heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale anti koht ka paljudele ida jumalatele. Kreeklased leidsid oma ja võõrastel jumalatel ühiseid jooni ning sellest tulenevalt hakkasid neid sageli samastama. Nt Zeusi samastati Amoniga, Dionysost Osirisega jne. Hellenismiperioodiga said kreeklased maailmakodanikeks, nende elus toimus palju
Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses. Kreeklased sportisid alasti, spordivõistlused kuulusid usupidustuste progammi, olümpiamängu peeti iga 4 aasta tagant. Populaarsed olid lühemad luulevormid, luuletusi esitati flöödi või keelpillil, kreeka luuletekstide juurde kuulus meloodia, Tempel oli ühele jumalale, ohverdati loomi, kuna neilt sai vere välja lasta, et liha oleks tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER
Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord.
Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega. Muusika ja tants- mõlema funktsioon algselt oli kurjade vaimude eemalpeletamine ja heade vaimude ligimeelitamine. Teater- esimesed etendused olid need, mis seotud usupidustuste käigu sooritatavate rituaalidega (nt. viljakustseremooniad) ja hiljem ka jumalate maailma kujutamine. Teadus- kui mõelda kalendrile, siis selle algne mõte oli üles märkida taevakehade liikumise abil kõik religioossete pühade ajad ja korra. Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus, et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega (,,Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud" ; ,,Karistagu mind
Osirise, et saada ise valitsevaks jumalaks Anubis · Matusetalituste ja balsameerimise jumal · Aitas ka Isist ja Horost Osirise palsameerimisel, mumifiseerimisel ja elluäratamisel Thot · Kuujumal · Hieroglüüfide leiutaja · Kirja kaitsja Jumalate elukohad · Jumalad võisid elada ükskõik kus, aga nendele oli püstitatud ka templeid · Templites korraldasid elu preestrid · Lihtrahvas sai templites toimuvast vähe osa, usupidustuste ajal toodi jumalakujud välja Surmajärgne elu · Egiptlased uskusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud · See sai toimuda vaid juhul kui surnukeha säilitatakse · Palsameerimine siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse (mumifitseerimine) · Kanoop anum siseelundite säilitamiseks Matusepaigad · Mastaba · Astmikpüramiid · Püramiid · Kaljukoopad · Kuningate Org
KONTROLLTÖÖ KREEKA 10. klassile Vasta küsimustele lühijutu vormis, olenevalt teemast ( 3- 10 lauset ) . 1. Tutvusta kreeklasi kui… : a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest
tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel · Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. · Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku · Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed, kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja vaskesemed. · Agarad kaupmehed nii maal kui merel. · Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja planeet Veenuse liikumisi. · Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad
spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest
järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maiad Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem. Ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Asteegid
spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest
Tuntumad autorid: Aischylos ,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus" · Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Võis naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu 7. Sport · Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. · Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika
vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike
raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Sport- Spordi tähtsustamine:Aristokraatide meelisharrastus,Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Spordivõistlused:Igas linnriigis,Ülekreekalised,Usupidustuste raames. Võistlusalad:Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks,Maadlus,Rusikavõitlus,Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus).
Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad. Inimesed ei jäänud linnast kaugele, käisid linna turule,rahvakoosolekul ja usupidustuste ajal jumalatele austust avaldamas. Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud). Vaestel peamiselt soosakala. Liha söödi suhteliselt harva, peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi
varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana- Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad
elanikkonnale. Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. VANA-KREEKA SPORT Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses
Egiptuse religioonis etendasid olulist osa pühad loomad, kes sümboliseerisid üht või teist jumalat selle eri ilminguis. Jumalad võisid egiptlaste meelest asuda kõikjal, taevas ja maal. Kuid nad soovisid kindlat varjupaika, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Seal painevale jumalakujule ohverdati loomim, suitsutati viiukit, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette ilmus jumal paid usupidustuste käigus, siis oli lihtrahval võimalus talle oma soove avaldada, muidu jäid kõik preestrite kombetalitlused jumalatega templisügavustes tundmatuks. Egiptuse ametlikku religiooni iseloomustas artistoktaatlikus. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli eelkõige ülemkihti kuuluvate preestrite eesõigus, rahvale pööras ametlik religioon vähe tähelepanu. Egiptuses usuti, et inimene jätkab oma elu enam-vähem taapärasel viisil ka peale surma. See oli
iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid. Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise: mumifitseerimine, matusetseremoonia, palsameerimine ehk muumia valmistamine, mis oli väga pikk ja vaevarikas protsess. Tuntuimad hauakambrid olid püramiidid. Uue riigi ajal
sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. surmajärgsus • Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Sport ja olümpiamängud • Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti tehti alasti ja seetõttu nimetati spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate abihoonetega terminiga gymnasion. Sport ja olümpiamängud • Spordi juurde kuulusid loomuliku osana võistlused ning kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. • Peajumal Zeusile pühendatud
TEMPLID Kreeka pühamu keskpunkt oli ALTAR madal kivist alus, ohriloomadele. Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid. Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida. Meie teame neid ORAAKLITENA koht, kus jumal nõu annab. Tuntum oli DELFI ORAAKEL Kreeka keskosas paik, kus müüdi järgi Apollon oli tapnud lohe. Seal oli preestrinna, kes kõneles Apolloni suu järgi ja keda hüüti PÜÜTIAks. SURMAJÄRGSUS Ei pandud rõhku sellele, mis tuleb pärast surma
Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis parima rahulduse usupidustuste raames peetud spordivõistlustel(olümpamängud) 2.Tume ajajärk Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. 3.Arhailine ajajärk
700). Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid, milles paiknevale jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette toodi jumalakuju ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptuse üldiselt üsna püsivas usuelus leidis aset ka üks erandlik sündmus Uue riigi aegne vaarao Ehnaton (Amenhotep) kuulutas päikeseketta Atoni riigi peajumalaks ning järk- järgult hakkas Atonist kujunema Egiptuse ainujumal. Nii vanade jumalate preesterkonnale kui ka lihtrahvale oli see vastumeelt, mistõttu pärast vaarao surma taastati endine korraldus. Tähtsamad jumalad Ra (ka Re, egiptuse ja kopti keeles päike) on Vana- Egiptuse päikesejumal
sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion(kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud Lüürika Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast; luuules andsid nad edasi oma tundeid, mõtteid ja tõõekspidamisi;
ligikaudu 740). Algul oli ka päikesejumal, keda kujutati eaka mehena. Hiljem hakati teda samastama Amoniga ja Uue riigi ajal saigi Amon-Ra. Tema pühamu oli Karnaki tempel. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu läänetuul. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Seal ohverdati. Rahva ette ilmus jumal ainult usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Egiptlased uskusid elusse pärast surma. Seepärast oli vaja säilitada keha, kuhu hing saaks tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid säilitama ehk balsameerima. Surnult võeti ära siseelundid ning aju. Keha immutati ja mähiti viimaks linaste riideribadega. Seejärel asetati muumia sarkofaagi. Samuti ehitati neile suuri hauakambreid, kuhu pandi kõik vajalik
Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille keskseks osaks oli rongkäik, millele järgnes ohvritalitus pühamu juures ja pidusöök. Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel
Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille keskseks osaks oli rongkäik, millele järgnes ohvritalitus pühamu juures ja pidusöök. Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel
2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia
Pandora Zeusi saadetud imekaunis naine, kellest saavad alguse kõik maailma hädad. Avalikud pidustused: Panatenaiad: Uue aasta alguse pidustused. Südasuvised. Naiste, laste, võõramaalastega. Terve kodanikkond. Rongkäik akropolile. Ohverdamised, pidusööming. Spordivõistlused, rapsoodide etteasted. Athena kuulsuse ja heaolu edendamiseks, tagamaks jumalanna heasoovlikkust linna vastu. Spordivõstlused: Sport aristokraatide meelisharrastus.. Kuulus paljude usupidustuste programmi. Gymnasion ,,alastioleku koht" . Sprdiväljak koos puhke- ja olmeruumidega. Gümnastika spordiharjutused. Keskne koht hariduses. Olümpiamängud ülekreekalised võistlused, peeti kõigis linnriikides usupidustuste käigus. Osalesid ainult hellenid. Naistele keelatud. Peeti Zeusi pühamus iga 4 aasta tagant (Olümpias Lõuna-Kreekas). Võitjate nimed märgiti üles aastast 776 eKr. Nimekirja kasutati aja arvestamiseks.
