Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KREEKA töö (0)

1 Hindamata
Punktid




KONTROLLTÖÖ  KREEKA  10. klassile Vasta küsimustele lühijutu vormis, olenevalt teemast ( 3- 10 lauset ) . 1. Tutvusta kreeklasi kui… :  a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga 
oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu 
kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste 
programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi
välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning 
kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost
hellenid. b. Teatrile  alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks
tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale 
pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati 
hakkas rahvale väga meeldima. Ajapikku kujunesid välja ka erinevad 
žanrid, mis on tänapäevanigi kasutuses, tragöödia ja komöödia. c. Mitmete teadusharude algatajaid Kreeka oli üks esimesi tsivilisatsioone kus hakati mõtlema selle üle, 
millest on maailm tekkinud ja kuidas see toimib. Tegevust hakati kutsuma
filosoofiaks mis tähendab tarkuse armastust. Tänu filosofeerimisele ja 
tekitatud küsimustele alustasid inimesed end ümbritseva uurimist. 2. Võrdle Ateena ja Sparta riigikorda !  Ateena ja Sparta riigikord meenutab veidi demokraatia versus diktatuur 
olukorda. Ateenas oli kasutusel otsene demokraatia ning rahvakoosolekutel 
võisid osaleda kõik kodanikud kus siis hääletati ametikohtadele nõukogu, 
kohtunikud ning strateegid. Kodaniku õiguse siaid kõik täisealised, 
meessoost põliselanikud. Spartas aga said kodaniku õiguse vaid spartaadid 
ning riiki valitses sõjavägi.


3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks  mõne loo nende kohta.  Artemis
Artemis oli jahijumalanna.Väidetavalt oli Artemis parim kütt. Artemisele 
meeldis väga loodus ja loomad ning ta oli nende kaitsjaks. Jahijumalanna 
vihastas aga kergelt ning vihselt oli ta väga ohtlik. Kord kui Niobe 
halvustas Artemise ema Letot kuna Niobel oli 14 last kuid Letol vaid 
kaks. Tappis Artemis koos oma kaksikõe Apolloniga kättemaksuks Niobe
lapsed.
Hephaistos
Hephaistos oli tule ning seppatööjumal, ta oli seppade kunstnike ja 
käsitööliste kaitsjaks. Ta oli ühtlasi ka ainus inetu välimusega jumal, kuid 
see eest oli Hephaistos väga õiglane ning hea südamlik. Hepahaistos 
visatud ka kord taaevast alla ki Zeus ta peale vihastas Hera eest seismise 
pärast
Hades (Pluto)
Hades oli allilma jumal, teda peeti ka maapõue peidetud väärismetallide 
isandaks. Hades oli halastamatu, järeleandmadtu kuid õiglane jumal. 
Usuti, et tema kiiver andis talle nähtamatuse. Kõige kuulsam lugu 
hadesest on, kui too omale maa pealt kuninganna varastas. Nimelt võttis 
Hades oma sõjavankriga kaasa põllumajanduse jumalanna tütre 
Persephone.
  4. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiajastul ? Tee kokkuvõte. Peale Aleksander Suure surma jagunes riik kolmeks: Seleuutide riik, 
Makedoonia, Egiptus. Peale sõda tuli suur väljaränne Euroopast Lähis Idasse,
tänu millele sai vahemere idaosa omale kreekapärase ilme. Valitsema asusid 
monarhid, monarhil oli täielik võim, enam ei olnud võimalik liisu teel 
valitsejaks saada. Sõjavägi koosnes vaid palgasõduritest ning laienes 
orjandus. Kultuur levis ja arenes vaid valitseja tahte järgi. 5. Millised on Kreeka kultuuri mõjud tänapäeval ?  Kõige kuulsam mõju tänapäevale on olümpiamängud, mis tänaseni 
kestavad. Ka on kindlasti saanud tänapäeva teatri kultuur aluse vanast 
Kreekast. 
Tänapäeva keeles on kasutusel palju väljendeid kreeka mütoloogiast ning 
elukorraldustest, mille tähendused on jäänud üllatavalt sarnaseks. Näiteks:


Trooja hobune. Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille
abil kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval aga 
tähendab see väljend viirust.
KREEKA töö #1 KREEKA töö #2 KREEKA töö #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MarliisT Õppematerjali autor
Ajaloo kontrolltöö Kreeka kohta.

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka-konspekt
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)

Ajalugu
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid

Kirjandus
Kreeka KT konspekt 11-klass
5
doc

Kreeka KT konspekt 11. klass

Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad). VANA- KREEKA ÜHISKOND: VABA LIHTRAHVAS : Enamus teenis elatist põlluharimisega. Vaesed pidid rikastelt laenu võtma (põllumehed, karjused ) ning tagatiseks oli maatükk, mis maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist

Ajalugu
Nimetu
22
doc

Nimetu

.......................................................................................................16 KULTUUR JA HARIDUS.........................................................................................18 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 20 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................21 Sissejuhatus Käesolev refraat käsitseb lühidalt Kreeka riiki ning selle iseärasusi. Valisin selle riigi, sest ise Kreeta saarel käinuna jäi mul riigist hea mulje ja tahtsin teada, kas ka mandri Kreeka on sarnane või erineb. 4 Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi

Kategoriseerimata
Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Igas kohas olid omaette lood, ei süstematiseeritud ega ühtlustatud. Poeedid vb natuke ühtlustasid. Poeedis tõlgendasid, mõtleid välja, tsenseeeritakse ja sp ei võetud neid müüte tõepähe. Kreeklased olid religioossed, aga nad ei uskunud tingimata müüte. Vahel nad ei uskunud müüte sp et olidki liiga jumalakartlikud. Jumalad 12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud, nümfid, kangelased) Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine. On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea. Olümpose jumalad Zeus (pikne jne),Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili-

Kreeka kultuur
Vana-kreeka ja hellenism
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni,

Ajalugu
Kreeka Vanim Periood
26
doc

Kreeka Vanim Periood

Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5

Ajalugu
VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun