Muistne egiptus (0)

MUISTNE EGIPTUS
Egiptus jaguneb – Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes
Peamine ühendustee on Niiluse jõgi.
Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas.
Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks.
Vana riik
Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas
Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused
Keskmine riik
Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks
Teeba tõusis riigi usukeskuseks
Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi
Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule
1650 -1550a eKr oli riik taas jagunenud
Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad - hüksoslased
Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus
uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg
arenes sõjavägi
Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal
eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba
vaaraod maeti Kuningate orgu
Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik . Vaaraod samastati mitme jumalaga .
Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid.
Egiptuse ühiskond oli hierarhiline , stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud.
1. Vaarao- piiramatu võim
2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid.
3.Ametnikud- kohtunikud , ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad.
4. Kirjutajad - alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud
5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema , sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad , poole saagist pidid vaarole andma
Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond
6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik
7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena.
Eluolu – maaühiskond, ülikud elasid hästi, kuid lihtrahvas elas tagasihoidlikult maal, savionnid, söögiks leib, joogiks lahja õlu, täna karjaloomadele sai ka harva liha, ning kala.
Ülemkihile kuulusid ka eelnevalt mainitud asjad toidulauale, ainult kvaliteetsemal kujul, suuremas koguses, lisaks puuviljad ja vein.
Abielu naise õiguslik seisund oli peaaegu võrdne mehe omaga. Majaemandat austati. Nii abilu kui ka lahutused olid võimalikud,
Valitsejate perekonnaelu oli teine, ka naised said riigiasjades kaasa rääkita ja olid äärmiselt kõrgel positsioonil.
MUISTNE EGIPTUS
USK
Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma.
Egiptlased austasid väga palju jumalaid, egiptuses oli polüteism. Osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid. Mitme jumala tunnused kattusid suurel määral, ühte ja samat jumalast võidi pidada eri vanemate lapseks jne. Kogu see värk oli jube segane tegelikult, peaasi oli jumalad karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita.
Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal Ra, oli maailma looja ja esmane valitseja, tema suust sündisid jumalad ja pisaratsest inimesed.
Teda samastati teeba jumala Amoniga , algselt ei peetud Amonit tähtsaks, kuid hiljem ta tähtsus tõusis, kui hakati teda ehk Amon -Ra´d tõeliseks peajumalaks pidama.
Tähtsuselt teine jumal oli Osiris , taimkatte ja vee jumal, kes oli väga helde ja aitas inimesi palju. Tema vastu võitles tema vend Seth, kes oli kõrbete jumal.
Osirise naine ja õde oli Isis , nende poeg oli Horos – teda austati, oli maapealne valitseja ja vaarao
Egiptuse religioonis etendasid olulist osa pühad loomad, kes sümboliseerisid üht või teist jumalat selle eri ilminguis.
Jumalad võisid egiptlaste meelest asuda kõikjal, taevas ja maal. Kuid nad soovisid kindlat varjupaika, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid.
Seal painevale jumalakujule ohverdati loomim, suitsutati viiukit, teda toideti, pesti ja riietati.
Rahva ette ilmus jumal paid usupidustuste käigus, siis oli lihtrahval võimalus talle oma soove avaldada, muidu jäid kõik preestrite kombetalitlused jumalatega templisügavustes tundmatuks.
Egiptuse ametlikku religiooni iseloomustas artistoktaatlikus. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli eelkõige ülemkihti kuuluvate preestrite eesõigus, rahvale pööras ametlik religioon vähe tähelepanu.
Egiptuses usuti , et inimene jätkab oma elu enam-vähem taapärasel viisil ka peale surma. See oli võimalik vaid juhul, kui keha mumifitseeriti. Inimese surma hetkel väljub tema hing Ka. Hing on surematu ja võib preetri palvel tagasi palsameeritud kehasse pöörduda.
Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. See toimus valju halamise saatel. Muumia valmistamine oli aeganõudev töö. Surnu siseelundid ja aju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Siis salviti keha aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse linasesse riidesse. Nii oli muumia valmis ja tseremoonia võis alata.
Jätkus matuserongkäik hauakambri juurde, seal ohverdati loomi, asetati muumia sakrofaagi ja suleti hauakambrisse.
Algselt asusid Egiptuse hauakambrid püramiidides, hiljem juba asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, need olid paremini rüüstajate eest kaitstud.
Kõige paremini rüüstajate eest kaitstud kohaks sai Kuningate Org.
Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et surnut kaitsa, pandi ta sakrofaagi, mille ümbe asetati anumad siseelunditega. Hauakambri seintel kujutati stseene lahkunu elust, et ta saaks surmajärgselt sama elu edasi elada. Hauakambrisse kuulusid ka maagilise tähendusega tektsid .
Maat – range kord, Vaarao ülesanne
Ehnatoni valitsusajal hakkas päikesejumal Atonist järk-järgult kujunema Egiptuse ainujumal , kuid ta ei püsinud au sees kaua.
MUISTNE EGIPTUS
KIRI, HARIDUS , TEADUS JA KIRJANDUS
Kiri kujunes välja tsivilisatsiooni tekkega. Kirjamärgid, hieroglüüfid on arenenud välja piltkirjast. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga.
Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Egiptuse kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suure hulga tähti, mille omandamiseks kulus kaua aega.
Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni.
Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri.
Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses.
Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses. Olid osavad kirurgid , seda tänu mumifitseerimisele. Osati teha väga keerulisi silmaoperatisoone. Osati valmistada paljusid ravimeid.
Suur osa egiptuse kirjandusest oli seotud religiooniga.
Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga lühivorme. Õpetussõnad oli armastatud .
Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsiam Sinunhe jutustus.