rikastumist. Peale rahvuse ja religiooni Vabadus, konkurents, Sotsiaaldemokraadid väärivad hoidmist ka individualism. ,,Igaüks on arvavad, et riik peab traditsioonilised oma õnne sepp." Riigilt pehmendama ühiskonnaklassid. Riik peab saavad väikest sotsiaalabi turukonkurentsi mõju leevendama turukonkurentsi vaid väga vaesed ja ning tagama igale mõjusid ning tagama igale puuetega inimesed. inimesele väärika Sots. poliitika inimesele normaalse elatustaseme. Ühiskond elatustaseme. Nii rikkad kui peab tagama igale oma
docstxt/127487812675360.txt
Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Kusjuures suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. See on hea kuna me kõik peame panustama oma ühise riigi heaollu vastavalt oma võimalustele. Sotsiaaldemokraadid arvavad, riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme, nii põliselanikele kui immigrantidele. Eeskujuks on näiteks jätkusuutlikud ja heaolu ühiskonnaga riigid: Soome ja Rootsi. Kokkuvõtlikult arvan, et sotsiaaldemokraadid on ainuke võimalus Eestis inimeste heaolu parandamiseks ja elatustaseme tõstmiseks. Inimesed peaksid muutuma koos poliitiliste muutustega ja nendega kaasa minema mitte neile vastu võitlema, nad peaksid eluga ise paremini
Kristlik demokraatia (konservatismi haru) pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Populaarne Saksamaal pärast II maailmasõda sotsiaalne turumajandus. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. 1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor. Suurema tulu saajad maksavad kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju, tagama inimestele väärika elatustaseme. 2. KOMMUNISM. Majanduse riigistamine ja rikkuse võrdsem jaotamine inimeste vahel. Moodne vasak-ja parempoolsus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus teineteisele lähenenud. Rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee heaoluriik nõuab inimeselt endalt suuremat panustamist
· olulised on loovus ja meeskonnatöö 2. Ohud teadmusühiskonnas: · Mõju loodusele ja keskkonnale · Muundatud toiduained ( +GMO- d ) · Eetilised- / eetikaprobleemid 4. Heaoluriigi olemus ja ülesanded · Heaoluriigi ülesanne on inimeste toimetuleku parandamine. Vahendiks on riigi sekkumine majandusse ja tulude jaotamine. Toetatakse turuväliseid valdkondi. Samuti ülesandeks pehmendada turukonkurentsi, vähendada riske (ümberõpe). Heaoluriik täidab klassikalise (seadusloome) kõrval ka sotsiaalseid ülesandeid, pakub ühishüvesid. · Heaoluriikides esineb kaks suunda: 1. parempoolsed (liberaalid)- sotsiaalseid toetusi saab suurendada majanduskasvuga seotuna. 2. vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid)- majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. 5. Siirdeühiskond
ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism Radikaalne ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad liberalism Ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus, sealhulgas tegevusvabadus Majanduses vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas oma raha kulutada
Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Võim ühiskonnas Võim on inimese või inimeste grupi võime mõjutada ja suunata teisi ning saavutada oma eesmärke. Millel võim põhineb`? 1)võim põhineb autoriteedil(eeskujuks olemine, nt lennart meri, haridus,haritus hea kõneleja) 2)võm põhineb hirmul-(sõjaväeriik-hirmuvalitseja) 3)domineeriva grupi käes olev võim(valimistulemuste põhjal)
Ühiskond , kus infot kasuattakse majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult nim. TÜ. Oluline on: loovus ja meeskonnatöö; ülemuse ja alluva rolli muutus; töötaja peab ise oma tugevust kavandama Ohud: mõju loodusele; muundatud toiduained, eetilised probleemid. 5.Heaoluriigi olemus ja ülesanded HR püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi nind sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulede jaotamisse.1.Riik hakkab toetama turu väliseid valdkondi(haridus, ühishüved),2.pehmendama turukonkurentsi(monopol),3. vähendama riske(überõpe) HR täidab klassikalise riigi kõrval(seaduslome) ka sotsiaalseid ülesnandeid jagades maksupoliitika abil umber tulusid. 6.Millised on siirde ühiskonna problemid?Nt 1.Massid radikaliseeruvad oma poliitilistest nõudmistest 2.kuna demokraati areng tundub aeglane , võidakse teha panus autoriaalsusele 3.majanduspoliitika on liiga tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha
keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktelastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; (joonis nr 5) · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne - -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus
Tööturul konkureeritakse paremate töökohtade nimel jne. Mingil määral on konkurentsi märgata igas eluvaldkonnas ja tegelikult oleks elu ilma konkurentsita inimeste jaoks suhteliselt raske. On käibetõde, et efektiivne turumajandus toimib vaid tegusa konkurentsi korral. Poest meelepäraste toodete ostmisel ei mõtle me kuigi sageli sellele, kuidas on turg ning hinnad seotud konkurentsiga. Tegelikult ongi ju need hinnad, mida me mingi kauba või teenuse eest maksma peame turukonkurentsi tagajärg. Ettevõtted konkureerivad selle nimel, et just nende tooted ja teenused oleks enim ostetumad ning et just nende nimi oleks see, mis rahvas positiivsust esile kutsuks. Kui on kaks või rohkem sarnast või ühe funktsiooniga toodet pakkuvat ettevõtet, siis ei saa ükski osapool hinda teisest osapoolest märgatavalt kõrgemaks tõsta, sest siis kaoks nende toodete järele lihtsalt nõudlus. Samamoodi on lood toote kvaliteediga.
Vaba ettevõtlus II peatükk · Miks peetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust vaba ettevõtluse tugisammasteks? · Millist rolli mängib kasum vaba ettevõtluse süsteemis? · Milliseid majanduse organiseerimise süsteeme kasutatakse väljaspool turumajandusriike? · Kuidas loob vabatahtlik kodumajapidamiste ja ettevõtete vaheline vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse? · Miks eelistavad inimesed rahavahetust bartervahetusele? Millist kolme funktsiooni täidab raha? · Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul?
4)investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv. 12. Millised on riigi ülesanded majanduses? Täita need ülesanded, mida turg ei suuda täita. Vältida turutõrkeid ja reguleerida teatud kaupade hindu. 13. Milles seisneb turu puudulikkus (turutõrked)? Kirjelda turu puudulikkuse 3 aspekti ja too näiteid. Turutõrked seisnevad turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt. 1)Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol. (kaoatati Eesti energia monopol, avatud elektrituru loomine) 2)Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata(Saastekvoodid, piirangud. Põllumajandustoetused) 3)Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad
Vasakpoolsed ideoloogiad: enamlevinud sotsiaaldemokraatia, majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel nim kommunismiks. Keskseks väärtuseks on võrdsus e võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldatakse segamajandust, erasektori kõrval eksisteerib riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised heaolureziimid: konservatiivne heaolumudel orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kaülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Märksõnaks on solidaarsus et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olemeata sissetulekust v sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Liberaalse heaolumudel lähtub
Pehmem haru on kristlik demokraatia. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960
teadmusühiskond ühiskond, kus valitsemises ja majanduses kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust 2. Heaoluriigi eesmärgid, tunnused ja mudelid Heaoluriik riik, mis tegeleb aktiivse majandusse sekkumise läbi sotsiaalvaldkonnaga, tagades kodanikele väärika eksistentsi Eesmärgid: Tagada inimeste toimetulekuvõimalusi Pakkuda ühishüvesid Pehmendada turukonkurentsi Pakkuda soodsaid teenuseid Pakkuda kõigile võrdseid õigusi Teha suuremaid investeeringuid haridusse ja teadusesse Tunnused: Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise (nt kaubandusest tervishoidu, rikkamatelt vaesematele) Maksutuludest ~50% läheb sotsiaalsfääri kulude katteks (Eestis 2010. aastal ~44%) Peamised mudelid
puhul (bensiin). ¤ turule on raske pääseda tänu turu tõketele: a) kõrged tootmiskeelud (autotööstuses); b) infotõkked (arvutitööstus) 11. monopol: ¤ üks müüja ¤ tüielik kontroll hinna üle ¤ sarnased asenduskaubad puuduvad ¤ teised müüjad turule ei pääse (Eest Energia) 12. seaduslikud monopolid: ¤ loomulikd monopolid n: kohalikud elektri- ja veevarustusettevõtted (kommunaalettevõtted). Turukonkurentsi asemel reguleerib selliseid ettevõtteid valitsus. ¤ Patent seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet v ideed kuni 20. aastat. ¤ autoriõigus originaalse loometöö autori ainuõigus müüa v paljundada oma tööd. Kehitb autori eluajal ning veel 70. a. Pärast tema surma. ¤ kaubamärk kujund, nimi v sümbol, mis tähistab teenust, toodet v firmat. Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud kaubamärke ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et mitte tarbjaid eksitada.
Viimaste aastate tuntumaid näiteid on lahutusega lõppenud Mercedeste tootja Daimler-Benzi ja Chrysleri ühinemine. Suurte firmade osadeks jagunemine ja uute sisenemine turule suurendab omakorda konkurentsi ja vähendab üksikute osaliste kasumeid, sest sellest osasaajate arv kasvab. Tootmise rahvusvahelistumisel taotlevad rahvusvahelised firmad ressursibaasi laiendamist, turgude hõlvamist, mitmesuguse hinnataseme ja mastaabiökonoomiaga seotud kasu saavutamist. Oluline on vähendada turukonkurentsi ka võistlejate ülesostmise ja tarneahelaga liitmise teel. Ülesostetavate valik on sageli ellujäämine liitumisel või allhankes osalemisel või väljatõrjumine valmistoodete turult ning tegevuse lõpetamine. Seda otsust on mõned eksperdid kirjeldanud kui valikut, mille üks võimalusi on mõni protsent osalust suures kasvavas äris ja teiseks sada protsenti osalust mitte milleski. Rahvusvahelistuv firma, kes viib oma tegevuse ekspordi-impordi, välisinvesteeringud
ühiskonna poolt pakutavad väljavaated realiseerida. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nende arvates peaksid nii rikkad kui vaesed, põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid. Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks.
MIDA? - sellele küsimusele vastavad tarbijad. KUIDAS? - võimalikult väikeste kulutustega, saades seejuures võimalikult suurt tulu. KELLELE? - väärtustatakse tehtavat tööd. Turumajanduse käivitab kasumimotiiv. 4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA Vaba ettevõtluse tugisammasteks loetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust. Järgnevalt toon välja täpsemalt mis on mis ja kuidas nad on seotud ettevõtlusega. 2.1 Eraomand Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Eraomandi tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, botased, autod jne. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu kellasepatööd, rehvivahetus, taksosõit, juukselõikus jne. Eraomand on
kodanikuühiskonnale,turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ül on seda leevendada. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD:enamlevinud on sotsiaaldemokraatia-keskne väärtus on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile,valitsus regul. maj.eeskätt maksusüsteemig abil,suurema tulu saajatele ka suuremad maksud,laekuv raha kasutatakse hariduse,sotsvaldkonna ja omavalitsuste edendamiseks,riik peab pehmendama turukonkurentsi ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. PEAMINE HEAOLUREZIIM:konservatiivne mudel(orienteerub eeskätt töötavatele inimestele,kelle palk ja sotstagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused,tunnusjooneks on sotspartnerluse tugevus,tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotskindlustusskeemide haldamist,valitsusele jääb järelvaataja roll)sotsiaaldemokraatlik heaolumudel(märksõnad on
korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: A)parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erinevusi. B)vasakpoolsed idoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed idoloogiad: SOTSIAALDEMOKRAATIA: *Keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Majanduses ooldatakse segamajandust *Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. *Suured tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. *Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme . KOMMUNISM: Radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuste võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad: LIBERALISM: *ülimaks väärtuseks indiviidivabadus sh tegevusvabadus seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. *Majanduses vabaturumajandus *Konkurents avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine *Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega
Kommunism- radikaalsem ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad nad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust, maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama iagel inimesele väärika elatustaseme. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad on hakanud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole mitte ainult õigused vaid ka kohustused. Teine muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Tänapäeva ussparempoolsed küll kritiseerivad seda, end nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus( kolmas
tegelemise; 9) vähendab tegevusalasid, millega tegelemisel nõutakse ettevõtjalt tegevuslubasid ja litsentse. Kogu tegevuslubadega seonduv regulatsioon koondatakse ühte. 10) annab kasutamiseks või müüb riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku riigile kuuluva kinnisvara ning teeb seda avaliku ja läbipaistva konkursi korras; 11) loob pankrotimenetluse kõrvale saneerimismenetluse, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka ajutiste makseraskuste korral; 12) tagab vaba ja õiglase turukonkurentsi ettevõtjate vahel. Monopolide, kartellide ja turumanipulatsioonide suhtes, mis kergitavad tarbijahindu, rakendatakse riiklikku sundi; III 13) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud; 14) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
arust aga pakkumisega. *majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad. *majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine. *investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv. Turu puudulikkuse kolm aspekti Turu puudulikkus- Turu piiratud toimimine ühiskonna seisukohalt 3 Aspekti: Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks Erasektori ja riigi suhted ühiskonna sektorid ei ekisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb
Keskne väärtus Indiviidi vabadus Kollektiiv, traditsioonid, Võrdsus, võrdsed rahvuslus võimalused Riigi roll Vabaduse kindlustamine Füüsilise turvalisuse Inimõigused, seaduste ja kohtusüsteemi tagamine läbi seaduste, turukonkurentsi alusel korrakaitse, kohus pehmendamine Majanduslikud taotlused Vaba turumajandus, Rahvusliku kapitali suur Segamajandus, suurem konkurents, riigi vähene tähtsus, mõõdukad tulu, maksad rohkem, sekkumine maksud väiksema tulu korral vähem
Valitsus Valitsussektor = avalik sektor = riik, valitsus Üldvalitsuse struktuur: • Keskvalitsus- riigieelarvelised asutused, SA, AÕJI, äriühingud • KOV- vallad, linnad • Muud institutsioonid Riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kuii terviku heaolu (Kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra) Avaliku sektori funktsioonid: • Majanduse õiguslik reguleerimine- turukonkurentsi kaitse ja soodustamine • Majanduskasvu ja-stabiilsuse tagamine • Avalike hüviste pakkumine- ressursside jaotuse reguleerimine • Tulude ümberjaotumine • Välismõjude korvamine • Kindlustusteenuste pakkumine Avaliku sektori kulud: • Tarbimiskulutused (G) • Investeeringud (I) • Turusiirded (TR) • Võlaintressid (rD) Avaliku sektori tulud: • Maksutulud (Ti, Td) • Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud
- Töö tasustamine on normatiivne - Tööpuudust pole SEGAMAJANDUS ● Kõrvuti turumajanduse elementidega ● Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu ● Riik toetab eraettevõtjaid ● Riik võtab makse TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus Turu piiratud toimimist ühiskonna heaolu seisukohalt nimetatakse turu puudulikkuseks. Turu puudulikkuse põhjused: 1) TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS- turg ei toimi alati nii, nagu täiuslik konkurents seda eeldab Konkurentsi liigid: - Täielik konkurents - Piiratud konkurents (oligopol) - Konkurents puudub (monopol) MONOPOL- Ühe ettevõtte või ettevõtete ühenduse kontroll tarbekauba või teenuse litsentsi, tootmise või vedude üle (nt: vesi, elekter) OLIGOPOL- piiratud konkurents (nt: autod) 2) Tootmise ja tarbimisega ehk majandustegevusega kaasnevad VÄLISMÕJUD
Erasektoris on väljundi ja sisendi vahe kasum. Avalikus sektoris pole väljund tihti rahas mõõdetav. 19. Millised on valitsussektori funktsioonid (valitsuse roll majanduses? Kuidas seonduvad need turutõrgetega? Kaasaegse ühiskonna toimimine on mõeldamatu ilma tõhusalt toimiva valitsussektorita. Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine. Valitsussektor määrab seadustega ettevõtluse õiguslikud alused, sätestab töövõtjate-tööandjate kohustused, reguleerib turukonkurentsi, tarbijate õigused, välismajandustegevuse alused jne. Ressursside efektiivse paigutamise tagamine. Kuna algselt on turuprotsesside tulemusel ressursid jagunenud ebaefektiivselt, mistõttu ei tagata paljude eluvaldkondade vajalikku arengut. Seetõttu on vajalik ümberjaotamine. Majandusliku stabiliseerimise funktsioon. Eesmärgiks on majanduskasvu soodustamine ja negatiivsete protsesside pidurdamine või tagajärgede pehmendamine. (Nt tööpuuduse vähendamine, inflatsiooni pidurdamine)
a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka b) mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega c) kui vaja, siis tegeleda ise tootmisega d) kui on sotsiaalne vajadus, siis teha rahaülekandeid ja väljamakseid 12. MILLES SEISNEB TURU PUUDULIKKUS (TURUTÕRKED)? KIRJELDA TURU PUUDULIKKUSE 3 ASKPEKTI JA TOO NÄITEID Turu puudulikkus seisneb turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt. 3 ASPEKTI: 1)TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS monopol ühe ettevõtte või ühenduse kontroll tarbekaupade või teenuste litsentsi, tootmise või vedude üle, mis võimaldab määrata hinda. Oligopol tootmisharu või turu seisund, kus valitseb väike arv omavahel konkureerivaid ettevõtteid. Nt TV3, Kanal 2 ja ETV 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVAD VÄLISMÕJUD Väkismõjuks nim olukordi, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonnaliikmete heaolu
stimuleerib otseselt turukonkurents, mida tihtipeale avaliku sektori kõigis valdkondades rakendada ei saa. See ei tähnda aga automaatselt, et avaliku sektori teenuste kvaliteet oleks ebaefektiivne ja ei täidaks määratud eesmärke. (Sorensen 2002, 269) Sektori kujunemine läbi majandus – ja organisatsioonitegurite Uurime lähemalt tekkinud probleeme läbi ümbritseva majandusspektri, mille lõpptulemuseks on arusaam vajalike reformide rakendamisest. Juba mainitud turukonkurentsi võib pidada üheks osaks sektori tööd mõjutavate majandustegurite kompleksist. Selle puudumine toob kaasa mingil määral asutuste initsiatiivi vähenemise. Kui lisada sinna nõrgad eelarvepiirangud, siis tulemuseks on kulukas ja ebaefektiivne süsteem. Teenuste osutamisel ja personali ülevalpidamiseks on antud teatud eelarve, mille ületamine üldjuhul annab mõista valede otsuste tegemisest ja resursside ebaefektiivsest kasutamisest
ettevõtet uute konkurentide eest. Üheks selliseks juriidiliseks piiranguks on näiteks valitsuse poolt antud litsents. Lisaks juriidilistele piirangutele võivad turule sisenemist takistada ka mitmed loomulikud piirangud. Siinjuures võib põhjuseks olla ainuomandus mingi tooraine osas. Ühesõnaga mida väiksem on konkurents seda suuremad on ka sisenemise ja väljumise barjäärid. 7.Milliseid turukonkurentsi liike te teate? Täiuslik konkurents - konkurents väga suur. Monopolistlik - konkurents suur. Oligopol - konkurents väike. Monopol - konkurendid puuduvad. 8.Millisesse kolme rühma jagunevad huvigrupid ? 1. Esiteks, need, kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega (ettevõttesisesed hg: personal, juhatus, omanikud) 2. Teiseks, huvigrupid, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (tarnijad, meedia, pangad). 3
Sihtrühm: kõik kodanikud · Sotsiaaldemokraatia- väärtused: keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele õigused, võimaluse arstiabile, haridusele jne. Majandus: segamajandus, erasektori kõrval riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Astmeline tulumaks. Sotsiaalpoliitika: turukonkurentsi pehmendamine, igale inimesele väärika elatustaseme tagamine, abirahad. Suhtumine riiki: riik kontrollib kõike. Sihtrühm: kõik kodanikud · Kolmas tee- väärtused: aktiivne kodanik, konkurentsivõime, indiviidi panus, paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja kolmassektor) Sotsiaalpoliitika: haridus, töö, suhtumine riiki on muutunud (aktiivne kodanlus) 4
nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on olulisim tunnus. Kuigi kõik arenenud maad on turumajanduslikud, on ka riik tavaliselt majanduslikult aktiivne. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse tekke põhjused:1) turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks ega tule ressursside paigutamisega toime. 2)turukonkurentsi karmus. TURUMAJANDUS Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Turg- kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord Turg kui üldine majanduse süsteem. Turumajandus on majanduse korraldamise viis. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine ehk nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents. Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid moodustavad aga turunõudluse
teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist reguleerib riik. 5. Defitsiit on majanduse üks põhiprobleem Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja 6. Tootjad konkureerivad ostjate pärast suhtesüsteemi otsustusalaste erisuste alusel jagatakse 7. Riik reguleerib majandust, et pehmendada majandussüsteemid: turukonkurentsi tava-, 8. Tootmisvahendid on algelised ja väikese käsu-, tootlikkusega turu- ja 9. Kauba müügihind sõltub nõudmisest ja segamajanduseks. pakkumisest turul
Tootmise koondumsel ühe ettevõtte kätte saab alandada hindu, kui kasutada ära mastaabiefekti (tootmiskulude suurust sõltuvalt toodangu mastaabist). Kujuta ette, et kodukohta varustab korraga mitu elektrifirmat, igal neist oma elektriliinid, jaotusvõrk, jaam. Sellisel juhul ei saa täiskonkurentsi hind kujuneda madalamaks suurima turumahuga firma võimalustest ning monopoli hind on soodsam. Monopoli lõhkumine tarbijat ei aita ning on vähetõhus. Seetõttu reguleerib valitsus turukonkurentsi asemel loomulikke monopole. Vahel kasutavad valitsused võimalust omandada seesuguses monopolis osalus ja kontrollida firma tegevust selle omanikuna. Valitsuse järelvalve peaks tagama pakutava teenuse ning piirhinna, mis oleks ühiskonnale vastuvõetav. Kui inimene siseneb turule mõne uue ideega või millegagi, mida on võimalik muuta uueks kaubaks või teenuseks, võib ta saada jõukaks. Selle ergutamiseks annab valitsus uuele tootele või tootmisprotsessile välja patente
seadusandlik võim POLIITILISED IDEOLOOGIAD IDEOLOOGIA LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEMOKRAATIA KESKENE indiviidi vabadus kollektiiv + võrdead võimalused kõigile VÄÄRTUS traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal RIIGI ROLL vabaduse turvalisuse turukonkurentsi mõju kindlustamine tagamine, pehmendamine seadustega kohtusüsteem MAJANDUSLIKUD vabaturumajandus, minimaalne riigi kõrged maksud, TAOTLUSED minimaalne riigi sekkumine, segamajandus, suur riiklik sekkumine rahvuslik kapital sektor SOTSIAALSED ,,igaüks on oma kollektiiv peab võrdsus
- ühiskond peab tagama igale oma liikmele võimaluse saada haridust, omandada elukutset, leida tööd, edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi ühiskonna pakutud väljavaateid suudab realiseerida - majanduses pooldatakse segamajandust - majandust reguleerib valitsus, maksusüsteemi abil - suuremate tuludega ettevõtjad ja isikud peavad maksma kõrgemaid makse (progresseeruv maksumäär) - see kasutatkse ära sotsiaalsfääris - riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme - sotsiaalpoliitikasfääri sees samuti pooldatakse võrdsuse ideed odavaid haridus-, meditsiiniteenuseid ja abirahasid võivad taotleda kõik (rikkad, vaesed, põliselanikud, immigrandid); 13.Mõisted ühiskonna sidusus ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. parempoolsus - termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm
7.Vahendajate liigid ja tegevused. 8.Turu mõiste, määratlemine ja liigid. 9.Konkurentide liigitamise erinevad tasandid. ????? (õpik lk 74-75) 1)Vahetud konkurendid (Ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele) 2)Kaudsed konkurendid (Pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nt lennukirehv vs autorehv) 3)Üldised konkurendid (kõik samal turul tegutsevad ettevõtted) 10.Turukonkurentsi liigid. ??? (õpik lk 76-77) 1)Monopol 2)Oligopol 3)Monopolistlik konkurents 4)Täielik konkurents 11.Loetlege turu sisenemis- ja väljumisbarjääre (lisa 9). 12.Turule sisenemis- ja väljumisbarjääride korrelatsioon (lisa 9) 13.M. Porteri konkurentsimudel. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1) Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht 3)Asendustoodete turuletuleku oht 4)Tarbijate turujõud 5)Tarnijate tingimisvõim
Keskne Indiviidi vabadus kollektiiv on võrdsed väärtus tähtsam kui võimalused üksikisik. kõigile Traditsioonid Riigi roll tugineb erakondade ja tgelema pigem pehmendama sotsiaalsete liikumiste inimeste füüsilise turukonkurentsi tegevus, annavad turvalisuse kui mõju ning tagama hinnangu eksisteerivale sotsiaalse igale inimesele poliitikale ning pakuvad turvalisusega. väärika oma nägemuse ideaalsest elatustaseme. ühiskonnakorraldusest. Majanduslik Pooldavad riigi sekkumise Valitsus
reklaamituru hetkeolukorrale Järgnevalt analüüsivad autorid reklaaminduse olukorda Porteri mudeli ehk konkurentsijõudude mudeli abil. Selle järgneb tabelis 2 SWOT-analüüs ning tuuakse välja mõlemas analüüsis esinenud kitsaskohad ning tehakse parendusettepanekuid. Porteri mudelisse kuuluvad viis aspekti mida vaadeldakse (Kurtz 2011: 41): 1. Turukonkurents ehk turul tegutsevad ettevõtted 2. Turule sisenejad, 3. Ostjad, 4. Hankijad, 5. Asendustooted, Turukonkurentsi võib nimetada kõrgeks, sest ERAL-il on 24 liiget (Liikmed 2011) ning on mitmeid ettevõtteid, mis ei ole astunud ERAL-i liikmeks. Reklaamindus suurendab konkurentsi, kuna ettevõtted ei ole nimepidi tarbijatele tuntud ja kliendid ei oska eristada ühte ettevõtet teisest pelgalt reklaamplakati vms põhjal. Reklaamindusest tuleb ainult juttu meedias siis kui on iga-aastane Kuldmunade jagamine ja siis saavad edukaimad ettevõtted tähelepanu.
*üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske *Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õigusele. Liberaalid(parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest. Sotsiaaldemokraadid(vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt). Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja,
Kaubal on palju kasutusvõimalusi Ostuotsuse tegemine võtab tavaliselt palju aega Konstantse elastsuskoefitsiendiga nõudluskõverad (E=0 – täielikult mitteelastne, E=lõpmatus – täielikult elastne) Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: Hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg seda elastsem Toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem Tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente Turukonkurentsi iseärasused Erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem Konstantse elastsuskoefitsiendiga pakkumiskõverad Kogukasulikkus (TU) ja piirkasulikkus (MU) näide KOGUS (q) KOGUKASU (TU) PIIRKASULIKKUS (MU) 0 0 --- 1 50 50 2 90 40 3 110 20
· Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust: - Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi. - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid (rikkamatelt vaesematele, väliskaubanduselt tervishoidu jne). - Pakub teenuseid (näiteks haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud. - Pehmendab turukonkurentsi. - Vähendab elukaarest (inimeste noorusest / vanadusest) tulenevaid riske. - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid (parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest / kogutud varudest. b) sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt.
ettevõtteid, seevastu, USA-s, Eestis, Singapuris aga üpris vähe. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka riigisektor ehk avalik sektor ning riik reguleerib majandus nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse üheks tekke põhjuseks on asjaolu, et turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks ning ei tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohalt oleks vaja. Teiseks riigi sekkumise põhjuseks võib pidada turukonkurentsi karmust. Näiteks võiksid toidukauplused püüda iga hinna eest ära müüa vanaks läinud kaupa. Järelikult peab riik kehtestama kontrolli kaubanduse üle, et ärimeeste kasumijaht ei kahjustaks ostjate tervist. Seega turumajanduse puudusteks on (st turutõrked): vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähem tulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest; turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Seetõttu riik reguleeribki turgu
tehinguvõimaluste pärast turu vastaspoole esindajatega. Mõnes mõttes on siingi tegemist ratsioneerimisega kui üks pakkuja leiab ostja, siis jäävad teised sellest ilma. · Mõlematel turupooltel on üks ühine huvi koostöö vahetuse kaudu ja vastandlikud huvid koostöökasude jaotamine hinna abil. Tulemuskonkurentsiga turg on vaadeldav koostöö instrumendina. · Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab kõiki turuosalisi oma koostegevuspartneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. Tegevusteooria · Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi.
muudab indiviidide koostegevuse odavamaks ja suurendab koostöö võimalusi sh müügi- ja ostuvalmidust. Tavaliselt märkame õiguslikku võrgustikku alles mingi probleemi korral. Kõik vähegi keerukamad tehingud lähtuvad võimalusest vajadusel kohtu poole pöörduda. Kõik me kasutame õigusliku regulatsiooni hüvesid, alates tooteinfost pakendil ja lõpetades taara vastuvõtu süsteemiga 4. Turukonkurents Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab aga kõiki turuosalisi oma koostegevus-partneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. 5. Organisatsiooni roll Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime
Leitakse asenduskaupu. Pakkumise hinnaelastsus- põhimõtteliselt on samasugune lähenemine, aga aluseks on pakkuja Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 1. Ajaperiood reageerimiseks- kohanemiseks vajaminev 2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus
· kõrged tootmiskulud (näiteks autotööstus); · infotõkked (näiteks arvutitööstus). MONOPOL · Üks müüja. · Täielik kontroll hinna üle. · Sarnased asenduskaubad puuduvad. · Teised müüjad ei pääse turule. SEADUSLIKUD MONOPOLID Loomulikud monopolid. Nende näiteks on kohalikud elektri- ja veevarustusettevõtted (kommunaalettevõtted). Turukonkurentsi asemel reguleerib selliseid ettevõtteid valitsus. Patent - seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Autoriõigus - originaalse loometöö autori ainuõigus müüa või paljundada oma töid. Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma. Kaubamärk - kujund, nimi või sümbol, mis tähistab teenust, toodet või firmat. Konkurendid ei tohi kasutada
25.11.2013 · Valitsussektor · Avalik sektor · Riik, valitsus (sünonüümid) Üldvalitsuse struktuur · Keskvalitsus (riigieelarvelised asutused, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud) · Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa) · Muud institutsioonid Avaliku sektori funktsioonid · Majanduse õiguslik reguleerimine Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine · Majanduskasvu ja stabiilsuse tagamine · Avalike hüviste pakkumine Ressursside jaotuse reguleerimine · Tulude ümberjaotamine · Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss) · Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus, arstiabi) · Riigi reguleeriva osa suurenemine · Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa prioriteetide määratlemine · Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse
8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid - Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid - Pehmendab turukonkurentsi - Vähendab elukaarest tulenevaid riske - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt) 11. Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel
annaabi.ee 