*Lüürika lüüra saatel ettekantav luule *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks · Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa. *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused *Aristokraatide meelisharrastus *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht). · OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. *Naistele oli juurdepääs keelatud. *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt.
ülesandeid. Tähtsamad pühamud olid kindlalt riigikontrolli all, usupidustused olid riiklikud ettevõtmised. 20. Milliseid sarnasusi võib täheldada Kreeka ja Rooma ohverdamistavade juures? TV 146 * Kõige meelepärasemaks ohvriks arvati olevat jumalale loom, kes tapeti altari juures ja kellel on palju verd nt: veis. * Korralik liha söödi inimeste poolt ära, kõlbmatud osad põletati. * Ohverdamine toimus reeglina usupidustuste ajal. 21. Iseloomusta Rooma skulptuuri. TV 141 Portreed- portree pidi olema väga tõetruu ja andma edasi ka inimese iseloomu. Ajaloolised reljeefid- Taheti jäädvustada riigielus toimuvaid tähtsaid sündmusi kõiki sõjakäike, lahinguid püüti edasi anda väga täpselt, et säilitada neist tulevastele põlvedele võimalikult realistlik mälestus. Riietus ja soeng pidi reljeefidel vastama ajastule. Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms
Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskuse moodustasid avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid, mille sisemuses paiknesid valitsejate hauakambrid. Maiade linnad ei olnud mitte ainult linnad, nad olid mandalad või kosmogrammid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistatud. Neil valitses klassisüsteem: Ülimkiht - ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtrahvas aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Linnriike valitsesid kuningad, kelle võim oli pärandatav ja keda seostati jumalate ja esivanematega ning kellel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Võimalik, et kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Ühiskonna madalaim kiht olid orjad. Ranged kultuurtraditsioonid määrasid meeste ja naiste rolle maajade ühiskonnas. Perekond kandis isa nime, mida tema pojad edasi kandsid. Naised hoolitsesid majapidamise ja laste kasvatamise eest
mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr purskas lõunas Ilopango vulkaan, mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla.
varisemas. Kultuur ja religioon Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Soist maad kuivendades ja niisutussüsteeme rajades muutusid nad sajanditega edukateks maaharijateks, kes suutsid ära toita suure elanikkonna. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku ning tegid auuri edusamme matemaatika ja astronoomia alal ning lõid keeruka kalendrisüsteemi. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr toimus lõunas Ilopango vulkaani võimas purse, mis mattis suure maa-ala tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni
tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. · Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. · Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. c. Spordivõistlused: · Igas linnriigis · Ülekreekalised · Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a. Korraldamine: · Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) · Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. · Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. · Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. b. Võistlusalad:
Atonist kujunema Egiptuse ainujumal. Nii vanade jumalate preesterkonnale kui ka lihtrahvale oli see vastumeelt, mistõttu pärast vaarao surma taastati endine korraldus. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid, milles paiknevale jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette toodi jumalakuju ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. See oli aga võimalik vaid keha säilitamise korral. Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine selle paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Kõige tuntumad Egiptuse vaaraode hauakambrid on püramiidid, mis pärinevad Vana ja Keskmise riigi ajast. Uue riigi ajal maeti vaaraosid
Eukleides ,,Elemendid"; sõnastas elementaargeograafia põhialused Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja; formuleeris hüdrostaatika seaduse (Heureka) Astronoomid teadsid, et maa on kerakujuline. Arvasid, et Maa on universumi keskpunktis. Hakati tundma idamaist astroloogiat: koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope. Aristarchos väitis ainsana, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa tiirleb ümber päikese Muutused religioonis Usupidustuste tähtsus vähenes, tõusid müsteeriumide tähtsuse. Vanad jumalad jäid püsima, kuid leiti koht ka paljudele ida jumalatele. Hakati samastama erinevaid jumalaid. Populaarseim jumal oli Isis. KREEKA KUNST 1) arhailine ehk varane ajajärk (600a 5.saj keskpaik eKr) 2) klassikaline ehk kõrgaeg (5. sajandi keskpaik 323 eKr) 3) hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr) Arhitektuur
Kangelaseepika- Homerose kangelaseeposed (~700 eKr) ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" Aitasid tugevdada rahvusliku ühtsust. Teatrietendus- draama- kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog. Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats(orkestra) ja selle taga lavakonstruktsioon(skeene). Teatrietenduses oli oluline roll muusikal, kooris ja näitlejatena esinesid vaid mehed.Teatrietendused olid usupidustuste osa, Zürii valis välja esinevad autorid komöödiad(lõbusa sisuga näitemängud) tragöödiad( tõsise sisuga näitemängud), etendustele määrati rahastajad, näitekirjanik oli ise lavastaja ja tihti ka näitleja, võideldi auhindade eest-hororari funktsioon. Komöödiate temaatikaks oli poliitiline elu, poliitikute üle visati nalja, tragöödiad põhinesid mütoloogilisel süzeel- sisu oli vaatajale teada, oluline oli autori oskus tuua välja õpetlik iva
Kuidas loodi maailm kreeka müütides? 6. Miks ohverdasid kreeklased jumalatele söögiks kõlmatut loomaliha? AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion. Kuna spordiharjutused olid kreeklaste hariduses kesksel kohal
võimalikuks sai ka linnriikide seaduste kirjapanek. Kirjaoskus ulatus ka lihtrahvani, mitte ei olnud ainult aristokraatide privileeg. Teatrietendus-draama- kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog. Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats(orkestra) ja selle taga lavakonstruktsioon(skeene). Teatrietenduses oli oluline roll muusikal, kooris ja näitlejatena esinesid vaid mehed.Teatrietendused olid usupidustuste osa, Zürii valis välja esinevad autorid komöödiad(lõbusa sisuga näitemängud) tragöödiad( tõsise sisuga näitemängud), etendustele määrati rahastajad, näitekirjanik oli ise lavastaja ja tihti ka näitleja, võideldi auhindade eest-hororari funktsioon. Komöödiate temaatikaks oli poliitiline elu, poliitikute üle visati nalja, tragöödiad põhinesid mütoloogilisel süzeel- sisu oli vaatajale teada, oluline oli autori oskus tuua välja õpetlik iva. Kuulsamad
Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). Maadlus Rusikavõitlus
Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). Maadlus Rusikavõitlus
Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad: Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). Maadlus Rusikavõitlus
sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust. Neis kuulutatud seisukohad hinge surematusest, taaskehastumisest ja helgetest tulevikuväljavaadetest ei tõrjunud kunagi välja tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja
sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saartele. Müsteeriumid olid küllalt levinud, kuid puudutasid nähtavasti siiski vaid kreeklaste vähemust. Neis kuulutatud seisukohad hinge surematusest, taaskehastumisest ja helgetest tulevikuväljavaadetest ei tõrjunud kunagi välja tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja
sõdureid · Louis XIV sõjaväe reformi viis välja Markii de Louvois= range distsipliin+palk +väljaõppe+ hooldusteenistus+kasarmumaakaitseväe loomine( kaitseliit)- 18.saj algul armee suurus 350 000 meest Pilet 11 1.Avalikud pidustused (spordiüritused, lüürika ja teater) · Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud. · Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulus paljude pidustuste kavva. · Enamik poeete pärines aristokraatide hulgast peamiselt anti luules edasi tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi · Väga armastatud olid spordivõitluste võitjate auks loodud laulud. · Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.
annaabi.ee 
