Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Eesmärgid: Eesti sihtkohtade ja turismitoodete tuntuse suurendamine välisturgudel; Eesti rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete turundustegevuste toetamine; turismi hooajalisuse vähendamine. Kaasrahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond. Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Taotlejale kehtivad nõuded: Taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas (va. juhul, kui see on ajatatud); taotleja või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi; taotlejal on projekti omafinantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. 1. Turis miturundus e to e tus
Termin on Eestis vähe kasutusel, kuid levinud inglisekeelses turismikirjanduses, seetõttu tuleks seda ka tunda ja mõista. Edasimüüjateks on peamiselt reisibürood, reisitoodete hulgimüüjad ja reisikorraldajad, kuid on veel teisigi edasimüüjaid. Turismitooted ja teenused, mida pakutakse ja mida osta soovitakse, võivad tihtipeale potentsiaalsest ostjast vägagi kaugel asuda, seetõttu täidavad olulist rolli turismitoodete ja teenuste turundamisel, sh nende müügi vahendamisel, edasimüüjad. Edasimüüjad on nagu sillad pakkujate ja klientide vahel, kes saavad omalt poolt mõjutada, sageli aga ka otsustada, milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ja kasutada. Samas tuleb teada, et reisibüroo ei saa muuta reisikorraldaja poolt etteantud hindu ega tagada ostetud toodete ja teenuste kvaliteeti. Reisikorraldaja peab üle kontrollima ja läbi katsetama kõik teenused (transport, majutus,
EAS Turismiarenduskeskuse eesmärk on turismiekspordi ja siseturismi arendamise kaudu: · majanduskasvu saavutamine · tööhõive suurendamine · regionaalarengu tasakaalustamine · väike- ja keskmiste ettevõtete tegevuse arendamine · elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine · säästva arengu põhimõtetest lähtuva turismimajanduse arendamine- EAS Turismiarenduskeskuse ülesanded: · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning maine kujundamine · turismitoodete turunduse koordineerimine ja korraldamine rahvusvahelistel sihtturgudel ja Eestis · turismiprojektide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine · turismialaste turu-uuringute korraldamine ja koordineerimine · turismitoodete arendustegevuse korraldamine ja koordineerimine · ettevõtluse nõustamine turismiuuringute, tootearenduse ja turunduse valdkonnas · turismialase täiendõppe ja kvaliteedikoolituse korraldamine ning koordineerimine
elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. 3 Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. 4 Majutatute arv- Näitab palju inimesi majutus asutus suudab majutada 5 Ööbimiste arv- Näitab mitu ööd on inimne ööbinud ühe majutusasutuses 6 Majutusettevõtte täituvus- 5. Mõisted: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, turismitoodete import ja eksport. 1 Sissetulev turism- on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 2 Väljaminev turism- on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. 3 Siseturism- on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 4 Välisturism- On see, kui eestit külastavad välismaa turistid.
territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism-tutvumine kodumaaga ja välisriigi turistid reisivad sisse. Turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda. Välisturism ehk rahvusvaheline- välismaa elukeskkonnaga tutvumine. Hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. Turismitoodete import- hõlmab reisiteenuste importi(sissetulev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) importi ja kujutab endast sisuliselt riigi elanike poolt välisreisidele kulutatud raha kogusummat. Suveniirid, toitlustamine, meelelahutus, giidid, ekskursioonid tulevad sisse. Turismitoodete eksport- hõlmab reisiteenuste eksporti(väljaminev) ja reisitransporditeenuste (reisijateveo) eksporti ja kujutab endast sisuliselt riigi turismitulusid sissetulev turism. Eestlased, giidid lähevad välismaale
turismiettevõtteid, kodu-uurijaid jne. Kodukandi Ökoturismi Ühenduse ülesandeid: - korraldada valdkondadevahelist koostööd ökoturismi arenguks Eestis; - uurida turismimõjusid; - koguda ja levitada teavet ökoturismi kohta; - organiseerida erialast koolitust; - algatada mitmesuguseid projekte jm. (1996) EHE - Ehtne ja Huvitav Eesti EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) on: kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks; turismitoodete märgistamise süsteem, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine. Turisimiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus, ehedad loodus- ja kultuurielamused. Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefoxa&rls=org.mozilla%3AenUS %3Aofficial&q=%C3%B6koturism&btnG=Otsi&lr=
lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Lõuna- ja õhtusöögiks kaetud rootsi lauda nimetatakse ka buffet, mis on rootsi laua Kesk- Euroopa vaste. 8. 4-pd: Product (toode); place (koht) ; price(hind) ; promotion(esitlus) 9. Toitlustusettevõtete tüübid: -Kiirtoiduettevõtted -Kohvikud ja café´d -Baarid -Restoranid -Catering-ettevõtted 10.Äriturism on turismimajanduse haru, mis tegeleb ärireiside korraldamiseks vajalike turismitoodete ja - teenuste pakkumise ja äriklientide teenindamisega. Loomulik: majanduslik põhjus, limiteeritud töö aeg, aktiivsed majandusregioonid, linnad, transpordisõlmed 11.Konverentsisaali ruumi stiilid: -Teatristiil -Klassiruumistiil -Konverentsilaud -U-kujuline -Banketistiil 12.Maaturism on maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel põhinev ja nende ressurssilde taluvusel baseerus väiksemahuline turismialane majandustegevus.
väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel
tooterühmas (nt puhastusvahendid, paber, seebid ja sampoonid, kauba- ja sõitjatevedu). Ökotex. Spetsiifiline tekstiiltoodete märgis (seab tingimused põhiliselt ohtlike ainete kasutamisele tootes) FSC. Märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel (viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule) Roheline Võti. Majutusasutustele antav märgis Ehtne ja huvitav Eesti (EHE). Eesti turismitoodete märgistamise süsteem. KRAV. Rootsi mahemärk Luomu. Soome mahemärk Eesti mahemärk Roheline Punkt. Toode kuulub Rohelise Punkti pakendikogumissüsteemi Möbiuse Leht. Toode või pakend on taaskasutatav (valge) või taaskasutatud (must) Roheline Energia. Märgist võib tootja oma pakendil kasutada juhul, kui ta on ostnud Rohelise Energia sertifikaadi WWF.
5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis
(inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). 12. Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. 14
arenenud ning turule toonud uusi ja üha paremaid tooteid ja teenuseid, millele on nii välisturistil, kui ka siseturistidel huvi. Eesti välisturism on iga aastaga jõudsalt suurenenud ning pole märki langusest. Ainult mõned aastad on Vene turist langenud, õnneks Soome ning Rootsi turist aitab Eesti majanduslikku poolt turismi alal siiski tõsta. Selleks, et välisturism saaks edasi areneda tuleks panustada uute turismitoodete ja teenuste väljatöötamisele ning arendamisele, sest ideid on väga palju, problemaatilisemaks on ideede elluviimise protsent, mis on suhteliselt madal. ,,Sissetuleva turismi areng on viimasel kümnendil olnud tsükliline, kusjuures peamisteks mõjutavateks teguriteks on olnud transpordiühenduste areng, Eesti hinnatase ning välismeedias suuremat kõlapinda saavutada aitavad sündmused (Euroopa Liiduga liitumine 2004. a, Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011. a)." (Majandus- ja
5. Ühene numbrituba min. 14 m2, kahene numbrituba min. 23 m2. Min. kaks tugitooli või diivan numbritoas. Toateenindus 24 tundi. Ujula või tervisekeskus (hotellides üle 50 numbritoa). 6. A la carte restoran avatud min. 7.00-23.00. Lai valik vanni ja tualetitarbeid. Pesu vahetus iga päev. 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) Eesti Ökoturismi Ühendus koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism ja mitmete teiste asjaliste organisatsioonidega käivitas 2001. aastal turismitoodete ökomärgistamise süsteemi EHE – Ehtne ja huvitav Eesti. EHE-märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Tegemist on süsteemiga, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille
väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisi sihtkohana täna madal -Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist. Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest-Eesti elanike madalad sissetulekud, mis piiravad turismitoodete ja -teenuste kasutamist. Eesti turismi iseloomustab liialt suur hooajalisus– kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on majutusasutuste keskmine täitumus madal. Nimeta Eesti prioriteetsed sihtturud. Miks just need? Soome Venemaa Läti Rootsi Norra Saksamaa Suurbritannia Need sihtturud on meie lähinaabrid, seega on nendest riikidest pärit
Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. Hiiumaa Roheline Märk Hiiumaa Roheline Märk - loodussõbralik teenindus Hiiumaa Roheline Märk tähistab majutus- või söögikohta, mis majandab säästes looduskeskkonda. See tähendab: kasutab kõiki võimalusi, et oma tegevusega vähem koormata Hiiumaa puhast loodust. Puhas keskkond
loodussõbralik teenindus Hiiumaa Roheline Märk tähistab majutus või söögikohta ,mis majandab säästes looduskeskkonda.See tähendab:Kasutab kõiki võimalusi, et oma tegevusega vähem koormata Hiiumaa puhast loodust. EHE Ökomärk EHE-Ehtne ja Huvitav Eesti on-tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks.EHE on süsteem,millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. Mahemärk Kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust.Mahemärk ei asenda kaubamärki,see on pigem garantiimärk,mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab ,et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt.Ainult neid
haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks sinilill, pääsusilm, hunt, toonekurg ja paljud teised on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid neist 7 jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju.3 EESTIMAA TURISMITOODETE ÖKOTURISMI KVALITEEDIMÄRGIS EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) Eesti Ökoturismi Ühendus koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism ja mitmete teiste asjaliste organisatsioonidega käivitas 2001. aastal turismitoodete ökomärgistamise süsteemi EHE Ehtne ja huvitav Eesti. EHE-märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Tegemist on süsteemiga, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda
konventsiooni (RT II 1995, 4/5, 19) Art.6 ter alusel. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. Ökomärgi pälvinud põllumajandustootjaid on Eestis 70 ringis EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. Turismitoodete ökomärgistamise eesmärk on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtjate, tarbijate, kogu üldsuse seas. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvavale turuosale, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus ning ehedad kultuuri- ja looduselamused.
toimi. Teie huvi rahuldamiseks ja käitumise mõjutamiseks loodigi Keskkonnaveebile Ökomärgiste lehekülg, kus on püütud käsitleda võimalikult laialt nii Eesti kui ka maailma teenuste/toodete, infot pakkuvaid/propageerivaid ökomärgiseid. Esti toodete/teenuste ökomärgid: EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. Turismitoodete ökomärgistamise eesmärk on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtjate, tarbijate, kogu üldsuse seas. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvavale turuosale, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus ning ehedad kultuuri- ja looduselamused. Milleks on ökomärk turismitootele hea? Tootja tasandil:
● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes
Seega kasvab reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kokku 77 miljonilt 2004. aastal 223 miljonini 2020.aastal, mis tähendab seda, et Kesk- ja Ida-Euroopa osatähtsus Euroopa turismiturul kasvab samal perioodil 19%-lt 31%-ni. Nii kiire kasvu peamise põhjusena näeb UNWTO Kesk- ja Ida- Euroopa riikide soodsat asukohta Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel, mille elanikud kokku teevad valdava osa välisreisidest Euroopas. Kasvu teiseks eelduseks on regiooni turismitoodete ja -teenuste atraktiivne hinnakujundus. [3] Turismimajandus on viimastel aastatel jõudsasti arenenud on kasvanud nii nõudlus kui pakkumine. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased, aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
kvaliteeditaset. Märgiseid on erinevaid, kuid kõige tähtsamad on loomulikult need, mis seotud keskkonnasõbralikkusega. Märgised annavad klientidele ja ka külastajatele aimu, et antud ettevõte on keskkonnasõbralik ja hoolib loodusest. Alljärgnevalt on välja toodud kaks Eesti hotellides tuntud ökomärgist, neist üks on rahvusvaheline ning teine siseriiklik. 11 Keskkonnasõbralikud kvaliteedimärgised järgnevalt (Eesti Maaturism 2012): Eestimaa turismitoodete ökoturismi kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. Taodeldes oma tootele EHE märki, kohustub ettevõtja juhinduma ökoturismi põhimõtetest ja täitma tootele esitatavaid nõudeid. Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti (Green Key) kannab
soodsad laenud(infrastruktuuri arendamine) reklaam(messid, trükised) järeleandmised(firmade maksude vähendamine investeeringute puhul, turistidele tax- free 13. EAS, TAK funktsioonid Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning maine kujundamine turismi toodete turunduse kordineerimine rahvusvahelistel turgudel ja Eestis turismiprojektide väljatootmine, koordineerimine ja elluviimine turismialaste turuuuringute korraldamine ja kordineerimine turismitoodete arendustegevuse korraldamine ja kordineerimine turismialase koolituse, täiendõppe korraldamine ja kordineerimine osalemine rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide töös 10. Turismi prognoosid ja tulevikutrendid Turismi prognoosid on positiivsed.Kasvab ööbmisega välisreiside arv kogu maailmas. Suureneb Kesk- ja Ida- Euroopa tähtsus turismiturul. Ennustatakse kasvu eksootilistres kodlähedastes paikades, kruiisidel ja kultuurireisidel
Horvaatia jne. Populaarsust koguvad nüüd majanduslikult mahajäänumad, odavamad maad: Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus. Hinnatud on ka Tai, Malaisia, Kambodza ja Vietnam. Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 81.Maailma tuntuimad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju turismist: Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus. · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset.
· Ärireisid (nn MICE-meeting, incentive, conference, exhibition) · Muud reisid (tervis, õpingud, religioon) TURISMITOOTE LEVIKANALID REISIKORRALDAJAD KUI VAHENDAJAD: Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. REISIBÜROOD KUI VAHENDAJAD: Reisibüroo on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. KOLMETASANDILINE TURISMITOODETE LEVISÜSTEEM: PAKKUMINE Majutus Transport Meelelahutus Viisa Kindlustus JNE NÕUDLUS Eraklient Äriklient VFR PAKETTREIS JA REISIPAKETT PAKETTREISI MÕISTE: Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum: 1) Sõitjateveoteenus 2) Majutusteenus
eesmärgid ning see sisaldab finantsprognoose. Äriplaan on planeerimisvahend, mis asetab organisatsiooni juhtimisotsuseid laiemasse konteksti, näidates ära firma tegevussuunad funktsionaalsetes valdkondades (nt tootmises ja teeninduses, tootearenduses, inimressursside juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval
Turismimajanduses on teenindusmajandus, milles ostetakse teenuseid ehk käega katsutamatuid mittemateriaalseid kogemusi, mitte aga käegakatsutavaid materiaalseid tooteid. Sellest tulenevalt on väga raske turismitooteid disainida, standardida, toote kvaliteeti kontrollida ja hinnata neid enne ostuotsust. Seetõttu täidavad eriti tähtsat rolli teenusepakkuja soovitused, hind ja usaldus pakkuja vastu. Kliendid peavad turismitoote ostma ilma seda nägemata või proovimata. Seetõttu on turismitoodete ostmisel risk tunduvalt suurem kui tavaliste kaupade ostmisel ning kliendid on sõltuvuses pakutavast informatsioonist ning teenindusest.
Eraldi "vaatamisväärsus" on hiidlane ise. Hiidlase nali - see on nagu muuseas saadetud repliik, mille mõtet taipad alles mitme päeva möödudes. Hiiumaa turismitoodete pakkujaid võrreldes on iga-aastaselt suurenenud konkurents majutusteenuse pakkujate vahel. Teiste turismitoodete/teenuste nõudluse/pakkumise suhe on kahjuks tugevalt nõudluse kasuks näiteks aktiivse puhkusega seotud teenuse pakkujaid võib pea ühe käe sõrmedel üles lugeda, samuti napib atraktiivseks arendatud ajaloo- ja kultuuripärandiga seotud turismiatraktsioonidest. Selleks,
Sektoris luuakse selle ajaga ligikaudu 6 tuhat täiendavat töökohta. Turismiteenuste eksport suureneb aastaks 2013 üle 30%. Neid muutusi ei saa siiski siduda vaid turismi arengukavas läbiviidavate tegevustega, enamus sellest tuleneb ettevõtjate panusest, riigil on siin pigem abistav roll. Arengukavas rakendatavate meetmete otsene mõju avaldub läbi informatsiooni levitamise (Eesti kohta ning konkreetsete turismitoodete/teenuste pakkujate kohta) ja sellega kaasneva nõudluse kasvu (potentsiaalsed kasusaajad kõik turismiga tegelevad ettevõtted või spetsiifilisemate meetmete puhul vastava sihtgrupiga/regiooniga seotud ettevõtted), läbi turismiteenuste kvaliteedi tõstmise (otsesed kasusaajad toetatavate turismiobjektide haldajad / teenuste pakkujad, infrastruktuuri kasutajad). Eesti turismisektori tugevusteks on suures osas riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist,
et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt. Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. HIIUMAA ROHELINE MÄRK Hiiumaa Roheline Märk - loodussõbralik teenindus. Hiiumaa Roheline Märk tähistab majutus- või söögikohta, mis majandab säästes looduskeskkonda. See tähendab: kasutab kõiki võimalusi, et oma
ligikaudu 10 000 hektariga. See taotluste lisandumine tuleneb põhiliselt mahepõllumajandusorganisatsioonide intensiivsest propagandatööst 1999. aastal, riigi kasvavast huvist mahepõllumajanduse arendamise vastu (sh pinnatoetused alates 2000. aastast) ja parematest koolitustingimustest 2000. aasta kevadel. 5 9. EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda.Turismitoodete ökomärgistamise eesmärk on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtjate, tarbijate, kogu üldsuse seas. Turismiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise ja väljundi kiiresti kasvavale turuosale, mille märksõnadeks on keskkonnatundlikkus ning ehedad kultuuri- ja looduselamused. 10. Viska prügikasti (Trash it)
piirkonna huvides (näiteks koolitajad, mitteteostumine kultuuriinimesed, konsultandid e tippspetsialistid, kellel oleks midagi pakkuda kohaliku piirkonna arenguks) · Uute teenuste pakkumise soodustamine, näiteks jahindus, jalgrattamatkad · Haarata võimalikult palju ettevõtteid turismiarendusse (näiteks meierei, hobuvankrid) koostöö erinevate ettevõtete vahel · Erinevate turismitoodete pakkumine - näiteks kanuumatk Vasalemma jõel, talguturism, hobusõidukid · Oma piirkonna identifitseerimine (tunnuslause, logo, suveniir jt) 5 Piirkonna turismi nõrkuseks on info vähesus külastajatele ning nõrk koostöö reisikorraldajatega. Ühisturundust rakendatakse piirkonnas vähe ning koostöö omavalitsuste ja ettevõtjate vahel on nõrk. Piirkonnas on välja arendamata korralik viidamajandus ning jalgteed.
arengu võimalusi, pmades seeläbi turul konkurentsieelist.1 Kvaliteedimärgisest: Märk on kujundatud kolmest elemendist, mis kõik kannavad oma sümboolset tähendust. Rukkilill rahvuslillena on otsene viide Eestile. Pööratud trapets on avatud ukse abstraktsioon, sümboliseerides külalislahkust. Valge Q tähe siluett rukkilille taustal tuleneb inglisleelsest sõnast quality ( eesti keelse kvaliteet). Programmi eesmärk on tõsta Eesti kui reisisihi konkurentsivõimet turismitoodete ja -teenuste kvaliteedi tõstmise ning valiku laiendamise kaudu. Programm sobib eeskätt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning lähtub seisukohast, et iga turismiettevõte, kes on õigesti valinud oma sihtgrupi, suudab õige juhtimisega klientide ootustele vastata või neid ületada. Kvaliteedi arendamisele pühendunud ja programmi edukalt rakendavaid ettevõtteid tunnustatakse diplomiga "Märk kindlast arengust". Tunnustus annab klientidele ja
mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik tugiraamistik. See on administratiivselt piiritletud riik, regioon, linn, asula või küla, kus on välja arendatud turismiinfrastruktuur ja lisaks võivad sihtkohaks olla ka järv, mägi, tänav, sündmus, vaatamisväärsus, kuurort, muuseum jne. Lühidalt öeldes on turismisihtkoht koht, kus turistid veedavad oma aja olles kodust eemal ning kus turismitoodete kooslus pakub külastajatele integreeritud elamust. Turismisihtkoha valikut mõjutavad tegurid ehk teisisõnu ka tõmbetegurid võivad olla näiteks sihtkoha positiivne imidz, turvalisus, atraktsioonid, kliima jne. Väga palju on valikut mõjutavad tegurid inimeste sotsiaal psühholoogilised motivaatorid (nt soov saada välja tavakeskkonnast, soov puhata, tugevdada peresidemeid või eemalduda, näidata enda staatust või olla
nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida-/ Põhja-Euroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinna-kvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning atraktiivsete ja omanäoliste turismitoodete ebapiisavat pakkumist ja tutvustamist. 9 Sihtturgudel tehtud uuringud näitavad, et Eestit külastanud turistid on reisiga küll enamasti rahul, kuid samas ei paista Eesti sihtturgudel millegi eriliselt atraktiivsega silma. 2008. aastaks prognoosib UNWTO reisimise kasvu aeglustumist, tulenevalt maailmamajanduse kasvu tõenäolisest aeglustumisest
määratleda sektori kitsaskohad ning muuta need kriitilisteks eduteguriteks, millele keskendumine aitab tõsta turismisektori toimimise efektiivsust ning jätkusuutlikkust. Turismimajandust puudutavad probleemid ning sellest tulenevad tagajärjed on omavahel tihedalt põimunud, üks probleem avaldab mõju mitmes valdkonnas. · Peamised turismisektori probleemid või kitsaskohad Eestis on: - vähene turismitoodete valik, - sesoonsus, - info levitamine olemasolevate toodete kohta, - Eesti vähene tuntus, jätkuvalt parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, - turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Eesti turismisektori kitsaskohad · suur ühepäevakülastajate osatähtsus (2003. aastal oli selleks hinnanguliselt 57% väliskülastajatest),
Põhiliselt ohtlike ainete kasutamisele tootes) ÖKOLOOGILINE PUHAS PABER - paberi valmistamisel ei ole nn kasutatud kloori. FSC. Märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule ROHELINE VÕTI. Majutusasutustele antav märgis EHTNE JA HUVITAV EESTI (EHE). Eesti turismitoodete Märgistamise süsteem Paljud toodetel olevad märgised annavad küll vajalikku teavet, aga need ei ole ökomärgised ega näita otseselt, kas toode on keskkonnasõbralikum kui mõni teine samasse tooterühma kuuluv toode. Osa märgiseid on tootel/pakendil kohustuslikud, osa on tootja enda loodud, osa on lihtsalt informatiivsed 7
10 5 0 Joonis 1. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014. Allikas: Statistikaamet 2015. Jooniselt selgub, et madalhooaegadeks on Viljandi maakonnas uue aasta alguses ehk jaanuarist kuni märsini. Kõige paremini läheb majutusettevõtetel juuli kuus, kui tubade täitumus on üle 30 protsendi. Seda võib mõjutada mitmete ürituste toimumine selles kuus (näiteks Pärimusmuusika festival) ja kõige soojemate ilmade hooaeg. Viljandi sümboliteks ja tihti ka turismitoodete teemadeks on maasikad, Viljandi paadimees, Viljandi lossivaremed ja pärimusmuusika.Viljandi linn ja turismipiirkond (Soomaa, Võrtsjärv, Mulgimaa, Põhja-Viljandimaa ja Viljandi lähiümbrus) on rikkaliku ajaloo-ja kultuuripärandi ja mitmekülgse looduskeskkonnaga. Viljandi turismipiirkonna tunnuslause „Ürgses rütmis“väljendab kohalike arenguressursside olemuslikku sisu. 2008. aastal omistati Viljandi
kanalid. Mõisate puhul on see tähtis eelkõige just reklaami tegemise osas. Huvigrupid on ka näiteks maksuamet, omavalitsused, tarbijakaitsed, looduskaitse ja mõisate puhul kindlasti ka muinsuskaitse. Majanduslik keskkond mõjutab üleüldiselt nii ettevõtete, kui ka tarbijat. Hetkel valitseb maailmas üleüldiselt raske majanduslik olukord, mis on turismiteenuste müüki oluliselt vähendanud. Kui aastal 2010 võetakse Eestis käibele euro, peaks turismitoodete müük taas tõusma ja tõusma just välisturistide arvelt. Juriidilis-õiguslik keskkonda mõjutavad poliitilised jõud, erinevad ametkonnad ja õigusaktid. Mõisad nagu ka muud ettevõtted peavad kinni pidama erinevatest riigis kehtivatest õigusaktidest ja seadustest. Demograafiline keskkond on rahvastikuga seonduv. Siia alla kuuluvad inimeste keskmine vanus, sooline jaotus, vähemusrahvuste olulisus jne. Mõisate kui
Ökotex. Spetsiifiline tekstiiltoodete märgis (seab tingimused põhiliselt ohtlike ainete kasutamisele tootes) FSC. Märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel (viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule) Roheline Võti. Majutusasutustele antav märgis Ehtne ja huvitav Eesti (EHE). 10 Eesti turismitoodete märgistamise süsteem Paljud toodetel olevad märgised annavad küll vajalikku teavet, aga need ei ole ökomärgised ega näita otseselt, kas toode on keskkonnasõbralikum kui mõni teine samasse tooterühma kuuluv toode. Osa märgiseid on tootel/pakendil kohustuslikud, osa on tootja enda loodud, osa on lihtsalt informatiivsed. 11 Eestis kasutatavad toidumärgised EESTI PARIM TOIDUAINE
maad: Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus. Hinnatud on ka Tai, Malaisia, Kambodza ja Vietnam. Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi. Tähtsad punktid on hea infrastruktuuri olemasolu(head teed, ligipääsetav jne), stabiilne poliitiline olukord, loodusõnnetuste poolest turvaline koht, kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused,
Samuti on oluline leida suurendada ning leida investeeringuid. Samuti on tähtsal kohal toetavate teenuste ja infosüsteemide arendamine. Tähtis on leida võimalus suurendada huvi ja tuntust välisturgudel, korraldades rahvusvahelisi üritusi (messid, kultuuriüritused ning rahvusvahelised projektid).Väga tähtis on Saaremaa turismile turismihooaja pikendamine ning koostöö erinevatel tasanditel, mis võiks viia hooaja pikenemiseni ning vajalik oleks luua maakondlikku turismitoodete arendamist ja turundamist koordineeriv asutus - hetkel koordineerib mõningaid turismivaldkondi Turismi - ja Puhkemajanduse Ühendus. Kindlasti ei tohiks Saare maakonna turism spetsialiseeruda kitsale nissile, kuna piirkonnal on äärmiselt palju pakkuda. Saaremal peab pakkuma võimalikult laialdast ning mitmekesist turismi, ning seda kõike üksteisega siduma. 14. Arengueeldused Saare maakonna suurimateks arengueeldusteks on: · Omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus;
Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus. Hinnatud on ka Tai, Malaisia, Kambodza ja Vietnam. Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 41. Osku analüüsida etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi. Tähtsad punktid on hea infrastruktuuri olemasolu(head teed, ligipääsetav jne), stabiilne poliitiline olukord, loodusõnnetuste poolest turvaline koht, kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused, vaatamisväärsused(kultuuripärandid), riigi
kasuhoonegaaside esmissioonidega kauplemise süsteem. Määratud kogus, tasuta load, turupõhine kauplemine, kontroll ja monitooring. Directive 2003/87/EC jõustus 25 oktoober 2003. Rahvusvahelised kliimamuutuste kokkulepped. UN Framework Convention on Climate Change (UNFCCC, 1992). Kyoto Protocol (jõustus 2005) Ökomärgistamine : Põhjamaade märgis Põhjamaade Luik (Svanen). Saksamaa ökomärgis Sinine Ingel (Blauer Engel), ELi lilleke (EU Flower, Ehtne ja huvitav Eesti (EHE). Eesti turismitoodete märgistamise süsteem, Roheline Võti. Majutusasutustele antav märgis . Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike mõjuvamate ja tõhusamate lahenduste kasutusele võtmine. Energiamaksude kasutuselevõtmine esmalt Skandinaavia riikides ja hiljem Lääne-Euroopa riikides.
konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida/PõhjaEuroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinnakvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning atraktiivsete ja omanäoliste turismitoodete ebapiisavat pakkumist ja tutvustamist. 2011 a. seisuga on turism Euroopas jälle kasvuteel. Eestis kasvas turism 2011. aastal 16 % (andmed: European Travel Commission) 57. Looduslikud, klimaatilised, ajaloolised, poliitilised, religioossed, kultuurilised, majanduslikud tegurid, mis mõjutavad Eesti turismi Kliima: Turistid käivad suvel, kui on soe. Eestis on palju mereäärseid kohti kuhu puhkama sõita samuti järved jõed, mis kõik meelitavad ligi turiste. Talv kui
investeerima aega ja energiat. Eestis on suur osa turismiettevõtetest väikesed või keskmise suurusega ja ettevõtetes ei ole eraldi arendusosakondasid. Arendamisega tegelevad tihti ettevõtte omanikud või töötajad, kes teevad seda oma põhiameti kõrvalt. Siiski on disaini hakatud üha enam väärtustama. Käesolevas peatükis tuleb juttu disaini 15 olemusest ja erinevatest teooriatest, mis on turismitoodete disainerite töö seisukohalt olulised. Disainimine on inimesekeskne ja lahendusi otsiv tegevus. Tegusõna ,,disainima" tähendab kavandamist, planeerimist ja loomist. See on ühtaegu protsess, praktika ja mõtteviis. Disain nimisõnana tähistab vormi ja funktsiooni, disainimisprotsessi tulemust. (Best 2010: 12) Turismis on keeruline määratleda, kas tegemist on toote või teenusedisaini mõistega, kuna piir turismitoote ja -teenuse vahel on hägustunud. Enamus turismitooteid on oma
Lisaks neile kindlatele tunnustele on enamus sihtkohti võimalik analüüsida läbi kuue A, mis tulenevad ingliskeelsetest termi- nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24);
23 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse; • võimalusel hajutatakse külastuskoormus neljale aastaajale, pidades seda silmas juba turismitoodete ja infrastruktuuri arendamisel. Nimetatud lähtetingimused ja võtted on välja kujunenud viimasel kümnendil loodusturismi ning külastuskorralduse arendamise käigus. Nagu paljudes teistes valdkondades on ka Eesti kaitsealade külastuskorralduse arendamisel tuginetud ning rakendatud Põhjamaade, eriti Soome ja Rootsi kogemust ning sealseid lahendusi. Metoodika siire Põhjamaadest võib idee poolest sobida suurema külastatavusega kaitsealustele objektidele Eestis, kuid ka siin tuleb
annaabi.ee 
