Tükeldused: Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Binaarushet ehk relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Mis on tükelduse plokk? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. Millisel juhul on kaks hulgaelementi ekvivalentsed? Ühte ekvivalentsiklassi kuuluvad hulgaelemendid on ekvivalentsed. Millised omadused on tükelduse osahulkadel?
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristad...
integraal kui tuletise ja diferentsiaali pöördoperaator). Tõestame selle järelduse juhul, kui g(x) f(x) vaid punktis x=c [, ]. () Funktsiooni f algfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni F, mis rahuldab tingimust [, ] selle lõigu tükeldus, kusjuures [-1 , ]. Kuna g(x) = O(1) (x[a,b]) F'(x) = (x)= f(x). Definitsioon (määramata integraal) Avaldist kujul F(x) + C; kus ja g(x)f(x) vaid punktis c ning () [, ] () = (1)( [, ]), siis
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem. KARTULITOIDUD JA LISANDID 1. Keedetud kartul 2. Praetud k...
. Seega . . Seega pole Riemanni integraalsumma lõigus [a,b] tõkestatud ningpuudub ka integraalsumma piirväärtus ehk Riemanni integraal. 12. Näidata, et kui funktsioonid f (x) = g(x) välja arvatud lõplikus arvus punktides, siis .. Tõestame selle järelduse juhul, kui g(x) f(x) vaid punktis x=c selle lõigu tükeldus, kusjuures . Kuna g(x) = O(1) (x [a,b]) ja g(x)f(x) vaid punktis c ning siis + (g( ) - f( )) = S(f) + ( ) - f( , kus tingimuste f(x) = O(1), g(x) = O(1) (x ) põhjal ) - f( 0
v Poolrühmad. Rühmad. Ringid. Integriteetkonnad. Väljad. r vs. A " diskreetne matemaatika " " pidev matemaatika " — Vastavused. Relatsioonid Ekvivalentsisuhe. Tükeldus. Osalised järjestussuhted. Võred. t "Pidevaks matemaatikaks" võib tinglikult nimetada kõiki neid u matemaatikavaldkondi, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. u — Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) i t
parameetritest. Peatüki lõpetab lühiülevaade hägusate süsteemide konstrueerimispõhimõtetest. Sisukord 3 Sisukord 1. Hägusad süsteemid .................................................. 4 1.1 Hägus hulgateooria .............................................. 4 1.2 Hägusate hulkade omadused .................................... 5 1.3 Hägus tükeldus ................................................... 7 1.4 Tehted hägusate hulkadega ..................................... 7 1.5 Hägusad süsteemid............................................... 11 1.6 Järeldusalgoritm üldkujul ....................................... 12 1.7 Järeldusalgoritmi töö näide ..................................... 16 1.8 Järeldusalgoritmi lihtsustatud erikujud ........................ 16 1
pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD
KÖÖGIVILJASUPID Köögiviljasuppide valmistamiseks kasutatakse kõiki heledaid puljongeid (liha-, kala-, kana-, seene-, köögiviljapuljongit). Täiteainetena kasutatakse köögivilju, seeni, tangaineid, pastatooteid, klimpe, veiseliha, sealiha, linnuliha, kala, meresaadusi, vorstitooteid, juustu. Et supil oleks kena välimus, tükeldatakse lisatav köögivili ja lihasaadused ühtlaselt. Tükeldus võib olla väga erinev ribad, kuubikud, kangid jne. Ühe supi komponendid aga peavad olema tükeldatud ühel viisil. Sama kehtib ka tükkide suuruse kohta. Näiteks suppides, kus kasutatakse tangaineid tükeldatakse köögivili kuubikuteks, nuudli- ja makaronisuppidele, kui nende kuju on piklik ribadeks või kangideks. Mõnedel suppidel on ka kindlad tükelduskujud. Kõiki köögiviljasuppe valmistatakse ühesuguse tehnoloogilise skeemi järgi. Kõik köögiviljasupi komponendid lisatakse puljongisse tükeldatult ja valmistamisel lisatakse kõik komponendid puljongisse nende ...
