Kultuuri algallikad. (0)

Kultuuri algallikad.
Ehk kust kultuur pärit on, millest ta tekkinud? Alustuseks olgu öeldud, et üksmeelt ja kindlat teooriat kultuuri põlvnemise kohta pole. Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine ; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga.
Kunst - esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud , mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse.
Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad ) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega.
Muusika ja tants- mõlema funktsioon algselt oli kurjade vaimude eemalpeletamine ja heade vaimude ligimeelitamine.
Teater- esimesed etendused olid need, mis seotud usupidustuste käigu sooritatavate rituaalidega (nt. viljakustseremooniad) ja hiljem ka jumalate maailma kujutamine.
Teadus- kui mõelda kalendrile, siis selle algne mõte oli üles märkida taevakehade liikumise abil kõik religioossete pühade ajad ja korra. Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus , et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega („Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud“ ; „Karistagu mind jumal kui ma valet vannun“ ; „Olgu jumal mulle tunnistajaks“ jne.)- kusjuures see traditsioon on ju säilinud ka siiani USA-s, kus enne kohtus tunnistuste andmist pannakse käsi Piiblile ja lubatakse rääkida „Tõtt, tõtt ja ainult tõtt“ (nagu kõik Hollywoody filmide austajad teavad).
Kokkuvõttes võib väita, et kultuurinähtused võivad pärineda religioonist- vähemalt on nad otseselt või tihedalt seotud sellega.
Teise väga tuntud ja levinud teooria autor on hollandi kultuuriajaloolane John Huizinga (1872-1945), kes oma 1938.a. ilmunud teoses „Homo ludens“ (eesti k. mängiv inimene)väidab, et mängu osa kultuuri tekkes ja arengus on suur, sest mäng on vanem kui kultuur. Loomad oskasid mägida enne inimest. Ja ka inimese algne eneseharimise viis on mäng- laps õpib kõigepealt mängides ja alles seejärel lugemisoskuse omandanuna lugedes . Mis on mäng?
1. mäng on vaba toiming. Mängima ei saa sundida
2.mängul pole eesmärki väljaspool ennast- mäng ise ongi eesmärk, mis toob kaasa elu- ja loomisrõõmu.
3. mäng eeldab argielust eemaldumist ja loob oma salapärase maailma
4. mängul on piirid ajas ja ruumis
5. mäng on esteetiline- ilus, kunstipärane, maitsekas
Kui paljud neist punktidest kehtivad ka kultuuri kohta?
Arhailist ehk algset kultuuri uurides leidis Huizinga, et seda iseloomustavad pea kõik mängule omased jooned: illusiooni loomine, eemaldumine argielust, dramaatiline esituslaad, sümbolite kasutus (lapse puhul nt. oks sümboliseerib mõõka, õnge vms.), põnevus – ja võistlusmomendid. Arhailine ühiskond mängib nagu mängib laps. Kultuuri alguses mängitakse ja alles hiljem hakatakse seda mõtestama. Järeldus, milleni ta jõudis, oli: kultuur ja mäng on sarnased, kusjuures mäng on varasem kui kultuur.