Sellele lisandub organite hüpoksilis-isheemiline kahjustus. Millise vanuseni kasutatakse nn EA lapse kaalu-kasvukõveraid? Kuni 2. eluaastani Kirjelda vastsündinu hemolüütilise tõve olemust. Loote hemolüütiline tõbi on haigus, mille korral ema immuunsüsteem lammutab loote punavereliblesid ehk erütrotsüüte. Selle tagajärjeks on loote verevaesus ehk aneemia, mis võib äärmuslikul juhul lõppeda loote või vastsündinu surmaga. Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
