TARTU
ÜLIKOOL
Pärnu
kolledž
Ettevõtlusosakond
Ene-Mari
Saamel
AÜTH1
TURISM EESTIS
Referaat
Juhendaja : Grete Männikus, MBA
Pärnu 2016
Sisukord
1.Turism 4
1.1.Turismi tähendus 4
1.2. Turismiseadus 5
2.Eesti sise- ja välisturism 7
2.1.Välisturismi populaarsus 7
2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine 8
2.3.Eesti siseturism 10
2.4.Eesti looduspargid 12
Kokkuvõte 14
Lisad 15
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Latte1
Õppematerjali autor
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaegne ühiskond ei nõ
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud küla
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1. VÄLISKÜLASTAJAD EESTIS AASTATEL 2003-2007.......................................................4 1.1 Reisi eesmärk..............................................................................................................................4 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine..............................................................................................4 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis.................................................................................................4 1.4 Eestis tehtud kulutused...............................................................................................................4 1.5 Külaliste hinnang reisile võrreldes ootustega.............................................................................5 2. VÄLISTURISTIDE SAABUMISED AASTATEL 2003-2007..........................
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruut
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maatur
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisi
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid