2 variant - ehitusmasinad (0)

1. pinnase tihendamine
2. gaaskeevituse tööseadmed
3. perforaatori ehitus ja tööpõhimõte
1)Pmneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kahesugune: ridaasetusega või malelauaasetusega. Need on head, kuna rattakummide tõttu on pind kauem koormuseall.
Hammasrullid-toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt.
võrerullid-Annavad häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm.
langetavateraskustega rullid - on lööktoimega masinad , mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel
pneumortasrull+vibratsioon.
silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull
2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim. seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek.Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni.Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse.Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse.Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga,vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet.
Gaaskeevitusseadm-ga metalli lõik-ne.Lõikepõletite ülesanne on segada põlevgaas hapnikuga ja juhtida lõigatava metalli pinnale kuumutusleek ning lõikav hapnikujuga.Käsilõikamise põleteid:*põlevgaasi liigi järgi*põlevgaasi ja hapniku segamise viisi järgi* otstarbe järgi *lõikeviisi järgi tükeldus- pinnalõikamis- räbustihapnik1õikamis- ja piikõikamispõletid.Atsetüleenigeneraatorid- aparaat ,milles toodetakse atsetüleeni kaltsiumkarbiidi veega lagundamise teel.Neid on olemas erineva tootlikkusega alates 0,5 …160 m3/h.Gaasiballoonid:Rõhu all olevaid suru-, veeldatud ja lahustatud gaase hoitakse ja veetakse terasballoonides. Balloonid on mitmesuguse mahutavusega - alates 0,4 kuni 55 dm3.Surugaasireduktorid: Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Samuti hoiab see rõhu püsiva sõltumata gaasi rõhu muutustest balloonis või gaasitorustikus.

3) Käsiperforaatorid

Kasutatakse põhiliselt erineva diameetri ning sügavusega avade moodustamiseks mitmesuguse kõvadusega materjalidesse. Mõned mudelid võivad töötada haamri või puuri režiimis. Selleks on neil löögi ja pööramismehhanismid. Kirjeldada trell -perforaatori tunnussuurusi ja selle ehitust.Trell- perforaator on universaalne seadeldis , millega saab nii puurida kui ka lõhkuda. Selleks tuleb vaid otsikuid vahetada. Tähtsaimaks tunnussuuruseks on kindlasti võimsus ehk kui tugevasti masin suudab väristada, et lõhutav objekt laguneks.
Põhilisteks tunnusparameetriteks on löögi energia ning sagedus. Perforaatoritega on võimalik teha avasid alates mõne cm sügavusest materjalides kõvadusega 40…50 MPa kuni 2000…4000 mm sügavusteni kõvadusega 200 MPa.
Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks.
Elektromehaanilised perforaatorid.
Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg.
R
Joonis 2. Pneumaatilise löögiga drelli tööpõhimõte
askemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu.
Rasketel perforaatoritel massiga 30…35 kg kasutatakse asünkroonmootorit.
Ehitus: Koosneb korpusest, kollektormootorist, reduktorist ja vänt-kolbmehanismist, töösilindrist koos löögimehanismiga, tööseadme pööramismehanismist, ventilaatorist, käepidemetest, elektrikaablist. Puuri või meisli kinnitamiseks on mitmesuguseid võimalusi: morse koonus , padrun, kiirkinnitus.
Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema.
Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder - ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg . Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes löögiraud pidurdub ja hakkab seejärel kiiresti allapoole liikuma lüües tööseadme kinnitusalusele. Kolvi alumises asendis avanevad jällegi kompenseerivad avad, õhurõhk ühtlustub ning protsess kordub.