Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele
võivad sattuda ohtlikku olukorda *sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist *tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele 16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid
ka välisriikides. Seega võib väita, et sotsiaalne mobiilsus on Eesti puhul täielikult eksisteeriv. Tsensuuripuudust võib Eesti puhul pidada nii positiivseks, kui ka negatiivseks. Vabadus enda arvamust avaldada on oluline, ning Eestis on see võimalus olemas. Täna võib pea igaüks kirjutada arvamusartikli, ning selle avaldada, kui vaid soovib. Teisiti, see võib halb olla vaid seetõttu, et tihti ei tajuta ´hea normi piiri´ ning paljud uudislood ja aktiklid kaotavad oma väärikuse seda nii teksti autor, kui ka halvemal juhul uudiste väljaandja. Selliseid situatsioone on olnud pigem vähe, ning seetõttu jääb tsensuuripuuduse kaalukauss siiski tugevalt positiivsuse poole. ,,Halvimatest parim..." Kuid mida peetakse siis demokraatia miinusteks? Kas niivõrd paindlikul valitsusvormil saab olla negatiivseid külgi? Kahjuks küll. Kui suur on aga ,,rahva võim," mida igal pool alatihti kuulutatakse? Demokraatliku süsteemi
Ei lähtuta üksikinimesest. 7. Liiga kõrgele on tõstetud pehmed, kohati kõmulised lood. Eesti lehtede kesksete välislugude valik on väga harva motiveeritud sellega, et vastav teema on Eestis oluline. Lehed ei tõlgenda Eestis ka maailma osana. Uudise sisulised nõuded Kõigi uudiste kohta kehtivad mõned üldised nõuded. Need nõuded saab jagada sisulisteks ja vormilisteks. Sisulised omadused omakorda võime jagada kahte rühma. Esiteks, uudislood peavad andma vastused uudisküsimustele. Teiseks, uudised peavad vastama kolmele kriteeriumile: olema täpsed, tasakaalustatud ja objektiivsed. Uudisküsimused Uudises otsitakse vastuseid kuuele küsimusele. Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, millise tulemusega toimus? Kesksed on küsimused kes, mis, kus ja millal. Neile vastatakse esmajoones ja põhjalikumalt
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised
1. Liialdamine. Tavaline arvude väärkasutus on rahvamassi suuruse vale hindamine. 2. Erinevus kahe info vahel. kui õnnetuses sai surma kuus inimest, siis tuleb neid ka mainida. 3. Mõttetud võrdlused. Tuleb olla kindel, et arvud on võrreldavad. Klassikalised demagoogiavõtted on ühe asja ja kogumi võrdlemine. 4. Valed järeldused. Klassikaline viga on terviku kohta tehtud üldistuse ülekandmine osale. Teine viga on võrdlusviga etteruttav üldistamine. 5. Väljajätted. Uudislood, mis annavad muutusi edasi protsentides, ei seosta sageli protsente teiste numbritega. Kui miski on kasvanud 10%, siis seoses millega? Teiseks, protsent ja konkreetsed arvud mõjuvad erinevalt. Oluline on valida nende vahel olenevalt arvude suurusest. Protsendid on mõttekad suurte arvude puhul. Mittetäielik statistika tekitab alati segadust. 6. Arusaamatud arvud. Liiga suured arvud tähendavad lugejale liiga vähe või üldse mitte
alateema kohta. Efektiivne viis uudisloo lõpetamiseks on tsitaat. Ja just perspektiiv lubab tsitaati kasutada. MUUD STRUKTUURIMUDELID Lisaks võib uudise ehitamisel kasutada mõningaid muid kompositsioonimudeleid: • Mitme võrdse põhiteemaga uudised • Kronoloogiliselt ehitatud uudised • Liivakella struktuur • Püramiidistruktuur • Pööratud topeltpüramiid Mitme võrdse põhiteemaga uudislood Uudises võib olla mitu fakti. Nii saab kirjutada mitmeteemalise ehk mitmeelemendilise uudisloo. Selle erinevus pööratud püramiidist on juhtlõigu ehituses ja kompositsioonis. Kaheteemaline juhtlõik. Olulisim erinevus tüüpmudelist on selles, et kõik kesksed ideed tuuakse juhtlõiku. Selle juhtlõigu kirjutamiseks on kolm võimalust: • Kui kaks fakti sobivad ühte lausesse, saab mõlemad panna esimesse lõiku.
Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks. Meedia veebiväljaanded ilmuvad enam-vähem kohe pärast sündmuse toimumist, seega pole neid mõtet järgmise päeva paberlehes enam avaldada. Enamik lehepinnast hõlmavad kommentaarid. Uudislood on muutunud vormiliseks. Tänapäeva ajalehel on ühel lehel kas üks suur uudislugu paljude piltidega või kaks ning püütakse saada võimalikult paljudelt kommentaare. Uudiste emotsionaalsuse skaala tuleb paika panna: ühes otsas kuivad ja neutraalsed sõnad, teises skaala otsas emotsionaalsed ja afektiivsed. Mitteneutraalsete väljendite kasutamine viitab sellele, et tarbeteksti on tunginud ilukirjanduse narratiivimallid – seega lugu läheneb vormiliselt meelelahutusele
annaabi.ee 
