Missugune
poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele?
Poliitiline
ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad
hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad
jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub
koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega.
Minu
maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega
toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks
on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab,
et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse
saada haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida tööd.Kõige
tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva
Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on seetõttu ikka olnud konservatiivsete valitsuste prioriteet. Klassikalise sotsiaaldemokraatia, uusparempoolsuse ja kolmanda tee võrdlus ideoloogia Klassikaline neoliberalism ehk kolmas tee sotsiaaldemokraatia uusparempoolsus (vasaktsenter) sihtrühm Orientatsioon Orientatsioon Selge klassiorientatsioon töölisklassile ettevõtjatele puudub, kodanikuideoloogia suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d,
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? 12. A Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolseteks ja parempoolseteks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele vastab tsentrism. Tsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus ja kui vaadelda tsentristlikke
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina
*ametkond on sõltumatu ja asjatundlik *demokraatia püsimajäämiseks vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe kindla isiku kohta DEMOKRAATIA TUGISAMBAD *rahvasuveräänsus *valitsemine valitsetavate nõusolekul *enamuse võim * vähemusõigus *põhiliste inimõiguste austamine ja tagamine *vabad ja ausad valimised *võrdsus seaduse ees * korrakohane õigusmõistmine *põhiseadusega piiratud riigivõim *võimulahususe printsiibi järgimine *sotsiaalne majanduslik ja poliitiline bluralism *sallivuse, koostöö, programaatilisuse ja kompromissi valmiduse väärtustamine POLIITILINE IDEOLOOGIA See on ettekujutus ideaalsest või ideaali lähedasest ühiskonna korraldusest. Ideoloogia kaudu toimub võimu põhjendamine. Esitatakse seisukohti riigivalitsemise, majanduse ja totsiaalelu korraldamise kohta. ERAKONNAD Erakonnad on ühenduslüliks ühiskonna ja avaliku võimu vahel, nende liikmetele usaldavad valijad ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil
Tegutsemispiirid on rangelt paika pandud, võrgustikuvalitsemine on paindlikum b.)esinemine: hierarhia nt erasektoris, kus on kindlad alluvad ja ülemused. Võrgustik kodanikuühiskonna korral c.) tooge kolm võrgustiku näidet: KOV ümarlaud, rahvusvähemuste ümarlaud, regionaalarengu ümarlaud 12.Poliitilised ideoloogiad (Liberaalide, konservatiivide, sotsiaaldemokraatide peamised seisukohad). IDEOLOOGIA on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. POLIITIINE IDEOLOOGIA maailmavaade, korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. Poliitiliste ideoloogiatele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid., kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ning võrdsuse küsimusi. POLIITLINE IDEOLOOGIA TUNNUSED:
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke.
ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilise kultuuri spetsiifilised jooned: hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb vaja igal kodanikul ühiskonnas elades. Võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtusest ning käitumismallidest. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut: valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
Kõik kommentaarid