Vana-Egiptuse maailmapilt (powerpoint) (0)
Vana-Egiptuse maailmapilt
Syret Kärt
12b
Maailma loomine I
Alguses laiusid pimeduses
ainult lõputu ookeani
liikumatud veed. Ookeani
nimi oli Nu. Veest ilmus välja
jumal Amon-Ra. Sel
päikesejumalal pole ema ega
isa, ta sündis iseenda
mõttest. Tõusnud ühe Nust
välja ulatuva rünka tippu,
sülitas ta välja õhujumala Su
ja niiskusejumalanna Tetnufi.
See esimene paar sigitas
seejärel maa (Geb) ja taeva
(Nut).
Maailma loomine II
Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see
arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"),
või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda
märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa")
tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa.
Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi
oma spermat ja pärast sülitas välja)
ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse
jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel)
tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi
lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem
samastus Atumiga Ra (Atum-Ra).
Taevas ja maa
Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike
ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema
kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel,
aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su
hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist,
kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab
ühel päeval kogu maailma endasse neelata.
Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist
kohtadest, kus ta ennast ilmutab.
Päikese teekond
Igal õhtul päike kaob, et sooritada
kummaline ja ohtlik reis. Egiptlaste
meelest ei saanud kunagi selles kindel
olla, kas järgmisel päeval päike tõuseb ja
sellepärast tervitasid nad igal hommikul
päikesetõusu suure kergendustundega.
Koidiku punased värvitoonid tuletavad
meelde Apopise ja päikeselaeva võitlust.
Hommikul, kui päike idakaares nähtavale
ilmub, asub päikesejumal oma päevasesse
laeva. Tema teekond üle maa kestab kaksteist
tundi. Õhtuks jõuab ta läände. Siis istub ta
ümber öölaeva, mille teekond kestab ka
kaksteist tundi. Öösel on maa mattunud
pimedusse ja päike valgustab teistpoolset
maailma. Päikeselaeva meekonda kuuluvad
mitmesugused jumalad, et kaitsta laeva pikal
öisel teekonnal, kus päike kohtab paljusid
olendeid.
Igal ööl katsub hiiglaslik
madu Apopis Rad alla
neelata, et takistada
päikest uueti tõusmast.
Jumaliku laeva
meeskond saab alati
Apopisest võitu, eriti
tänu Sethile. Siiski ei
sure Apopis kunagi
lõplikult ning nende
võitlus, mis
sümboliseerib kurjade
jõudude võitlust maailma
korra vastu, algab igal
ööl otsast peale.
Koidikul kehastab
päikest kas
skarabeus-jumal
Khepri või kujutakse
teda lapsena.
Keskpäeval, teekonna
haripunktis, on ta Ra,
kes kannab peakohal
päikeseratast. Õhtul
läände kadudes
esineb ta raugana või
jäärapealise mehena,
keda kutsutakse
Atumiks.
Inimese loomine
Suurem osa
egiptlastest uskus, et
inimese loomisega sai
hakkama jäär-jumal
Khnum. Just tema
olevat oma potikedral
inimkehale kuju
andnud. Eriti hoolikalt
voolis ta välja
tulevased vaaraod ning
andis neile ka elujõu,
mida nimetati ka.
Jumalad
Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid (neid oli üle
700). Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude
puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu
jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid
kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid
asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku,
kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid.
Selleks rajati neile templeid, milles paiknevale
jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti ja
riietati. Rahva ette toodi jumalakuju ainult suurte
usupidustuste käigus.
Egiptuse üldiselt üsna püsivas usuelus leidis
aset ka üks erandlik sündmus Uue riigi aegne
vaarao Ehnaton (Amenhotep) kuulutas
päikeseketta Atoni riigi peajumalaks ning järk-
järgult hakkas Atonist kujunema Egiptuse
ainujumal. Nii vanade jumalate preesterkonnale
kui ka lihtrahvale oli see vastumeelt, mistõttu
pärast vaarao surma taastati endine korraldus.
Tähtsamad jumalad
Ra
(ka Re, egiptuse ja kopti keeles päike) on Vana-
Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase
päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma.
Ra on Geb ja Nut poeg. Tema tütar on Ma´at. Iga
päev ta sõitis oma kaarikul üle taevavõlvi. Tema
tee hoidiski maailmas korda. Teda seostatakse
sageli Amoniga, teise päiksejumalaga, keda
esialgu austati Teeba linnas ja hiljem kogu
Egiptuses. Nii saigi päikesejumala nimeks Amon-
Ra.
Osiris
Osiris on Vana-
Egiptuse allmaa ja
ülestõusnute jumal.
Ta on allmaailmas
surmamõistmise
kohtunik. Tema
pojad on
surnutejumal Anubis
ja taevajumal Horos.
Osirise mõrvas kurjuse kehastus Seth, kes oli ta vend. Ta
sulges Osirise kavalusega kasti ja viskas kasti Niilusesse.
Osirise naine viljakuse ja emaduse jumalanna Isis otsis
tema säilmeid, kuni ta need puutüvesse peidetuna leidis.
Puu hoidis üleval Byblose palee katust. Isis otsustas kirstu
avada, aga Osiris oli juba surnud. Ühe müüdi järgi kasutas
Isis oma isalt õpitud loitsu Osirise ellu äratamiseks, et
temaga laps saada. Hiljem suri Osiris uuesti ja Isis mattis
ta laiba kõrbe. Hiljem leidis laiba Seth, kes lõikas selle
neljateistkümneks tükiks ja mööda maad laiali laotas. Isis
otsis kõik kehaosad üles, sidus need kokku ja mattis
Osirise. Jumalad olid Isise pühendumisest üllatunud ja
taaselustasid Osirise allmaailma jumalana.
Isis
(egiptuse keeles 'troon')
oli vanaegiptuse
mütoloogias lehmapealine ju
malanna, Osirise naine ja õde
ning Horose ema.
Teda kummardati kui
ideaalset ema ja abikaasat
ning looduse ja maagia matro
oni. Ta oli orjade, patuste,
kunstkäsitööliste ja rõhutute
sõber ning kuulis rikaste,
neidude, aristokraatide ja
valitsejate palveid.
Anubis
(Egiptuse keeles "koerake")
on
egiptuse jumalus ja Surnute
Maja valdaja saakali- või
koerapeaga ja eluristiga
paremas käes. Anubis
on Osirise poeg, kes
kehastas mitmesuguseid
koernuumeneid. Teda
samastatakse Isise müsteeri
u-mides kreeka hingede
juhi Hermesega. Anubis
valmistaski esimese muumia
Osirise surnukehast. Tänu
sellele riietusele võis tema
isa taas ellu ärgata. Teises
ilmas juhtis ta surnuid
Osirise juurde.
Horos
(ladina keeles Horus)
on egiptuse mütoloogias
kulli- või pistrikupäine taeva
ja päikesejumal. Horos
esines mitmel kujul: Horos-
vanem oli Gebi ja Nuti poeg
ning ta oli kullipäine, Horos-
noorem oli aga jumal
Horose ja
jumalanna Rattauiti poeg,
keda kujutati noorukina.
Võimalik, et Horost peeti
taeva näoks: Horos-
vanemana kehastas ta
taeva päevast nägu, Horos-
nooremana kehastas ta aga
tõusva päikese esimesi kiiri.
Seth
on vanaegiptuse
mütoloogias kurjuse
kehastus, Osirise (oma
venna) tapja. Teda
kujutati eesli peaga. Seth
kaitses igal ööl päikese
kaarikut, võitles jubeda
mao Apopisega, kuid teda
vaevas kadedus ning ta
tappis oma venna Osirise,
Egiptuse seadusliku
kuninga, et ise tema
kohale asuda. Nõnda oli
Seth korraga nii hea jumal,
tänu kellele võis päike iga
hommikul taas tõusta kui
ka hirmuäratav jumal, kes
tahtis väevõimuga
kuningaks saada.
· Hnum - valmistas esimesed inimesed, tema
hoole all olid Niiluse lätted
· Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna,
kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod
· Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus
· Thot - tarkuse- ja kuujumal
· Thueris kaitses lapseootel naisi
· Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna,
muusika ja kodukolde jumalanna
· Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid
ja oli ka viljakusjumal
· Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal
· Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja
ravis neid
Surnuteriik
Egiptlased uskusid, et elu jätkub ka pärast surma,
surnuteriigis, mida valitseb jumal Osiris. Surnute kohtus
kaaluti inimese süda sulgkerge Maatiga. Kohtumõistja on
Osiris 42 jumalaga. Kohtukirjutaja oli Thot ning kohtuteener
oli saakalipäine Anubis. Viimased olid ka kaalujad. Inimese
süda ei tohi olla Maatist raskem. Süda oli egiptlaste arvates
tahte ja intellekti asupaik. Inimese saatuse määravad ära
seitse Hathoorit. Inimese pahateod olid kirja pandud surnute
raamatusse. Kui on õigeksmõistev otsus, siis ta juhatatakse
surnute maailma. Kui on eitav otsus, siis neelas hinge alla
koletis, keda kutsuti Õgijaks ja inimene suri teist korda.
Mõningaid hukkamõistetuid ootas aga teistsugune saatus:
nad anti hirmsate, ääretult julmade vaimude kätte, kes neid
piinasid ja lõpuks ära sõid.
Kasutatud materjalid
· Philippe Simon, Marie-Laure Bouet, "Vana-Egiptus", 2005
· http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Eg3-4.htm
· http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=280&I
· http://et.wikipedia.org/wiki/Ra_(jumal)
· http://www.google.ee/imgres?q=ra&um=1&hl=et&sa=N&biw=1024&bih=643&tbm=isch
· http://en.wikipedia.org/wiki/Osiris
· http://et.wikipedia.org/wiki/Horos
· http://et.wikipedia.org/wiki/Anubis
· http://et.wikipedia.org/wiki/Isis
· http://www.jvg.ee/tunnid/Data/16/egiptuse_usund.pdf
· http://kodu.ut.ee/~silverm/sura/duat.html
Powerpoint esitlus, millesse on palju tööd ja vaeva panud, Vana-Egiptuse maailmapildist, üsna korralik.
Sarnased õppematerjalid
19
doc
Vana-Egiptuse mütoloogia kokkuvõte
.....................................................................................................................lk 15
Anubis................................................................................................................................. lk 16
Kasutatud kirjandus............................................................................................................ lk 17
3
Vana-Egiptuse mütoloogia
Vana-Egiptuse mütoloogia järgi polnud kaua aega tagasi maal midagi muud peale vee
-ookeani. Selle ookeani nimi oli Nun. Olid väga tumedad ajad: ei olnud õhku, soojust ega
valgust. Igal pool oli haudvaikus. Nii möödusid aastatuhanded, aga ookean Nun jäi ikkagi
liikumatuks.
Järsku sündis ime. Veest tuli välja suur jumal Atum. Ta ütles: ,,Ma eksisteerin! Ma loon
maa! Ma teen seda, sest minu võim on nii suur, et suutsin ennast ise luua. Pole mul ema ega
isa
14
ppt
Egiptuse Jumalad
kohal kuninga lähikondlane ja
kaitsja.
Anubis
Anubis on egiptuse
jumalus ja Surnute
Maja valdaja
saakalipeaga ja
eluristiga paremas
käes.
Tema püha on 22.
jaanuar ja
peakultuskoht oli
Lykopolis (Hundilinn).
Bastet
Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias
kassjumalanna, Ra tütar.
Bastet emalõvina
Seth
Seth on vanaegiptuse
mütoloogias kurjuse
kehastus, Osirise tapja.
Teda kujutati eesli
peaga.
Atum
Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse
ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest.
Pärast jumalust ühendamist tõusis ta
peajumaluseks, jumaluste isaks.
Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja
eluristi.
Tema sümbolid on sitasitikas ja madu.
Horos
Horos ehk Horus on
vanaegiptuse mütoloogias
Isise ja Osirise poeg, keda
kujutatakse pistrikuna või
pistrikupäisena.
Kõige iidsem taeva ja
päikese jumal, valguse- ja
maailmajumal, kurjuse
vastu võitleja, laste kaitsja ,
toidu ja viljakuse andja
Isis
14
ppt
Egiptuse religioon
Egiptuse religioon
Egiptlased olid sügavalt religioossed:
nad mõistsid ja mõtestasid maailma
üldist korraldust müütide ja religiooni
kaudu.
Religioossete tõekspidamiste ja
tähtsamate jumalate eest hoolitsemine
oli preestrite töö.
Kõrgeim preester oli vaarao, oma
kohustuste elluviimiseks määras ta
ametisse preestrid. Nad tegutsesid
templites ja valiti ülikkonna seast.
Preestrid olid ka valitseja nõuandjad
riigijuhtimisel.
Jumalad
Egiptlased austasid tohutul hulgal
jumalaid, üks tekst loetleb neid 740,
lisaks on veel teisi mütoloogilisi
olendeid.
Kindlat süsteemi jumalate kohta ei
olnud, lood jumalatest ja nende
tunnused kattusid.
Jumalad võisid elada ükskõik kus,
enamasti neile ehitatud templites.
Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti
(niiskuse jumalanna).
Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut
(taevajumalanna).
Geb ja Nut lamasid alguses tihedasti koos,
ent Su e
76
rtf
Vana-Egiptus
ESIMENE LOENG
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja
suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli
ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem.
Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid
Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa
rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E
rohkem Vahemeremaade poole.
Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise
ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem
Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida
pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
3
doc
Egiptuse jumalad
Vana riigi pealinn oli Memphis
Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga;
Zoomorfne - loomakujuline;
Antropomorfne - inimesekujuline
Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm;
Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu
Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis
Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme;
Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal;
Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi;
päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga;
silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas
on 12 vööndit: öine nimi AUF;
Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat)
Su - lõvipäine mees; Geb nende
Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed
Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel
lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise- ja muusikajumala
13
doc
Vana-egiptuse referaat
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM
10.klass
Linda Pihl
VANA EGIPTUS
Referaat
Mõisaküla
2009
Sisukord
Sisukord..................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus................................................................................................................................3
1 Religioon......................
20
docx
Vana-Egiptuse referaat
Kooli nimi siia
Vana-Egiptus
Õpimapp
nimi
õpetaja nimi
pp/kk/aaaa
Vana-Egiptus
Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse
kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes
põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest.
Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse
umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt
30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr.
Määratlus
Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1.
kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille
moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
3
odt
Egiptuse religioon ja kunst
Egiptuse religioon ja kunst
Egiptuse usund
• Segfried Morenz (1914-1970) jagab usundid:
◦ jumalakultus
◦ kuningakultus
◦ surnutekultus
▪ maagia on eraldi nähtus
• avab meile Egiptuse usundi
Jumalakultus
• jumalakäsitlus
• polüteism
• jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad
elavad inimestest võrratult kauem
• suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed
• jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate
loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine,
käsitöö, sõda jne)
• Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted
• Nut ja Geb (taevas ja maa)
◦ taevas on naine ja maa on mees
◦ teistes usundites on see vastupidi
Jumalad
• Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra)
•
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid