Nimetu (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtlusosakond
Ene-Mari Saamel
AÜTH1
TURISM EESTIS
Referaat
Juhendaja : Grete Männikus, MBA
Pärnu 2016
Sisukord
1.Turism 4
1.1.Turismi tähendus 4
1.2. Turismiseadus 5
2.Eesti sise- ja välisturism 7
2.1.Välisturismi populaarsus 7
2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine 8
2.3.Eesti siseturism 10
2.4.Eesti looduspargid 12
Kokkuvõte 14
Lisad 15

Sissejuhatus

Referaadi teemaks on Eesti turism. Kokku on kaks peatükki ning alapeatükke on kokku kuus. Esimeses peatükis vaadeldakse turismi üldist olemust ning üritatakse sellest terminist täielikult aru saada, lisaks uuritakse turismialaseid seaduseid. Teises peatükis keskendutakse Eesti majanduse poolele, nii siseturisti poole pealt, kui ka välisturisti omalt . Referaadis on mainitud Eestile tähtsamat loodusparki ning antakse soovitusi mida Eestis tasub külastada.

Turism

Turismi tähendus

Turism on tänapäeval inimese jaoks väga vajalik ning lausa lahutamatu osa elust. Turism on oma olemuselt väga mitmekülgne ning iga aastaga suureneb maailmas (ka Eestis) turismimajanduse valdkond. Turismi eksisteerib praktiliselt igal pool meie ümber, igas maailma osas. Seda võib vaadelda, kui lihtsalt organiseeritud reisimist , samas haldab see ka väga palju seda, mis ei ole organiseeritud ehk mis on spontaanne. Turism mõjutab nii riigi populaarsust kui ka selle riigi majanduslikke näitajaid. Üha enam muutub turism tähtsamaks sissetuleku allikaks erinevates riikides.
Arusaamiseks, et mis täpsemalt on turism, oleks vajalik teada turismi üldist definitsiooni. UNWTO defineeris „Turismi“ lahti sedasi: „Turism koosneb inimeste tegevustest, kes reisivad ja peatuvad paikadest väljaspool nende tavalist keskkonda mitte rohkem, kui üks järjestikune aasta puhkuseks , äriks või muudeks eesmärkideks.“ Samuti on turism väga erinev tavalisest reisimisest. Turism eeldab, et inimene saab välja enda igapäevasest elukeskkonnast ning see eeldab veel lisaks, et turismireisi tarbija (ehk turist ) kasutab või hoopis osutab sellise reisimisega seotuid teenuseid. Kuna turism on väga laialdaselt mõistetav mõiste, siis on tekkinud erinevaid turismi definitsioone, mis kõik on väikeste erinevate nüanssidega, näiteks võidakse eristada ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.
Eristada saab erinevaid turismivorme:

• päranditurism (kultuur),
  
• ürgloodusturism (loodus),
  
• agroturism (maapiirkond),
  
• äriturism ( linnapiirkond),
  

• fototurism (muu) jne.
  

Turism on Eestile väga heaks sissetuleku allikaks, eriti Tallinnas ja suviti ka Pärnus. Äriturismi kohtabki suuremates Eesti linnades nagu Tartu ja Tallinn. Nendesse linnadesse on võimalik lennata , samuti on väga tugeval tasemel erinevad muud transpordiviisid nagu näiteks bussiliiklus, rongi ühendus ning isikliku või rendi autoga liikumiseks on ka väga head teeolud ning viidad olemas. Ülejäänud teised eelnevalt loetletud turismiliigid on pigem looduses ja maakohtades.

Turismiseadus

Riigi Teatajast saab vaadata järgi erinevad turismialaseid seaduseid, sealt saab teada erinevate turismialaste terminite tähendusi ning leiame infot ka erinevate turismialaste asutuste ning teenuste kohta. Saame teada turismi alaseid eesmärke ning erinevaid defineeringuid. Eesti turismiseadustes on kokku 37 paragrahvi ning tehtud on 6 erinevat peatükki, kus leiab väga palju turismialast informatsiooni.
Eesti turismiseaduse paragrahv 2 lõige 1 kohaselt võib turismiteenust pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing. Turismiseaduse paragrahv 2 lõige 2 ütleb, et turismiteenus on reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine, majutus- ja toitlustusteenuse osutamine, majutusteenuse osutamine, konverentsiteenuse osutamine, majutus- ja taastusraviteenuse osutamine, giiditeenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
Eesti turismiseaduse paragrahv 25 lõige 1 ütleb, et turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta. Lisaks ütleb Eesti turismiseaduse paragrahv 25 lõige 2 turismiinfo kohta, et tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid. Turismiinfokeskus on paragrahv 26 lõige 1 järgi koht, mis kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.
Turismiseadused on väga kasulikud, eriti kui õpitakse turismi või töötatakse turismi valdkonnas. Riigiteatajast on väga mugav ning kiire vaadata vajalikud seadused üle, et veenduda, et asjadest on õigesti aru saadud ning saada enda kõhklustele vastused ning kinnituse . Lisaks annavad erinevad seadused kindlustunde, et asi on 100. protsenti õige ning korras. Väga tänuväärne on see, et internetis on kõik seadused kodanikule nähtavad.

Eesti sise- ja välisturism

Välisturismi populaarsus

Eestit külastavad kõige rohkem lähiriigid nagu näiteks Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa, kuigi viimase riigi külastatavus on mõned aastad küll langenud kuid 2015. aastal hakkas taas tõusma. Eesti riigile väga suureks plussiks on arenev turismisfäär, mis on iga aasta arenenud ning turule toonud uusi ja üha paremaid tooteid ja teenuseid, millele on nii välisturistil, kui ka siseturistidel huvi.
Eesti välisturism on iga aastaga jõudsalt suurenenud ning pole märki langusest. Ainult mõned aastad on Vene turist langenud, õnneks Soome ning Rootsi turist aitab Eesti majanduslikku poolt turismi alal siiski tõsta. Selleks, et välisturism saaks edasi areneda tuleks panustada uute turismitoodete ja teenuste väljatöötamisele ning arendamisele, sest ideid on väga palju, problemaatilisemaks on ideede elluviimise protsent, mis on suhteliselt madal. „Sissetuleva turismi areng on viimasel kümnendil olnud tsükliline, kusjuures peamisteks mõjutavateks teguriteks on olnud transpordiühenduste areng, Eesti hinnatase ning välismeedias suuremat kõlapinda saavutada aitavad sündmused (Euroopa Liiduga liitumine 2004. a, Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011. a).“ (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2013)
Eestit külastab aastas peaaegu kolm miljonit (ööbivat) välisturisti ja üle kolme miljoni ühepäevakülastaja. Kõik need välisturistid kulutasid aastal 2014 meie turismiteenustele ligi 1,39 miljardit eurot. Turism on Eesti majandusarengus väga suure väärtuse ning rolliga. Selline turismi kasv on tõstnud Eesti sisemajanduse kogutoodangu 7% peale ja teenuste ekspordist saadakse koguni 27%. Turismi arendamine toetab ka konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks kasvatatakse Eesti eksporti, tööhõivet, vähendatakse noorte tööpuudust ning arendatakse rahvusvahelist transporti. (Eesti turismi arengukava 2014-2020, 2013.)
Eesti majutusettevõttes peatus 2015. aastal 3,1 miljonit turisti ehk 0,8% rohkem kui 2014. aastal. Välisturiste oli majutuseettevõtetes 1,93 miljonit ehk 2,7% vähem kui 2014. aastal. Eesti turismipoliitika põhieesmärk on suurendada Eesti turismi rahvusvahelist konkurentsi ning tagada turismiteenuste ekspordiga majandusekasv. Selleks, et saavutada eesmärgid on turismisektoris tegutsejatel vaja:

suurendada Eesti tuntust ja populaarsust reisisihina;

suurendada turismitoodete ja -teenuste valikut ning kvaliteeti;

ettevõtjate teadmist tõsta uutest ärimudelitest ja teenuste disainist;

transpordiühendust tuleks parandada ning arendada;

olemas peaks olema põhjalik ning huvitav info sihtkoha kohta. (Eesti turismi arengukava, 2013)
Nagu näha on 2015. aastal Eestil läinud väga hästi võrreldes 2014. aastaga, selleks, et käesolev aasta veel edukam oleks, kui eelnev, tulekski panustada uutesse toodetesse ja teenustesse, huvitavatesse ning teistmoodi kogemustele , mida turistil oleks huvitav kogeda ning informatsiooni edasi jagada ka teistega (pered, sõbrad, tuttavad), sest parim reklaam on see mis liigub inimeste enda vahel edasi. Sellist informatsiooni võtavad inimesed kõige rohkem tõsiselt ning sellel on suurem väärtus turisti jaoks.

Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine

Väliskülastajad, kes Eestisse saabuvad on väga erinevad ning nende soovid Eestist, kui turismisihtpunktist on erinevad, samuti on kõigil erisugused variandid majutuse ning transpordi osas. Osad turistid otsivad luksust ning võimalikult mugavat voodit, teistele piisab palju vähemast ning ollakse rohkem säästu turismi pooldajad . Transpordi valikus on samuti erinevaid valikuid , näiteks linnakülastaja eelistab kasutada taksot, turistidele mõeldud busse või ühistransporti, samas turist, kes tahab Eestit avastada suure tõenäosusega rendib endale auto.
Ööbimiskoht mille külastaja valib sõltub nii külastuse eesmärgist, kuid oluliseks on ka külastaja rahalised võimalused. Eestis on pakkuda väga palju erinevaid majutusasutusi, on olemas hotelle, hostelle, motelle, turismitalusid ning lõpetades lausa telkimisplatsidega. Puhkuse ajaks väliskülastaja üldiselt endale eluruumi ei üüri ( erandiks on välistudengid). Tuttavaid ja sugulasi külastatavad 17% väliskülastajatest ning nemad eelistavad ööbida tasuta tuttavate pool. Huvitav on ka teada, et majutuskoha valikut ei mõjuta eriti see, missugusest riigist on väliskülastaja pärit. (Tiit, 2015)
Eesti, kui väike riik ilma suurte vahemaadeta kuid siingi on tarvis liigelda. Pooled väliskülastajad märkisid, et nad kasutasid Eestis liikumiseks transpordivahendeid nagu näiteks auto, mis oli ka kõige populaarsemaks sõiduvahendiks. 6% kasutas liinibussi ja/või rongi ning sama palju leidus ka ekskursioonibussi kasutajaid. Jalgratast kasutas vaid 1% inimestest ning ligi 30% ei kasutanudki transpordivahendeid. Rongi, bussi , auto või jalgratta kasutamine sõltus suuresti välisturisti põhjustest Eestit külastada, näiteks puhkajad kasutasid auto kõrval ka ekskursioonibussi. (samas)
Kõigilt külastajatelt küsiti ka seda, missuguseid kohti nad Eestis olles jõudsid külastada. Joonis 6 tõestab üldteada fakti, et Tallinn on Eesti kõige olulisem turismiobjekt, mida külastatakse (60% väliskülastajatest). Tallinna külastatakse teistest turismiobjektidest rohkem seetõttu, et tal on suur turismiväärtus ning lisaks on Tallinn Eesti väravaks mere-, õhu- kui ka raudteetransporti kasutades. (Tiit, 2015)
Joonis 1. Eesti sihtkohtade osatähtsus väliskülastuste seas. (autori koostatud).
Kui Tallinna kaudu lahkuvatest väliskülastajatest 80% märkis, et nad on Tallinna külastanud, siis Narva piiripunktide kaudu lahkunutest arvas end Narva külaliseks vaid 53% ja ainult 15% Valgas poodides käinud välismaalastest külastas enda hinnangul Valgat. Peale eespool loetletud kohtade külastas 8% väliskülastajatest veel enam kui 200 paika Eestis. Väärib tähelepanu, et aktiivselt külastati Võrumaad ja võrdlemisi innukalt käidi peale Pärnu ka Ida-Virumaal, kuid üsna vähe väisati Kesk-Eesti maakondi – Jõgeva-, Järva-, Rapla - ja Viljandimaad. (Tiit, 2015)
Sellest statistikast on näha täpsemalt kuidas jaotub osatähtsus erinevate linnade vahel. Arusaadavalt on Tallinn number üks sihtpunktiks Eestis, seda juba ka seetõttu kuna Tallinn on koht kuhu enamus turiste kohe esimesena jõuab. Tallinnas on Eesti põhiline lennujaam ning samuti saab Tallinna ka laevaga mida kasutatakse väga rohkesti soomlaste ja rootslaste poolt.

Eesti siseturism

Selleks, et reisida ei pea valima riiki, mis asub Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, väga hästi saab nüüd puhata ka Eesti siseselt, ehk Eesti siseturism on aastatega väga palju arenenud ning muutunud. On avatud väga palju uusi hotelle, kaasaarvatud spa hotelle, mis on loodud rutiinist välja murdmiseks ning puhkamiseks. Ärikliendile on samuti mõeldud, praktiliselt igas hotellis on olemas konverentsiruum, mille järgi saabki äriklient enda otsuste teha, et millist hotelli külastada kuna konverentsiruume on väga erineva mahutusega ning tuleb leida organisatsioonile parim võimalik variant.
Eesti majutusettevõtetes peatus 2016.a. esimesel poolaastal 1,43 miljonit ehk sise ja välisturistid koos. Majutatud siseturistide arv kasvas 8%, jõudes 556 047-ni. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 942 300 ööd ehk kasv oli lausa 10% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Siseturism jõudis uue rekordini, tegelikult on iga aasta ühtlaselt asi arenenud paremuse poole. Kasvas kõikidel eesmärkidel tehtud sisereisid : puhkusereisid, ärireisid ja muudel põhjustel tehtud reisid . Selliseks märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks on sissetulekute kasv, mis võimaldab Eesti elanikel kulutada rohkem raha reisimiseks ning kindlasti aitavad ka turismitoodete uued pakkumised . Kõige rohkem on kasvanud siseturism Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal, need on ka Eesti siseturisti kõige populaarsemad sihtkohad ööbimiste järgi. (Kallas, 2015)
„2015. a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,18 miljonit siseturisti, mis oli 7% rohkem kui 2014.a. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 2 miljonit ööd (6% rohkem kui 2014.a). • Siseturistide ööbimised kasvasid põhiliselt tänu puhkusereiside lisandumisele. Siseturistide ööbimisi puhkusereisidel oli 1,05 miljonit, võrreldes 2014. aastaga kasvas nende arv 76 147 võrra ehk 8%. Siseturistide ööbimisi tööreisidel oli 2015.aastal 538 916, võrreldes 2014. aastaga kasvas nende arv 3120 võrra ehk 0,6%. Ööbimisi muudel reisidel oli 422 886, võrreldes 2014. aastaga kasvas nende arv 42 231 võrra ehk 11%. • Ka pikaajalist arengut jälgides on siseturism kasvanud tänu puhkusereisidele – 2015.a. jõudsid need juba neljandat aastat järjest uue rekordini. Ööbimiste arvu järgi on siseturistide peamised sihtkohad suuruse järjekorras: Tallinn (16% ööbimistest), Pärnu mk koos Pärnuga (14%), Ida-Viru mk (10%), Tartu mk koos Tartuga (10%), Harju mk (8%) ja Saare mk (8%). Arvuliselt kõige rohkem lisandus siseturistide ööbimisi Ida-Virumaal, Pärnus, Valgamaal ja Lääne-Virumaal. Kõigis neljas sihtkohas kasvas eelkõige puhkusereiside arv. Siseturistide ööbimiste arv vähenes vaid Tartu maakonnas (nii Tartus kui ka väljaspool) ja Pärnu maakonnas väljaspool Pärnu linna (2014.a. kasvas seal nende ööbimiste arv märkimisväärse 18% võrra, kuid 2015.a. vähenes 8%).“ (Eesti ja Euroopa turism, 2015)
Hetkel on Eesti inimene hakanud järjest rohkem hindama Eestit, kui turismisihtkohta, ilmselt on suureks mõjutajaks ka välismaal toimuvad terroriaktid ning muud meeleavaldused. Eesti on suutnud tagada turistile turvalise keskkonna ning see on samuti üks põhjuseid miks turist Eestit külastab ( nii sise, kui ka välisturist). Eesti võimaldab turistile eelkõige turvalisuse ning eestlase enda jaoks on oluline veel mugavus.

Eesti looduspargid

Eestis on väga palju kauneid loodusparke mida üritatakse hoida korras ning võimalikult puutumatutena. Looduspargid on siiski Eestile tuluallikaks kuna väga paljud välismaalased, kui ka siseturistid on hakanud järjest enam huvi tundma loodusparkide vastu. Ühest küljest on selline tähelepanu väga vajalik kuna looduspargid saavad tänu sellele käibele järjest enam areneda ning rahaliselt on lihtsam loodusparke hooldada, samas teisest küljest rikub rahvarohkus parkide loomuliku atmosfääri.
Eesti rahvusparkidest kõige vanem ning suurem on Lahemaa Rahvuspark , see loodi juba 1971 aastal, et kaitsta põhja-eesti maastiku ja looduslikku pärandi ala ning et säilitada tasakaalus suhted inimese ja looduse vahel. Idee teha rahvuspark tõsteti ülesse seetõttu, et Sovieti autoriteedid plaanisid alustada kaevandamisega sellises regioonis, mis oli tuntud enda rahvalaulude, rahvuslike riiete ja atmosfääriga, kalastus külad. Pärast Lahemaa avamist , muutus see üheks peamiseks sihtpunktiks Eestlaste seas. ( Reimann , Lamp, Palang, 2011)
Joonis 2. Lahemaa Rahvuspark Eestis. (Allikas: Keskkonnaamet , autori koostatud).
Lisaks loodusparkidele on Eestis veel väga palju huvitavat vaadata ja teha, tegevust jätkub nii suurele , kui väiksele. Näiteks on Eestis väga palju erinevaid mängumaasid, mis on mõeldud kõige nooremast kuni lapsevanemani välja, samuti ei puudu Eestis suure ajaloolise taustaga mõisahooned koos parkidega, osades mõisahoonetes saab ööbida ning mõisa restoranid on üldiselt väga kõrge tasemega. Eestis leiab igaüks midagi enesele huvitavat ning vajaliku.

Kokkuvõte

Töö uuris Eesti turismi ning selle erinevaid tahke nagu näiteks majanduse osakaal nii sise, kui ka välisturistide seas ning erinevad populaarsemad majutusasutused ning transpordivahendid. Täpsemalt said lahti seletatud turismi erinevad definitsioonid ning seadused. Referaadis selgusid veel erinevad rahvuspargid ning nende omapärad ja mõjud Eesti turismi arengule . Tehtud töö tulemusel saab välja lugeda, et Eesti majandus on väga sõltuv Eesti turismi arengust. Turism Eestis on jätkuvalt suurenemas ning see mõjub ka üldisele majandusele väga hästi. Edasi tuleb arendada erinevaid turismitooteid ja teenuseid kuna sellised uued ja huvitavad tooted ja teenused toovad välisklienti Eestisse ning suurendavad ka sisekliendi Eestisse jäämise protsenti tunduvalt.

Viidatud allikad

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. (2015). Eesti ja Euroopa turism 2015. Loetud aadressil https://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/docs/2949506_eesti-turism2015.pdf
2. Kallas, P. (2016). Eesti majutusettevõtetes peatus 2016.a. esimesel poolaastal 7% rohkem turiste. Loetud aadressil https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-majutusettevotetes-peatus-2016a-esimesel-poolaastal-7-rohkem-turiste
3. Keskkonnaamet. (s.a.). Tunne Eesti kaitsealasid. Loetud aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAITSEALASID.pdf
4. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti turismi arengukava 2014-2020. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf #
5. Niche tourism : contemporary issues, trends and cases . (2005).; täiendatud Tiina Tamm (2010). Loetud aadressil http://turismiliigid.weebly.com/turismi-vormide-liigid.html
6. Reimann, M., Lamp, M-L., Palang, H. (2011). Tourism Impacts and local communities in Estonian National parks . doi: 10. 1080 /15022250.2011.638206
7. Turismiseadus. (2004). Riigi Teataja I, 18, 131. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/1036425
8. Turismiseadus. (2005). Riigi Teataja I, 24, 181. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/1036425

Lisa 1. Eesti Lahemaa Rahvuspark