Maitsete kokkusobitamine Toit mõjub peaaegu kõigile inimeste meeltele (kõige vähem ilmselt kuulmisele). Seega peab toitu valmistades mõtlema, kuidas ta hiljem taldrikul välja nägema hakkab. Peale selle kuidas toit lõhnab, kuidas ta maitseb, tihtipeale isegi kuidas toitu puudutada oleks. Sellest tulenevalt tuleb jälgida missugune on toit . Toidu välimus tulenevalt tuleb jälgida missugune on toidu : · Välimus (värv, kuju, tükeldus, läige, paigutus taldrikul) · Aroom · Maitse · Missugune tunne tekib suus (toidu tekstuur, niiske või kuiv, pehme või krõbe) · Temperatuur Kõiki neid faktoreid on oluline silmas pidada roa planeerimisel ja valmistamisel. Mida peab arvestma toidu maitsestamisel. Peamised põhimõtted mida peab arvestama toidu maitsestamisel ja komponeerimisel. · Igal lisandil, mida lisatakse põhitoorainele, peab olema eesmärk. Lähtuma peaks
n Tõestus: Kui on lõigu [ a , b] tükeldus, kusjuures c kuulub selle tükelduse osalõiku [ x k−1 , x k ] , siis S Π ( f )=∑ ¿ i=1
2.12. Määratud integraal
Olgu lõigul [a, b] määratud funktsioon f(x). Jaotan lõigu osalõikudeks [xi-1,xi], kusjuures
a=x0
1. pinnase tihendamine 2. gaaskeevituse tööseadmed 3. perforaatori ehitus ja tööpõhimõte 1)Pmneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kahesugune: ridaasetusega või malelauaasetusega. Need on head, kuna rattakummide tõttu on pind kauem koormuseall. Hammasrullid-toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt. võrerullid-Annavad häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keev...
Teooria 3 1.Riemanni summa. Määratud integraali (Riemanni mõttes) definitsioon. Riemanni summa lõigul [a,b] (f) = ∑ . Kui eksisteerib piirväärtus = ∑ , mis ei sõltu [a,b] osalõikudeks jaotamise viisist ega punktide valikust, siis öeldakse, et funktsioon f(x) on integreeruv (Riemanni mõttes) lõigul [a,b] ning seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x) määratud integraaliks ehk Riemanni integraaliks lõigul [a,b] ja seda tähistatakse ∫ . 2. Darboux ülem-ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux’ summade seos. Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a,b]. Siis tükelduse igal osalõigul [ ] leiduvad lõplikud ülemine ja alumine raja ja ning me saame defineerida Darboux’ ülemsumma: ̅ (f)=∑ ja Darboux’ al...
· Täiteained o Köögiviljad, tangained, klimbid, pastatooted, (kala) · Valmistamine o Täiteained keeda vajadusel väheses vees poolpehmeks o Lisa piim ja keeda lõpuni o Maitsesta lõpus o Lisandiks võileivad, pirukad, röstitud saiakuubikud e.krutoonid TUNTUD RAHVUSLIKUD SUPID · Bors (vene, ukraina) peedisupp TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega o Moskva bors · Köögivilja tükeldus on riba · Rassolnik (vene) soola- v.hapukurgid (Leningradi, moskva, kodurossolnik) (serveeritakse hapukoorega)Tükeldus kuubikuteks · Seljanka (vene) tugevalt maitsestatud rammus supp erinevate lihade v.kalaga, sibul, hapukurk, tomatipasta(serveeritakse hapukoore, sidruniviilu ja maitserohelisega) tükeldus viiludeks · Guljass (unga) terava maitsega paks supp lihaga · Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse
Võimaldada igale osapoolele (pädevusalale) infosüsteemis tema rolli vastutustega määratud/piiratud vaade. Toetada terviklikult olulisemaid ärivastutusi ja protsesse, vastavate IS komponentidega. Kindlustada põhiobjektide terviklik ja seostatud käsitlemine. Süsteemi toimimiseks ja arenguks vajaliku infokeskkonna kindlustamine. Terviksüsteemi tükeldamise loogika põhineb dekompositsiooni loogika mõistetel: Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks; Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks; Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks (lühemalt registrid). Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t ärivaate arhitektuuri (lühidalt äriarhitektuur): Pädevusalade vaade Funktsionaalne vaade Registrite vaade 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 2.2.1 Pädevusalade nimekiri
Transitiivse relatsiooni transitiivne sulund on võrdne transitiivse relatsiooni endaga. Tükeldused 1. Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. 2. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsiklassiks nimetatakse ekvivalentsisuhte sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis. 3. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. 4. Millest tükeldus koosneb? Tükelduse elementideks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. 5. Mis on tükelduse plokk (ehk tükelduse tükk)? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. 6. Millisel juhul on kaks hulgaelementi (konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt) ekvivalentsed? Kaks
väärtus. Seda piirväärtust nim funktsiooni kahekordseks integraaliks piirkonnas D ja tähistatakse (x,y)dxdy · Olgu (x,y)0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt tasandiga z = 0 ja küljelt silindriga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon. Saadud treppkeha Z ruumala läheneb keha Q ruumalale, kui piirkonna D tükeldus muutub järjest peenemaks, st n 0. Eelnevalt nägime, et treppkeha Z ruumala on võrdne integraalsummaga Vn. Järelikult kahekordse integraali defnitsiooni põhja Q ruumala= Lim Vn = (x,y)dxdy n 0 D 3. Kahekordse integraali omadusi. 1) [ (P) + g(P)] dS = (P)dS + g(P)dS D D D 2) C (P)dS = C (P)dS , kus C on konstant D D
k =1,2, 3,... , n pikkused samuti erinevad. Võtame pikima osalõigu tähistuseks λ , siis λ=max ∆ x k . 1≤ k ≤n (L. Pallas) 5 Mida väiksem on ∆ x k , seda vähem muutub funktsioon f osalõigul [x k−1 ; x k ] , sellest tulenevalt seda täpsem on eeltoodud valem. Samuti mida peenem on [ a ; b ] tükeldus, seda täpsem on pindala valem. Definitsioon 1. lim S Funktsioon f ( x ) on integreeruv lõigul [ a ; b ] ning seda piirväärtust λ→ 0 abBA nimetatakse funktsiooni f ( x ) määratud integraaliks rajades a -st b -ni, kui piirväärtus ei ole sõltuvuses sellest, kuidas funktsiooni lõik [a ; b] on jagatud osalõikudeks [x k−1 ; x k ] , ega sellest, kuidas
Julienne/ribad/kangid Peenikesteks tikkudeks tükeldatud köögiviljad (fine 1, 5 * 1, 5 * 50). Allumette terminit kasutatakse ainult kartuli tükelduskuju puhul (allumette 3 * 3 * 60). Brunoise/kuubikud köögiviljade tükelduskujud (3*3*3)(fine 1,5*1,5*1,5) Dice/ kuubikud köögiviljade tükelduskujud (small 6*6*6; medium 12*12*12; large 20*20*20) Paysanne/ viilud köögivilja kuju järgiv tükeldus sõltuvalt tooraine kujust ( 12*1-3) Battonet/Halud köögivilja kuju (6*6*60-75) Tourne/dekoratiivsed tükelduskujud (kõrgus 50, läbimõõt 20, 7-tahuline) Rondelle/ dekoratiivsed tükelduskujud (erineva ddiameetriga, paksus 3-12) Aspikk kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kasutatakse tarrendis roogadevalmistamiseks Fines herbes - hakitud maitseroheline Fond- tugeva maitse ja värvusega prae- või keeduleem; saadakse ahjus pruunistatud
Relatsiooni saab esitada järjestatud paaride hulgana, naarbusmaatriksiga, graafina. Relatsiooni omadused, refkelsiivne, antiref, sümmeetriline, antisüm, transitiivne, antitrans. Transitiivne sulund on kaarte hulk + kaared, et teha relatsioon transitiivseks. Tükeldused: Ekvivalentsisuhe on relatsioon kus kehtib ref, süm ja trans. Ekvivalentsiklassid on suhted, mispole omavahel seotud. Tükeldus koosneb klassidest. Tükelduse omadused: ükski plokk pole tühi hulk, plokid ei oma ühisosa, plokkide ühend on hulk ise. Osaline järjestussuhe: Osaline järjestussuhe on antisümmeetriline ja transitiivne relatsioon. Range osaline js on antirefleksiivne. Mitterange on refleksiivne. Järjestuskriteerium – järjestamise reegel. Täielik järjestussuhe – kõik elemendid võrreldavad.
3 1 0 1 0 0 0 0 0 R= 4 0 0 0 1 0 1 1 0 5 0 1 0 0 1 0 0 1 6 0 0 0 1 0 1 1 0 7 0 0 0 1 0 1 1 0 8 0 1 0 0 1 0 0 1 Näidata, et suhe R on ekvivalentsisuhe. Moodustada vastav tükeldus P1 . Olgu tükeldus P2 = { { 1,4,6}, { 3 }, { 7 }, { 2,8 }, { 5 } } Leida P1 · P2 ja P1 + P2 · Hulga A võimsus on n. Leida kõikvõimalike antirefleksiivsete suhete arv; kõikvõimalike sümmeetriliste suhete arv. · Antud kõigi sõnade hulk S tähestikus A. Sõna v on sõna w prefiks, kui eksisteerib sõna uS nii, et w = vu. Näidata, et suhe ,,sõna v on sõna w prefiks" on osalise järjestuse suhe hulgal S. ALGEBRAD JA ALGEBRALISED SÜSTEEMID.
R= 4 0 0 0 1 0 1 1 0 5 0 1 0 0 1 0 0 1 6 0 0 0 1 0 1 1 0 7 0 0 0 1 0 1 1 0 8 0 1 0 0 1 0 0 1 Näidata, et suhe R on ekvivalentsisuhe. Moodustada vastav tükeldus P1 . Olgu tükeldus P2 = { { 1,4,6}, { 3 }, { 7 }, { 2,8 }, { 5 } } Leida P1 P2 ja P1 + P2 Hulga A võimsus on n. Leida kõikvõimalike antirefleksiivsete suhete arv; kõikvõimalike sümmeetriliste suhete arv. 6 Antud kõigi sõnade hulk S tähestikus A. Sõna v on sõna w prefiks, kui eksisteerib sõna uS nii, et w = vu. Näidata, et suhe „sõna v on sõna w prefiks“ on osalise järjestuse suhe hulgal S.
summeerime osapiirkondade pindalad: S ≈ ∑ f ( p1)∆ x 1 . Märgime, i=1 et saadud valemi paremal poolel seisab aluseid ∆xi ja kõrgusi f(pi) omavate ristkülikute ühendi pindala. Mida väiksem on ∆xi, seda vähem muutub funktsioon f osalõigu [xi-i, xi] peal, järelikult seda täpsem on valem. Seega, mida peenem on [a, b] tükeldus, seda täpsem on ka pindala valem. Teisest küljest, valemi paremal poolel on funktsiooni f integraalsumma lõigul [a, b]. Järelikult, kui pikima osalõigu pikkus ϱn läheneb nullile, siis läheneb nimetatud b integraalsumma määratud integraalile ∫ f ( x ) dx . Kokkuvõttes, a
............................................... 7 1.1.6 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu............................................. 7 1.1.7 Põhisündmuste loetelu...................................................................... 7 1.1.8 Tegutsejate loetelu............................................................................ 7 1.1.9 Asukohtade loetelu............................................................................ 8 1.1.10 Terviksüsteemi tükeldus allsüsteemideks....................................... 8 1.1.10.1 Pädevusalad............................................................................. 8 1.1.10.2 Funktsionaalsed allsüsteemid...................................................8 1.1.10.3 Registrid....................................................................................8 1.1.10.4 Pädevusalade jaotus allsüsteemiti............................................8 1.1.10
summa: Vn= ƒ (P1) ∆S1 + ƒ (P2) ∆S2+…+ ƒ (Pn) ∆Sn Seda summat Vn nim funktsiooni ƒ integraalsummaks piirkonnas D Kahekordse integraali geomeetriline sisu : Olgu ƒ(x,y)≥0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt tasandiga z = 0 ja küljelt silindriga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon. Saadud treppkeha Z ruumala läheneb keha Q ruumalale, kui piirkonna D tükeldus muutub järjest peenemaks, st єn →0. Eelnevalt nägime, et treppkeha Z ruumala on võrdne ƒ integraalsummaga Vn. Järelikult kahekordse integraali defnitsiooni põhja Q ruumala= Lim Vn = ∫∫ ƒ(x,y)dxdy єn →0 D Kahekordse integraali omadusi 1. Kui funktsioon f(x,y) on pidev piirkonnas D, siis ta on ka integreeruv piirkonnas D 2. Piirkonnas D konstantne funktsioon 1 on selles piirkonnas integreeruv, kusjuures 3
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
juustusalatid. Talvine hautis metssealihast Vaja läheb: pool kilo läbikasvanud liha (kel jahimehest tuttavaid pole, küsige turult hautamise jaoks liha, sobib lammas, siga, veis, muud ulukid) porgandeid sibulaid kaalikaid või naereid nuikapsast küüslauku tumedat õlut Maitseainete kimbuke: loorberit tüümiani iisopit Võta lihatükk külmikust välja ja pane ca. tunniks lauale seisma. Liha peaks olema enne praadimist saavutanud toatemperatuuri. Koori ja tükelda köögiviljad, tükeldus võiks olla suhteliselt suur. Lõika ka liha tükkideks. Kui kasutad kondiga liha, jäta kindlasti kont külge, see annab hautisele sügavamat maitset. Keeruta lihatükid kergelt jahust läbi, raputa üleliigne jahu kaussi tagasi. Jahu moodustab koos vedelikuga hautamise lõpuks mõnusa kastme. Prae lihatükid kuumal pannil ja aseta haudepotti. Prae samal pannil kergelt läbi kõik juurviljad ja aseta samasse potti. Maitsesta veidi soola ja pipraga.
kuidas valmistatakse veinikastet? 1. Keeda vein poole võrra kokku. 2. Lisa velouté kaste ja keeda madalal kuumusel soovitud konsistentsini. 3. Lisa aeglaselt kuum koor. 4. Võta pliidilt ja lisa külma või kuubikud. 5. Maitsesta soola, valge pipra ja mõne tilga sidrunimahlaga. 6. Kurna läbi tiheda sõela. 22. millega tihendatakse veini-koore kastet? Kuumas piimas segatud jahuga ja hapukoorega. 23. nimeta hea köögiviljaroa valmistamise põhimõtted · Tükeldus olgu ühtlane · Sobiva suurusega · Toit ei tohi olla üle valminud · ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! 24. nimeta 10 kartulilisandit 1. Keedetud 2. Praetud 3. Friteeritud 4. Pariisi 5. Grillitud 6. Hautatud 7. Kartulipuder 8. Kauboikartul 9. Kartulivorm 10. Kartulipannkoogid 25. mis vahe on kartulipüreel, -pudrul ja tambil? Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem
Süsteemijärk peab olema teada. Mittelineaarsete süsteemide identifitseerimine on dünaamiliste mittelineaarsete funktsioonide aproksimeerimine. Dünaamiliste protsesside modelleerimiseks, tuuakse närvivõrkude arhitektuuri tagasiside (sest närvivõrk on dünaamiline) ehk närvivõrkude kasutamine võimaldab juhtida mittelineaarseid süsteeme. Klassikaline hulgateooria ja hägus hulgateooria. Hägusate hulkade omadused. Tehted hägusate hulkadega. Hägus tükeldus. Hägusad süsteemid. Liikmesfunktsioonid. Järeldusalgoritm. Häguärastamine. Hägusate süsteemide konstrueerimine ja kasutamine süsteemide modelleerimisel. Klassikaline hulgateooria ja hägus hulgateooria. Süsteemid: Lineaarsed, mittelineaarsed, lihtsad, keerukad. Mudelid: analüütilised (võivad osutuda väga keerulisteks ja nendega on raske opereerida, sageli me ei oska analüütilist mudelit koostada või on see väga töömahukas), mitteanalüütilised (hägusad
Samuti määratakse, kuidas need allsüsteemid üksteist kasutavad. Iga sellise allsüsteemi peaks saama arendada omaette projektina. 2. Süsteemi arhitektuuri esialgne kirjeldamine. 3. Arendamise strateegia loomine, milles määratletakse allsüsteemidele vastavad arendusprojektid, nende prioriteedid, ressursivajadused, riskid, projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist: o Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks. Pädevusala on konkreetse organisatsiooni rolli (juhi) vastutuspiirkond. o Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks. Funktsionaalsed allsüsteemid pakuvad teenuseid pädevusaladele ja kasutavad oma töö läbiviimiseks registritest pärit andmeid. o Andmekeskne tükeldus andmekeskseteks allsüsteemideks ehk andmekogudeks ehk registriteks.Registriks nimetame loogilist
mõttetöö tulemusena. 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade 2.1 Terviksüsteemi üldvaade 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid Antud terviksüsteemiks on raamatukogu infosüsteem, mille eesmärgiks on lihtsustada teaviku laenutamise ja tellimise protsessi. Terviksüsteemi tükeldamise loogika: 8 Kasutatakse kolme dekompositsiooni loogikat: · Organisatsiooniline tükeldus pädevusalade allsüsteemideks · Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks · Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t äriarhitektuuri: · Pädevusalade vaade · Funktsionaalne vaade · Registrite vaade 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Organisatsioonisisesed pädevusalad: · Andmesisestaja
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutami...
1.1.7 Tegutsejad · Klient · Autojuht · Tellimusevastuvõtja · Juhataja 1.1.8 Asukohad · Klient kasutab isiklikku arvutit ning avalikke internetti punkte. · Autojuht kasutab sülearvutit sõidukis. · Tellimusevastuvõtja ja juhataja töötavad restoranis neile spetsiaalselt ettenähtud kohas. 11 1.1.9 Terviksüsteemi tükeldus allsüsteemideks Tegemist on restorani infosüsteemiga. 1.1.9.1 Pädevusalad Organisatsiooni sisesed pädevusalad: · Autojuhi pädevusala · Tellimuse vastuvõtja pädevusala · Administraatori pädevusala Organisatsiooni välised pädevuslad: · Kliendi pädevusala 1.1.9.2 Funktsionaalsed allsüsteemid Sisulised allsüsteemid: · Kliendi funktsionaalne allsüsteem
Kui relatsioon pole trans ega antitrans, siis nim teda mittetransitiivseks. Kõik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist välistavad: ühe omaduse kehtimine välistab ta antiomaduse kehtimise. Omaduse mittekehtimine ei tähenda ta vastandomaduse kehtimist. OK TÜKELDUSED Binaarsuhet ehk relatsiooni nim ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, summ. või transitiivne. Ekvivalentsisuhe määrab oma ühe alushulga ühe tükelduse. Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. Tükelduse kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Omadused Ükski plokk pole tühi hulk: ∀𝐵𝑖 ∈ 𝑃(𝐵𝑖 ≠ ∅) Mistahes kaks plokki ei oma ühisosa: ∀𝐵𝑖 , 𝐵𝑗 ∈ 𝑃(𝐵𝑖 ∩ 𝐵𝑗 = ∅) Kõikide plokkide ühend võrdub tükeldatud hulgaga: 𝐵1 ∪ 𝐵2 ∪ … ∪ 𝐵𝑛−1 ∪ 𝐵𝑛 = 𝑀
23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana. Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? (tõestada!). Loetleda diferentsiaali omadused. Funktsiooni muudu peaosa ja jääkliige. Olgu antud funktsioon, mis on diferentseeruv punktis a. Eeldame, et f(a)0 kasutades mõisteid: x = x - a - argumendi muut kohal a y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a . Näitasime, et Seega kui tähistame ja f'(a) vahe järgmiselt : Kehtib võrdus Püüame avaldada funktsiooni muutu y argumendi muudu x kaudu. Selleks avaldame kõigepealt võrdusest suhte ja korrutame saadud avaldise x-ga. Saame valemi Valemist näeme, et funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene on diferentsiaal dy = f(a)x ja teine on . Mõlemad liidetavad on lõpmatult kahanevad protsessis x 0. Võrdleme neid suurusi x suhtes. Esiteks, eelduse f(a) 0 põhjal saame : Teiseks kehtib valem :...
ja aluse korrutisena Si f(pi)xi . Terve kõvertrapetsi ligikaudse pindala valemi saame, kui summeerime osapiirkondade pindalad: f(pi)xi . (5.19) Märgime, et saadud valemi paremal poolel seisab aluseid xi ja kõrgusi f(pi) omavate ristkülikute ühendi (vt joonis 5.3) pindala. Mida väiksem on xi, seda vähem muutub funktsioon f osalõigu [xi-1, xi] peal, järelikult seda täpsem on valem (5.18). Seega, mida peenem on [a, b] tükeldus, seda täpsem on ka pindala valem (5.19). Teisest küljest, valemi (5.19) paremal poolel on funktsiooni f integraalsumma lõigul [a, b]. Järelikult, kui pikima osalõigu pikkus n läheneb nullile, siis läheneb nimetatud integraalsumma määratud integraalile Kokkuvõttes, piirporotsessis n 0 saame ligikaudsest valemist (5.19) järgmise täpse valemi pindala jaoks: (5.20) Lõpuks tuleme veel tagasi valemi (5.19) juurde
Kooritud kartul säilita tumenemise vältimiseks külmas vees. Ära säilita vees tükeldatud köögivilju. Teised köögiviljad säilita jahedas ja pimedas kilega kaetult (mitte vees). Tükelda vahetult enne kasutamist, sest mida rohkem lõikepinda, seda rohkem hävineb vitamiine kokkupuutes õhu ja veega. Mida teravama maitsega ja mahlavaesem on toiduaine, seda peenemaks tuleb see töödelda (küüslauk). Mida mahlasem on toiduaine, seda suurem on tükeldus (maasikas). Külmutatud liha sulata aeglaselt külmkapi alumisel riiulil. Salatikaste sega eraldi ning maitsesta, seejärel lisa maitsestatud kaste salati hulka. Tangained pese eelnevalt (va manna, helbed ja jahud). Odra- ja rukkijahu sega eelnevalt vähese koguse külma vedelikuga ja alles seejärel valakeeva vedeliku hulka. Kuivatatud oad ja herned ning jämedad tangained leota eelnevalt mitu tundi. Soovitatavad kuumtöölusvõtted:
· pidada filmitarnete arvestust · koostada ühtselt kinode mänguplaane · automatiseerida piletimüük ning broneerimine · registreerida olemasolev kinnisvara ning selle seisukord · pidada arvestust kinnisvara rentimise üle · pidada arvestust töötajate ning vahendite üle Terviksüsteemi tükeldamise loogika: Kasutame kolme põhilist tükeldusloogikat · tükeldus pädevusala allsüsteemideks (organisatsiooni toimimise loogika ning kasutajate rollide põhjal) · tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks (reaalse süsteemi põhiliste protsesside ning funktsioonide põhjal) · tükeldus registriallsüsteemideks (andmekeskne reaalse organisatsiooni töös vaja minevate põhiobjektide alusel) Nende kolme tükelduse alusel tekib loodavale infosüsteemile äri ehk toimimise vaade. 2
Kohonen'i võrgu iseõppemise protsessi jooksul leitakse niisugused kaalukoefitsientide väärtused, et sarnaste sisendvektori puhul maksimaalseks oleks ühe ja sama neuroni väljund ning teise sarnaste sisendite gruppi puhul maksimaalseks oleks teise neuroni väljund jne. On ilmne, et seda tüübi närvivõrke on väga mugav kasutada klassifitseerimise ülesannete lahendamisel. 12. Klassikaline hulgateooria ja hägus hulgateooria. Hägusate hulkade omadused. Tehted hägusate hulkadega. Hägus tükeldus. Hägusad süsteemid. Liikmesfunktsioonid. Järeldusalgoritm. Häguärastamine. Hägusate süsteemide konstrueerimine ja kasutamine süsteemide modelleerimisel. Süsteemid: Lineaarsed, mittelineaarsed, lihtsad, keerukad. Mudelid: analüütilised, mitteanalüütilised. Analüütilised mudelid: ·Võivad osutuda väga keerulisteks ja nendega on raske opereerida · sageli me ei oska analüütilist mudelit koostada või on see väga töömahukas
avaldub ligikaudu kõrguse ja aluse korrutisena: ∆Si ≈ f(pi)∆xi . Terve kõvertrapetsi ligikaudse pindala valemi saame, kui summeerime osapiirkondade pindalad: S ≈ Xn i=1 f(pi)∆xi . (5.19) Märgime, et saadud valemi paremal poolel seisab aluseid ∆xi ja kõrgusi f(pi) omavate ristkülikute ühendi (vt joonis 5.3) pindala. Mida väiksem on ∆xi , seda vähem muutub funktsioon f osalõigu [xi−1, xi ] peal, järelikult seda täpsem on valem (5.18). Seega, mida peenem on [a, b] tükeldus, seda täpsem on ka pindala valem (5.19). Teisest küljest, valemi (5.19) paremal poolel on funktsiooni f integraalsumma lõigul [a, b]. Järelikult, kui pikima osalõigu pikkus %n läheneb nullile, siis läheneb nimetatud integraalsumma määratud integraalile R b a f(x)dx. Kokkuvõttes, piirprotsessis %n → 0 saame ligikaudsest valemist (5.19) järgmise täpse valemi pindala jaoks: S = Z b a f(x)dx. 39. Määratud integraali omadused (sh omadused 3 – 6 koos põhjendustega).Integraali
närvivõrgu peidetud kihi neuronite valiku kohta annab Kolmogorovi teoreem- Modelleerimine tehisnärvivõrkudega- 12. Klassikaline hulgateooria ja hägus hulgateooria- Hägus hulgateooria: On klassikalise hulgateooria üldistus. 1965-Lofti Zadeh ->matemaatiline baas lingvistiliste teadmiste esitamiseks ja manipuleerimiseks (hägusate hulkade teooria, hägusloogika, ligikaudne arutlus) Hägusate hulkade omadused: Tehted hägusate hulkadega: Hägus tükeldus: Hägusad süsteemid: Liikmesfunktsioonid- Liikmesfunktsioonide kuju järgi võib neid jagada kahte kategooriasse a) Tükati lineaarsed liikmesfunktsioonid (kolmnurksed, trapetsikujulised) b) Siledad liikmesfunktsioonid (splainipõhised liikmesfunktsioonid) Veel on võimalik rühmitada liikmesfunktsioone selle järgi, kas nende tuum koosneb ühestainsast või rohkemast punktist. a) hägusad numbrid (kolmnurkne liikmesfunktsioon, 3-parameetriline splainipõhine liikmesfunktsioon – s.o
vahemäluna. Füüsiline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. DRAM vahemälust suunatakse andmed vastava protsessori lokaalmällu. COMA-arhitektuuris valdab iga allsüsteem osa üldisest aadressiruumist. Põhiline COMA-arhitektuuri iseärasus seisneb selles, et süsteemi poolt kasutatavate andmete tükeldus on dünaamiline, st ei ole fikseeritud vastavust andmete aadressi ja füüsilise mälu vahel. COMA-mudelis kasutatakse tihti hierarhilist andmeedastuse süsteemi, kus rakendatakse nii ühiskasutusega sidevõrku kui ka teatisedastusega sidevõrku. Kuna andmetel ei ole üht kindlat „koduaadressi“, siis tuleb neid süsteemist otsida. Kui pöördusel lokaalse vahemälu poole tekib möödalask, siis hakatakse liikuma pikki
Laud on sageli mitmetasapinnaline, see kaunistatakse külluslikult, suupisted serveeritakse kaunilt vormistatud suurtel vaagnatel. Laud peaks näima õhuline ja suursugune. Suupisteid ja jooke võib pakkuda ka kandikutelt. Fursettlaual pakutakse seega roogi, mida saab süüa ainult kahvliga või ilma selleta st näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Menüüsse kuuluvad suupistevõileivad, väikesed pagaritooted, tikusuupisted ja muud külmad suupisted, mille tükeldus või vormistus võimaldab neid süüa vaid kahvliga; soojad suupisted; minikoogid, küpsised, kompvekid ja teised sobivad kondiitritooted; puuviljad; kuumad ja karastavad joogid ning alkohoolsed joogid. Kõik suupisted ja joogid serveeritakse selliselt, et külalistel oleks võimalik neid seistes süüa ja juua. Fursettlaud kaetakse erinevate pidulike sündmuste puhul nii siseruumides kui ka vabas õhus. Kirjelda keedutaigna tehnoloogiat. Kuidas kasutad? Lehekülg 275-276
Teine põhjus, miks valisin antud teema on see, et ma ise puutun iga päev kokku liha ja liha toodetega. Töötan hetkel ühes Eesti suurimas liha käitlemisettevõttes. Olen osalenud toore liha töötlemise ja protsessis peaaegu algusest lõpuni. Töötasin ligi kaks aastat algtöötlemises (tapamajas) ning aegajalt käisin toore lihakäitlemise osakonnas (tarbija- ja tükilihad) ning subproduktide osakonnas abiks pakkimisel. Erandina ei töötanud lihalõikuses, kuid olen teadlik rümba tükeldus viisidest. Hetkel töötan klienditeeninduses ning müün liha ja lihatooteid. Peab tõdema, et meie sortiment on väga lai ja uueneb pidevalt. Vahel tuleb klientidele või lõpptarbijatele selgitada millise tootega on tegu või teada toote koostist. 4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on ettevõtja vara ja peamine äri edendamise vahend, mis võimaldab kaupa
Piirangud emiteerimisel 1/3 aktsiakapitalist Puudub Kes kasutab? Nt riskikapitalistid Tavalised aktsionärid 83. Mis on omaaktsiad? Omaaktsiad e tresooraktsiad e hoidlaaktsiad (treasury stock) on aktsiaseltsi emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes. 84. Mis on splittimine ja tooge ka selle näide? Üheks levinumaks on aktsiate ositamine ehk tükeldus ehk splittimine. See on operatsioon, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks. Näide: Üks aktsia nimiväärtusega 100 krooni asendatakse 10 aktsiaga nimiväärtusega 10 krooni. Kuna käigusolevate aktsiate arv kümnekordistus, langes 10 korda ka ühe aktsia turuhind. 85. Mis on fondiemissioon ja selle kasutamise vajadus? Teine tuntud aktsiaoperatsioon on fondiemissioon
serveeritakse kaunilt vormistatud suurtel vaagnatel. Laud peaks näima õhuline ja suursugune. Suupisteid ja jooke võib pakkuda ka kandikutelt. Furettlaual pakutakse seega roogi, mida saab süüa ainult kahvliga või ilma selleta st näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Menüüsse kuuluvad suupistevõileivad, väikesed pagaritooted, tikusuupisted ja muud külmad suupisted, mille tükeldus või vormistus võimaldab neid süüa vaid kahvliga; soojad suupisted; minikoogid, küpsised, kompvekid ja teised sobivad kondiitritooted; puuviljad; kuumad ja karastavad joogid ning alkohoolsed joogid. Kõik suupisted ja joogid serveeritakse selliselt, et külalistel oleks võimalik neid seistes süüa ja juua. Furettlaud kaetakse erinevate pidulike sündmuste puhul nii siseruumides kui ka vabas õhus. 44. Kirjelda keedutaigna tehnoloogiat. Kuidas kasutad?
emiteeritud aktsiad, mis ei ole käibes, vaid on ajutiselt aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud ja tema enda käes. Eesti äriseadustik lubab aktsiaseltsil enda käes hoida aktsiaid nimiväärtuses kuni 10% aktsiakapitalist. Teine piirang seondub omaaktsiate hoidmise tähtajaga, mis ei tohi ületada ühte aastat, vastasel juhul kuuluvad nad tühistamisele. Aktsiatega saab teha ka mitmeid operatsioone. Üheks levinumaks on aktsiate ositamine ehk tükeldus ehk splittimine. See on operatsioon, mille käigus asendatakse üks suure nimiväärtusega aktsia mitme väiksema nimiväärtusega aktsiaga, kuid aktsiakapital jääb samaks. Näide Üks aktsia nimiväärtusega 100 krooni asendatakse 10 aktsiaga nimiväärtusega a 10 krooni. Kuna käigusolevate aktsiate arv kümnekordistus, langes 10 korda ka ühe aktsia turuhind. 9 Eesti äriseadustik sätestab aktsiaseltsi minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni.
000 0.000 0.000 11 nelk 0.000 0.000 Kokku: 2.482 2.482 Valmistamine 1.Pese köögiviljad hoolikalt, nõruta, eemalda otsad, koorida pole vaja. 2. Pane kintsud potti ja vala üle külma veega, nii et kondid on veega kaetud. 3. Aja vesi keema ja siis alanda kuumust. Keeda nõrgal kuumusel, korja kogu aeg vahtu. 4. Lisa maitseköögiviljad, mida kauem keedad, seda suurem tükeldus. 5. Ära lase puljongil ägedalt keeda, puljong peab keema nõrgal kuumusel, väikse mulliga. 6. Korja keetmise ajal pidevalt vahtu ja rasva. 7. Jälgi, et kondid oleks kogu aeg veega kaetud, kui vedelikku jääb väheks, lisa. 8. Keemisaeg kuni 3 tundi. 9. Maitsesta, kurna ja jahuta. Serveerimine: 1. Kasutatakse vastavalt vajadusele, peamiselt suppide ja heledate ning püreekastmete, aga ka tarrendite valmistamiseks. TOIDU NIMETUS Kalapuljong portsjoni kaal
Paneerimine Marineerimine Hakkmassi valmistamine 2. Leidke erinevaid lihatoitude retsepte. Pöörake tähelepanu lisanditele. Täitke tabel. Toidu nimetus Kaste Kartuli-, köögivilja- ja muud lisandid Keedetud hakklihatoidud Hautatud lihatoidud Praetud lihatoidud Küpsetatud lihatoidud Grillitud lihatoidud Hakklihatoidud 3. Koostage valmistamise juhendid: tooraine, tükeldus, valmistamine, 173 maitsestus, lisandid. Keedetud lihatoit Hautatud lihatoit Praetud lihatoit Küpsetatud lihatoit Grillitud lihatoit Hakklihatoit 7.10 Köögiviljatoidud ja -lisandid Köögiviljatoite võib serveerida: iseseisva toiduna, köögiviljalisanditena teiste toitude juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
