Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turu-uuringud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastaja, küsitluse, vaatlus, vastajat, uuringut, intervjuu, valim, pride, küsimustik, muutuja, uuringus, mõjur, teisesed, vihalem, vajalikk, vastuste, küsitleja, küsimusi, uurimis, infosüsteem, fookus, kriteerium, moonutus, koguda, uurimuslik, varieerides, uuringul, andmeteks, perens, anonüümsus, eeliseks, temaatika, otsesed, uuringuid, uurijadValiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada soovitud väljundit. 2.2. Turundusuuringute klassifikatsioon Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2
Turundusuuring · Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Valikuuringu puhul palutakse uuringule vastata juhuvaliku teel välja valitud töötajate valimil, kelle arvamus peaks peegeldama kogu organisatsiooni arvamusi ja hoiakuid. Samal ajal räägib palju enam argumente kõikse uuringuvalimi poolt, kus uuringus osalemise võimalus on kõikidel töötajatel. Valikuuringust kõrvale jäetud võivad tunda, et nende arvamust ei peeta oluliseks ja kergesti võivad tekkida kahtlused vastajate valikprintsiipide suhtes. Lisaks võimaldab kõikne valim analüüsida tulemusi väiksemates üksustes ja anda konkreetset tagasisidet ka väiksemate üksuste juhtidele. Kvantitatiivsed meetodid – hüpoteesi kontrollimine Eesmärgiks saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objekti kohta. Võimaldab arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. Tulemused on laiendatavad organisatsioonile tervikuna ja ajas võrreldavad. Näiteks: kui paljud töötajad on teadlikud ettevõtte eesmärkidest?
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
andmete kogumise moodustest ning tulemuste kasutamisest. Põhjaliku uuringu tegemiseks on peamiselt kaks põhjust: · saada kasumit kavandatud ja kontrollitud turundusvõimalustest. · vältida vigu Kui turu uuring õigesti läbi viia, võib saadud tulemustest suurt kasu lõigata. Uurimus on teataval määral ka muutuse esilekutsumise vahendiks selle tulemuseks võib olla taktika läbivaatamine, või fundamentaalsemal tasemel firma strateegia muutmine. Ilma turu uuringut tegemata läheb firma turule pimedana, mille puhul on kahjumi tekkimise tõenäosus üsna suur. Samas ei ole igal firmal võimalik teha suurenäolist turu-uuringut just seepärast, et puuduvad rahalised ressursid. See aga ei tähenda, et väheste ressurssidega ei oleks võimalik ees ootavat turgu uurida. Turu-uuring on väga suure tähtsusega osa firma juhtimisest. Turu-uuringuga saab lahendada ning ennetada firmas tekkinud probleeme. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: 3
ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: 3
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest
Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud. Hea viis kliendi tagasisidet saada on kaupluses, kus klient on tulnud ostukohta ning juba häälestanud end ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete-teenuste kohta. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja uuring. · Vaatlus. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid. · Eksperiment. Teine võimalus primaarsete andmete kogumiseks on eksperiment. Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele
suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega. Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine);
Kontrollimise täpsustamises: annab adekvaatse hinnangu hetkeseisule ja võimaldab täpselt mõõta saavutatud tulemusi. 16. Turunduse infoallikad. Ettevõttesisesed allikad: teisesed (aruanded, ettekanded, tagasiside tarbijatelt), esmased (vaatlus, küsitlus, katse). Ettevõttevälised allikad: teisesed (info massimeedia vahendusel, ostetav info, varasemad uuringud), esmased (vaatlus, küsitlus, katse). 17. Turunduse andmete kogumise meetodid: vaatlus, küsitlus ja katse. 18. Turu-uuringu läbiviimiseks valimite moodustamine ja meetodid. Üldiselt jaotatakse valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et
5 2. KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Ettevõtlus ja majandusuuringutes kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv, on arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: 1. eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat:
tegemist. Abistav roll- anda vajalikku informatsiooni, mis aitab juhil vastu võtta õige ja kasuliku otsuse (õpik lk 296-298) 2.Turundusinfo allikad. (õpik lk 299-302) Esmased ja teisesed andmed. Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Esmased andmed jagunevad: 1)kvantitatiivuuringud(küsitlus, vaatlus, eksperiment, registreerimine) 2)kvalitatiivuuringud (1. Otsesed meetodid-personaalne süvaintervjuu, fookusgrupi intervjuu. 2. Kaudsed meetodid- projektsioonitehnikad) Teisesed andmed jagunevad: 1)ettevõttesisesed andmed (finantsandmed, turundustegevused; logistika, jaotuse aruanded ja tagasiside;klientide tagasiside) 2)ettevõttevälised andmed(internet, turundusandmete standardallikad, avalikud andmed) 3
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
Uurimisülesanded (täpsustatakse, mida peab tegema, et eesmärgini jõuda kallutatakse infot); teooriad; -Ebasümmeetriline skaala (info moonutatakse rohkema äärmuse poole); andmete kogumine; -Küsitluse aeg ja koht (kallutatud valim, meelega tahtud kallutamine); analüüsimine; -Ei anta kõike variante ette (meelega tehtud kallutamine, positiivse või neg. poole); ettepanekute tegemine -Ainult positiivse või negatiivse skaala ette andmine (meelega kallutamine).
turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. 353. 354. Turu-uuringud jagunevad: · Kvalitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kuidas?; Milleks?; Kas?) uuritakse tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne. 355. Meetodid mida kasutatakse avatud intervjuu, fookusgrupi intervjuu, Delfi meetod, vaatlus, juhtumianalüüsküsitlus). · Kvantitatiivsed uuringud (otsitakse vastust küsimustele Kui palju?; Miks?) uuritakse arvulisi näitajaid müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. 356. Meetodid mida kasutatakse ankeetküsitlused, internetiküsitlused, näost-näkku intervjuu, telefoniintervjuu. 357. 358. 359. Turundusuuringu protsess Situatsiooni analüüs. Probleemi püstitus
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid Osalejal on õigus igas etapis uuringust loobuda Anonüümsuse tagamine Tuleb selgitada, kuidas osalejate nõusolek on saadud 11. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uuringu läbiviimisel? Vaata ülemist! 12. Millistest osadest koosneb ankeet? Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)?
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks
Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Lähtumine uuringumeetodist (üks levinumaid liigitamise viise): Kvalitatiivuuringud – väikese (<30) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaintervjuusid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel nn kirjutuslaua-uuring, mille korral andmed võivad olla nii firmasisesed kui –välised. Intervjuu, projektsioonitehnikad (kaudne küsitlus). Kvantitatiivuuringud – tavaliselt suure valimiga ning neid kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid. Andmed on üldjuhul esmased. Küsitlus, vaatlus, eksperiment. Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: Ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud mingi konkreetse turundusprobleemi parema lahenduse tarvis vajaliku info hankimiseks.
enamasti eetiliste ja sotsiaalsete piirangute tõttu võimalik. Andmekogumine tähendab sageli olukorda sekkumist, tulemused sõltuvad uurimise läbiviimisest. - Sotsiaalteadused, eriti aga humanitaarteadused on seetõttu tugevasti erinevad loodusteadustest, ei kujuta endast teadusi selle sõna ranges tähenduses. - Uurimismeetodid ja lähenemisviisid sotsiaalteadustes · Loodusteaduslikud põhimeetodid eksperiment ja vaatlus on sotsiaalteadustes teisejärgulised. · Esile tõusevad küsitlus ja tekstianalüüs oma paljude alaliikidega, mida eristab põhiliselt kvantitatiivse või kvalitatiivse lähenemisviisi domineerimine. · Nõudlikumates uuringutes rakendatakse mitmeid meetodeid ja nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset lähenemisviisi. · Kvantitatiivse (statistilise) lähenemisviisi põhitugevus seisneb võrreldavates
Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koostades tuleks end asetada vastaja olukorda Isikuandmeid tasub küsida vaid siis, kui see on uuringu seisukohalt tõesti vajalik Igale küsimusele peab saama vastata Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad Head küsimused on... Lihtsad, selged ja ühemõttelised Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad) Ei sisalda topelt eitavat kõnet
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
¤ Andmete kogumise metoodika nt. Ülesanne : Tööjõu voolavus 89 töötajast aastas on pidevalt tööl 10. Eesmärk : Tööjõu voolavuse vähendamine ettevõttes Uuringu Eesmärk : uurida töötajate rahulolu ettevõttes Info määramine : Iga aasta tuleb ettevõttesse 79 uut töötajaid, keda on vaja uuesti välja koolitada 3. Teabeallikate määramine: Teisesed allikad nt. Kaebused, statistika teistest analoogsetest ettevõttetest. Esmaste andmete kogumine: 4. Anonüümne küsimustik paberkandjal, koosolek(näost näkku), Meili teel, ühekaupa suuline vestlus(arenguvestlus). Kes on lahkunud – helistada. Kes kirjutas avalduse – teha intervjuu 5. Küsime neid kes on tööl ja neid kes on lahkunud või lahkumisavalduse kirjutanud Mis olid motivatsiooni ajendid tööle kandideerimiseks? Kas ettevõtte poolne lubadus on täidetud? Kas Ettevõte töötajate õigused ja kohustused on tasakaalus? Kui ei siis, miks ?
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
TEISESED MÜÜGIESINDAJATE ETTEKANDED (SEKUNDAARSED) ANDMED TAGASISIDE TARBIJATELT JA ETTEVÕTTE- TURUPARTNERITELT SISESED ALLIKAD ESMASED VAATLUS (PRIMAARSED) KÜSITLUS ANDMED KATSE TURUNDUSE INFOALLIKAD ÜLDINFO MASSIMEEDIA VAHENDUSEL TEISESED SPETSIALISEERITUD OSTETAV INFO (SEKUNDAARSED) SEADUSED JA AMETKONDADE JUHISED
· olulist informatsiooni hoitakse tihti ka sihilikult kinni; · oluline info jääb sageli nii hiljaks, et ta kaotab oma tähtsuse. Turunduse infosüsteemi ülesandeks on tagada turundusalaste otsuste tegemiseks vajalik informatsioon. 4.2. Informatsiooni jagunemine ja allikad Turundusinfot jagatakse esmaseks ehk primaarseks ja teiseseks ehk sekundaarseks infoks. Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi abil. Infot võivad anda tarbijad, spetsialistid, eksperdid, vahendajad, välispartnerid jt. Esmane info on vajalik, kui teisesest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks. Esindusliku esmase info suuremahulist kogumist saavad endale lubada muidugi üksnes jõukamad ettevõtted. 8 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik
Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
annaabi.ee 
