Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uudise põhistruktuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb uudis muudest zanritest?
  • Millest sünnib uudis?
  • Kes tegi kellele tehti kellega juhtus?
  • Mis juhtus mida tehti?
  • Kuidas mis viisil toimus?
  • Miks mis põhjusel mis eesmärgiga millise tulemusega toimus?
Uudise põhistruktuur
  • Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses:
  • Juhtlõik
  • Teema-arendus 

Uudise pealkiri
  • Mis on uudise keskne teema
  • Peab olema lugema kutsuv
  • Väldi sarnaseid sõnu – „Heitunud heidikute heitlikud heitlused“
  • Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke

Uudise juhtlõik ehk lead
  • Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate edasisele artiklile
  • Köita lugeja tähelepanu esimesest lausest
  • Sõnade arvuks võiks olla 20 või enam sõna olla
  • Paeluvaks muudavad värvikad detailid
  • Pikki ametinimetusi ei esitata
  • Ei kasutata tsitaate ega loetelu
  • Üldiselt üritada teha lühikesed laused
  • Noppida sisust midagi erilist välja – lead’i panna midagi erilist (nt aktiivseimad olid Tsirguliina noored, kes tantsisid 6 tantsu), tõsta esile keegi 

Allikate kasutamine
  • Ole täpne, allika sõnu ei tohi muuta ega moonutada!
  • Eelista lühikesi, 1-2 lauselisi tsitaati pikkadele (kirjuta oma sõnadega ümber allika jutt ning pane ainult kõige ägedam lause tsitaadiks, või mida sa tahad , et tema seda ütles, muu jura ära pane jutumärkidesse; tänapäeva meedias ka tehakse seda viga, et terve lõik on tsitaat)
  • Eelista neid lauseid , kus on emotsioon või isikupäraseid lauseid (a la ma olin lummatud)
  • Esita allika täpne ees- ja perekonnanimi koos ameti ja tegevusalaga  

Uudise stiil ja sõnavara
  • Kasuta tuntud sõnu, väldi võõrsõnu, kuid sa võid neid kasutada siis, kui vaja
  • Kausta lihtsa ülesehitusega lauseid, mille keskmine pikkus on 15 sõna
  • Hoidu olema-verbist, kasuta värvikamat ja kujundlikumat keelt

Mis on uudis?
  • Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada
  • Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda
  • Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases

Mille poolest erineb uudis muudest žanritest?
  • Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad

Millest sünnib uudis?
  • Geograafiline lähedus lugejaskonnale
  • Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi)
  • Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks)
  • Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha konflikti, õpilased ja õpetajad, kooli hoolekogu ja kooli juhtkond , meedia annab võimaluse esindada mõlemat osapoolt) (tõmbab alati lugeja tähelepanu)
  • Ebatavalisus –  ootamatus , ülivõrdelisus 
  • Aktuaalsus – päevakajalisus, konkreetses ajahetkes olulise väärtusega, vajalik

Uudises otsitakse vastust 6-le küsimusele:
  • Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus?
  • Mis juhtus, mida tehti?
  • Kus toimus?
  • Millal toimus?
  • Kuidas, mis viisil toimus?
  • Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, millise tulemusega toimus?

Uudise põhistruktuur #1 Uudise põhistruktuur #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmerlika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uudise alused-Uudise ülesehitus
36
pdf

Uudise alused: Uudise ülesehitus

Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse otsesteks ja edasilükatuteks

Uudise alused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun