Sissetulev turism - (incoming, inbound tourism), väliskülastajate reisimine vaadeldava riigi terrotooriumil ja seal peatumine Sisemaine turism - (internal tourism), hõlmab sise- ja sissetulevat turismi Taylor made ehk ad hoc reisipakett rätsepatööna valminud reisipakett Tsharterlend - (charterlend), tellimusreis Turismilitsents riiklik turismifirmadele väljastatav tegevusluba, mis eeldab turismifirmade poolt teatud nõuete täitmist ning klientidele rahaliste garantiide pakkumist Turismiteenuste eksport reisiteenuste müümine Eestisse saabuvaile reisijaile Turismiteenuste import reisiteenuste müümine Eestist väljaminevale reisijale Täispakett- (all-inclusive), kõike sisaldav reisipakett Tühistamistasu võetakse kliendilt, partnerilt, kui nad ei pea kinni kokkulepitud teenuse tühistamisajast Vautser- (voutcher) reisiteenuste ettemaksu tõendav dokument, mille alusel osutatakse turistile teenuseid vautserile märgitud mahus
turismisektori jätkusuutlikku arengut. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides vähe tuntud. Eestil puudub nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatav reisisihi maine. Lähemalasuvates riikides, eriti Rootsis ja Venemaal, takistavad nõudluse suurendamist negatiivsed eelarvamused Eesti kohta. Seoses turismimajanduse kiire arenguga on tekkimas puudus
(toidukaupu, rõivaid, jalanõusid), reisibüroode poolt müüdavateks toodeteks on mitmesugused turismitooted (reisipaketid) ja teenused (hotellibroneeringud, sõiduvahendite piletid, festivalipassid). Reisibürood pole nende toodete omanikud, vaid nad vahendavad müüki, st müüvad edasi teiste ettevõtete tooteid ja teenuseid ning saavad selle eest ühel või teisel moel teatud boonust või tulu. Reisikorraldajad loovad omi tooteid reisipakette - , mis sisaldavad turismiteenuste, aga ka mitmesuguste teiste pakkujate teenuseid. Turundust ja müüki tehakse enamasti reisibüroode kaudu, kuid paljud reisikorraldajad müüvad oma tooteid ka ise. Hulgimüüjad enamasti ei loo oma pakette, vaid teevad vastavalt sõlmitud lepingutingimustele huvitavate toodete ja teenuste hulgibroneeringuid, mida nad seejärel komisjonitasu alusel edasi müüvad. Turismitoodete ja teenuste edasimüüjateks võivad olla
läbi käimine. Linnas elavale rutiiniga inimesele pakub looduslähedane elamus huvi ja vaheldust ning just seda maaturism pakubki. Maaturismi sektoril Eestis on nii nõrkusi kui tugevusi. Peamised nõrkused on hooajalisus kogu Eesti turismisektoris ja turistide kontsentreerumine suurte keskuste ümber. Sellevastu aga tugevused on rikkalik kultuuripärand, atraktiivne looduskeskkond, ettevõtete kvaliteetsete teenuste pakkumine (MTÜ Eesti Maaturismi arengukava 2010-2014). Turismiteenuste arendamise võimalused maapiirkonnas Eestis tegeleb ja toetab maapiirkonnas asuvaid ettevõtjaid Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi ülesandeks on maaettevõtluse edendamine Eestis, sellele suunatud toetusprogrammide kavandamine ja elluviimine. Lisaks kavandab ja rakendab ministeerium maaelu puudutavat poliitikat, seades seejuures eesmärgiks tõsta maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõimet ja arendada sealset elukeskkonda. Maaeluministeerium on välja töötanud
Teine rida 1. Turism- inimeste reisimine väljapoole nende igapäeva elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestvusega kuni üks kalendriaasta. Sellel ajal ka teenuste tarbimine või osutamine. 2. Sissetulev turism- riiki tulnud külastajate reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse 3. Siseturism- elanike reisimine territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse piiridesse. 4. Turismiettevõtlus- ettevõtlus, mis tegeleb turismiteenuste pakkumisega 5. Visioon- tulevikuvaade, organisatsioonil 6. Eesti heade üllatuste maa! Positive suprising! 7. Turismiseadus, turismi korraldamise seadus, toiduseadus, töölepinguseadus 8. Rahvastiku vananemine, tööhõive, haridus- ja palgatase, demograafilised muutused 9. Et parandada turismiga seotud võimalusi, ettevõtlust jne. Turismisektori rahvusvahelisuse konkurentsivõime suurendamise kaudu majanduskasvu toetamine. 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Maiu Talirand
1. Turis miturundus e to e tus . Toetuse suurus. 0.5-1.5 milj. projekti kohta; võib moodustada ~70% projekti abikõlblikest kuludest. Toetatavad tegevused. Turundusürituste korraldamine; välismessidel osalemine; infokandjate valmistamine-levitamine; pressireiside jm ürituste korraldamine; veebiarendus ja e-turundus. 2. Turis miinfo jao tus kanalite to e tus . Toetamise eelarve perioodil 2007-2013 50 milj. Toetust saab taotleda jooksvalt. Eesmärk: Suurendada turismiteenuste tarbimist kogu Eestis; tagada sise- ja väliskülastajatele kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse. Toetust saavad taotleda: Valla- ja linnavalitsus või tema poolt volitatud asutus, sihtasutus või mittetulundusühing; sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Turis miinfo jao tus kanalite to e tus . Toetuse suurus. 2 milj. Turismiinfokeskuse kohta; 4 milj. Külastuskeskuse kohta; nõutav omafinantseering vähemalt 5% abikõlblikest kuludest.
Infovahendus on kiirem, areng on toimunud tänu kommunikatsioonivahenditele 11. Too näiteid teenustest, mis kuuluvad finantsteenuste alla? Laen,liising,hoiustamine,nõustamine 12. Millega tegelevad börsid, kus asuvad maailma suuremad börsid? Aktsiatega,võlakirjadega,,fondidega,osakutega ; New York, Tokyo, London 13. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? Transpordi areng,sissetulek,infolevik, reklaam, elatustaseme tõis, turismiteenuste pakkumine, erinevad paketid, soodustused 14.Miks on turism muutunud kaasajal üheks olulisemaks majandusharuks? Toob riigile raha sisse, luuakse uusi töökohti 14. Milliseid keskonnaprobleemid võivad kaasneda massiturismiga? Suureneb koormus loodsele, võivad hävida looma-,taimeliigid, liigne tallamine
Siia alla kuuluvad näiteks pangad ja investorid aga ka ettevõtete töötajad ja juhtkond. Samuti kuuluvad siia alla massikommunikatsiooni kanalid. Mõisate puhul on see tähtis eelkõige just reklaami tegemise osas. Huvigrupid on ka näiteks maksuamet, omavalitsused, tarbijakaitsed, looduskaitse ja mõisate puhul kindlasti ka muinsuskaitse. Majanduslik keskkond mõjutab üleüldiselt nii ettevõtete, kui ka tarbijat. Hetkel valitseb maailmas üleüldiselt raske majanduslik olukord, mis on turismiteenuste müüki oluliselt vähendanud. Kui aastal 2010 võetakse Eestis käibele euro, peaks turismitoodete müük taas tõusma ja tõusma just välisturistide arvelt. Juriidilis-õiguslik keskkonda mõjutavad poliitilised jõud, erinevad ametkonnad ja õigusaktid. Mõisad nagu ka muud ettevõtted peavad kinni pidama erinevatest riigis kehtivatest õigusaktidest ja seadustest. Demograafiline keskkond on rahvastikuga seonduv. Siia alla kuuluvad inimeste
protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: · riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad · turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad · turistid, külastajad, elanikud · meedia · akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused. (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013) Turismi ajalugu ja areng Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid: 1
erinevatel põhjustel, kuid enim levinud on siiski näiteks puhketurism, linnaturism, massiturism, äriturism, maaturism, seksiturism jne. Puhketurismi puhul valib turist ise sihtkoha ning tasub ka reisi eest iseseisvalt. Maksab ainult selle eest, mida ta on endale valinud ja mis kohti ta külastab. Puhketurismi peamiseks eesmärgiks on lõõgastus ja puhkus. Soovitakse argielust leida vaheldust. Reisitakse puhkuste ajal ning nädalavahetustel. (Turism...2013) Linnaturismiks peetakse aga turismiteenuste pakkumist linnakeskkonnas. Sinna alla kuuluvad näiteks ostureisid ja ka erinevad kultuurisündmused, mis leiavad aset linnades. (Turism...2013) Massiturism on suurte inimrühmade reisimine näiteks populaarsematesse reisisihtkohtadesse. Massiturismi üks osa tänapäeval on kindlasti ka ostuturism. Massiturismi sihtkohad on mõjutatud mitmetest teguritest. Põhiliseks masside juhtijateks on kuulsad inimesed, kui toimuvad erinevad üritused, kontserdid jms.
ravireisidel). · Kasvasid välisturistide ööbimised puhkusereisidel (+6%) ja konverentsireisidel (+18%), vähenesid aga muudel tööreisidel (-2%) ning eriti muudel ees- märkidel tehtud reisidel (-14%) (tulenevalt eelkõige ravireisijate arvu jätkuvast vähenemisest sanatooriumides). · Kui 2007.a. Eesti tulu välisturismist vähenes, siis 2008.a. turismitulud taas kasvasid, ületades mõnevõrra ka 2006.a. taseme. 2008.a. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 17,6 miljardit krooni. See oli 9,3% ehk 1,5 mlrd.kr. rohkem kui 2007.a. Eesti turismisektori kitsaskohad · Turismi edendamiseks tänapäevases tihedas konkurentsis on vaja määratleda sektori kitsaskohad ning muuta need kriitilisteks eduteguriteks, millele keskendumine aitab tõsta turismisektori toimimise efektiivsust ning jätkusuutlikkust. Turismimajandust puudutavad probleemid ning sellest tulenevad tagajärjed on omavahel
territooriumile ja seal peatumist. Aastatel 2003-2008 on turismimajanduses olnud nii tõuse kui ka mõõne. Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga tõusis 2008.a sisetulevate välisturistide arv minimaalselt(0.6%). Samas siseturism vähenes.
Aasia osatähtsus. populaarseimad turismimaad on Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia Euroopa edu rahvusvahelises turismis on aitanud tagada stabiilne poliitiline olukord, rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, heal tasemel teenindus, ühisraha euro ja mitmekesised turismiatraktsioonid turism kasvab kiiresti sest: inimeste sissetulek on kasvanud rohkem vabaaega transpordi areng Turismi liigid: meelelahutus loodus seiklus turismiteenuste eksport- teenuste ja kaupade tarbimine välisriikide kodanike poolt neid vastuvõtvas riigis Turismi kasu sihtkonnamaale: turistidele pakutud teenustest saadav tulu, sihtkoha infrastruktuuri areng mugavuslipp- teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt väravaregioon- suured transpordisõlmed(lennujaamad, sadamad), varustavad maailma
- + Eesti vähene tuntus reisi sihtkohana Pealinn Tallinn ühekülgsed turismitooted kultuuripärand sesoonsus looduskeskkond turistide kontsentreerumine suurematesse Põhja- ja Ida-Eesti keskustesse Lääne- Eesti koos saartega turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet Lõuna-Eesti (kuppelmaastik) ebaühtlased transpordivõimalused kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa ja individuaalturistidele heaoluteenused vähene koostöö avaliku, era ja kolmanda hea transpordiühendus lähisriikidega sektori vahel 13. Reisiteenused, reisi 3 faasi ja reisimist mõjutavad tegurid 3 faasi- enne reisi, reisi ajal ja peale reisi
kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel? Rahaliste toetuste jagamine, ettevõtete koolitamine, infrastruktuuri arendamine, info vahendamine. Milliga tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus?
1. Turismitoode on terviklik külastuselamus 2. Turismitoode on väga komplitseeritud toode ning koosneb mitmesugustest turismi- jt teenustest, keskkonnast, inimestest, subjektiivsetest teguritest jms 1. Turismiteenus on vastavalt Turismiseadusele: majutusteenus, toitlustusteenus, reisiteenus, giiditeenus Elamus 1. Külastuselamus 3. Toiduelamus 5. Ajalooelamus 7. Lõõgastuselamus 2. Teeninduselamus 4. Kultuurielamus 6. Tegevuselamus 8. Saunaelamus Turismiteenuste märksõnad 1. Kvaliteet 3. Teenindusvalmidus 5. Elamused 7. Üllatused 2. Külalislahkus 4. Personaalsus 6. Tegevused 8. Paindlikkus Tarbija on statistiline ühik näotu Teenindamine Klientide unistuste, soovide ja vajaduste täitmine viisil, millest talle jäävad head mälestused ja tunded Tüüpilised põhjused, miks kliendid pahandavad 1. Ükskõiksus, hoolimatus, ebaviisakus, kliendi ignoreerimine; 2
Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond (2). Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised 3 töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik (2). Sõnal "kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab
turismiga tegelejateks valdavalt mikro- ja väikeettevõtjad. Hiiumaa turismiteenused Arvestades, et Hiiumaa põhimaanteed kulgevad ranniku lähistel, asuvad ka turismiteenused/tooted enamasti põhimaanteede läheduses. Eraldi joonistuvad välja Kassari (pool)saare ümbrus (saare kaguosas) 5 Tallinna Tehnikakõrgkool ja Kärdla ümbrus (saare kirdeosas), kus turismiteenuste ja toodete pakkumine on oluliselt tihedam kui mujal Hiiumaal. Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on: · Loodusturism · Aktiivne puhkus · Ajaloo- ja kultuuriväärtused Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum. Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari
Strateegilised tegevussuunad on määratud arengukava peamiste sihtrühmade (potentsiaalsed turistid, turismiettevõtjad, huvigrupid) otsuste langetamise lihtsustamiseks ja vastava tegevuse suunamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt kaasneb turismi elavnemisega hotellide ja restoranide sektoris lisandväärtuse kasv perioodil 20052013 ca 80% (püsivhindades). Sektoris luuakse selle ajaga ligikaudu 6 tuhat täiendavat töökohta. Turismiteenuste eksport suureneb aastaks 2013 üle 30%. Neid muutusi ei saa siiski siduda vaid turismi arengukavas läbiviidavate tegevustega, enamus sellest tuleneb ettevõtjate panusest, riigil on siin pigem abistav roll. Arengukavas rakendatavate meetmete otsene mõju avaldub läbi informatsiooni levitamise (Eesti kohta ning konkreetsete turismitoodete/teenuste pakkujate kohta) ja sellega kaasneva nõudluse
Edendab lennuliikluse turvalisust, edendab koostööd lennufirmade vahel, tegeleb lennupiletitega, pagasiga ja selle kontrollimise ja dokumentidega. Missiooniks on esindada ja edendada maailma lennutööstust. 32. Mis on ETFL ja millised on selle peamised ülesanded? Eesti Turismifirmade Liit. Kaitseb liitu kuuluvate ettevõtete majandushuve turismivaldkonnas, tegeleb turismialase baasi sotsiaalse ja majandusliku kasu vuurendamise ja turismiteenuste kvaliteediparandamisega. 33. Mis on EHRL ja millised on selle peamised ülesanded? Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. Liidu liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigivõimu ja valitsemisorganites, suhetes teiste juriidiliste- ja üksikisikutega. Hangib ja levitab hotellide ja restode tegevust puudutavat infot jne. 34. Kes / Mis on reisikorradaja? Ettevõtja, kes koostab ja või müüb ise, või pakub reisibüroole müügiks reisipakette. 35
Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:
▪ Aeg!!! Läbikukkumist põhjustavad tegurid: ▪ Kehv idee ▪ Juhtimine ▪ Majanduslikud tingimused ▪ Ettevõtte tüüp ▪ Asukoht ▪ Liigne sõltuvus riiklikest toetustest 6. Loetle Eesti peamised turismiorganisatsioonid ja põgusalt nende rollid. Eesti Turismifirmade Liit – arendab turismi ja parandab turismiteenuste kvaliteeti. Eesti Turismihariduse Liit – arendab ja ühendab turismiõppega tegelevaid haridusasutusi Eestis. Eesti Ökoturismi Ühendus – ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus-ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Eesti Mereturismi Assotsiatsioon – uurib, arendab ja koordineerib mereturismi. Eesti Maaturismi Ühing – arendab ja parandab maaturismi Eestimaal. Eesti Hotellide Vastuvõtujuhtide Liit 7
Turism Euroopas • Turism on Euroopa Liidu liikmesriikides üks tugevamaid majandusharusid. • Turismi alal tegutseb kokku ligikaudu 2 miljonit ettevõtet (enamasti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), mis annavad kuni 12% rahvuslikust kogutoodangust (kas otseselt või kaudselt), 6% tööhõivest (otseselt) ja 30% väliskaubandusest. • Prognooside kohaselt kasvavad kõik need arvud tulevikus veelgi, sedamööda kuidas kasvab nõudlus turismiteenuste järele. Turism on seotud paljude majandustegevustega • Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu : – transport, – majutus, – toitlustus, – meedia, transpordifirmad – meelelahutustööstus jms. • Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. hotellid
Tänapäeval on võetud kasutusele uus väljend prostituutide kohta, milleks on ,,olmedaamid". See on vanim amet maailmas, mis ei ole kadunud ka täna. Olmedaamide pealt teenivad kõik, alustades klubi turvameestest lõpetades taksojuhtide ja hotelli manageridega. Rekreatsioon ja aktiivne puhkus Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid ja eraisikud maksavad oma teenuse eest tavaliselt ise. Turismi ja rekreatsiooni vahe seisneb turismi definitsioonis. Turism on reisimine väljapoole oma kodukohta kauemaks kui 24 tunniks. Rekreatsioon toimub tavaliselt kodukohas ja alla 24 tunni. Turism
suureneb ning kahel erineval ajaperioodil läbiviidud küsitluse käigus sise- ja välisturistide seas on küsitluste vahel kasvanud turistide hulk ning nende eesmärgiks on olnud sihtkohas kas kultuuri- ja / või elamusturism. 7 Teiseks sõnastatud eesmärgiks on, et välja on arendatud lisa- ja tugiteenuste võrk, mis toetab turismi arengut Kernu vallas. Selle eesmärgi saavutamise indikaatoriks on pakutavate turismiteenuste ja toodete lisandumine piirkonda, teenusepakkujate käive on suurenenud ja on kohalike ning turistide seas hinnatud. Kolmas eesmärk kirjeldab, et Kernu piirkonna vaatamisväärsused toetavad Ruila-Laitse piirkonna teenusepakkujaid. Selle indikaatoriks on mitmete ühispakettide loomine erinevate vaatamisväärsuste ja teenusepakkujate vahel, toimiv ühis- ja ristturundus ja kasutatakse kohalike ettevõtjate teenuseid
Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004 . Eesti liitub Eurotsooniga 01.jaanuar 2011. . 11 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti ekspordi ja impordi põhisuunad Tänu geograafilisele asendile ja transpordi heale tasemele oli teenustebilansis transporditeenuste ekspordi ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus 2007 aastani. Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt Eesti ekspordis domineerivad: ·masinad ja seadmed ·puidutooted ·paberitooted ·tekstiilitooted ·mööbel Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on: ·masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist) ·transpordivahendid (1/5 defitsiidist) 2008 a
sotsiaalne kapital). 12. Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. 14. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel? Rahaliste toetuste jagamine, ettevõtete koolitamine, infrastruktuuri arendamine, info vahendamine. 15
peamise sihtgrupi suurenemise arvel - need on stressis töörügajad, kes soovivad puhkusereisidel lõõgastuda, ning aktiivsed ja hästikindlustatud vanemaealised, kes otsivad lõbustuste asemel ehedat kultuuri. Turismiarendajatel soovitatakse konkurentsis püsimiseks tähelepanu pöörata kolmele tegurile: lähtuda säästva arengu põhimõtetest, mis võtab arvesse kohalike elanike vajadusi ja kultuuritraditsioonide säilitamist; mitmekesistada pakutavate turismiteenuste ja võimaluste valikut; ning pakkuda väga head teenindustaset ja teenuste hinna-kvaliteedi suhet, mis lõppkokkuvõttes tähendab suuremaid tulusid. 5.1.1 11.SEPTEMBRI MÕJU EESTILE Septembris ( 2001) kasvasid saabumised 1% peamiselt ristluslaevade hooaja pikenemise tõttu, mistõttu ka ameeriklaste saabumised kasvasid septembris poole võrra. 11.setpembri terrorirünnakute mõju septembri tulemustele aga oli siiski nähtav:
saavutamiseks kasvatatakse Eesti eksporti, tööhõivet, vähendatakse noorte tööpuudust ning arendatakse rahvusvahelist transporti. (Eesti turismi arengukava 2014-2020, 2013.) Eesti majutusettevõttes peatus 2015. aastal 3,1 miljonit turisti ehk 0,8% rohkem kui 2014. aastal. Välisturiste oli majutuseettevõtetes 1,93 miljonit ehk 2,7% vähem kui 2014. aastal. Eesti turismipoliitika põhieesmärk on suurendada Eesti turismi rahvusvahelist konkurentsi ning tagada turismiteenuste ekspordiga majandusekasv. Selleks, et saavutada eesmärgid on turismisektoris tegutsejatel vaja: 1. suurendada Eesti tuntust ja populaarsust reisisihina; 2. suurendada turismitoodete ja -teenuste valikut ning kvaliteeti; 3. ettevõtjate teadmist tõsta uutest ärimudelitest ja teenuste disainist; 4. transpordiühendust tuleks parandada ning arendada; 5. olemas peaks olema põhjalik ning huvitav info sihtkoha kohta. (Eesti turismi arengukava, 2013) Nagu näha on 2015
alade katastroofid, inimeste (näiteks Hiroshima) või looduse poolt tehtud. Rekreatsiooni turism Mis on rekreatsioon? Turismi, rekreatsiooni ja vaba aega on käsitletud kui kattuvaid kontseptsioone ja igaühel on justkui võimalus ise valida, milline mõiste talle meeldib. Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid ja eraisikud maksavad oma teenuse eest tavaliselt ise. Turismi ja rekreatsiooni vahe seisneb turismi definitsioonis. Turism on reisimine väljapoole oma kodukohta kauemaks kui 24 tunniks. Rekreatsioon toimub tavaliselt kodukohas ja alla 24 tunni. Turism võib olla vabatahtlik või
7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15. Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit? See on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend teenindusettevõttes. 16. Nimeta klienditeekonna sammud 1 Huvi ärkamine(teekond võib seega jätkuda)/äratamine või mitteärkamine(ttekond ilmselt ei jätku) 2 Kontakti loomine(kui see on meeldiv, klient jätkab; kui ebameeldiv, tõenäoliselt ei jätka teekonda)
telefoni 95,6% perekondadest. Oma majas elab 57,8% peredest. Mõnes muus Euroopa riigis omab 11,3% prantsuse perekondadest teist eluaset/ korterit, maja või suvilat. Prantslane veedab reeglina (ligi 70%) puhkuse kodust kaugemal, eelistatumad piirkonnad kodumaal Provence - Alpes ja Côte d'Azur. Välisriikidest eelistatakse Hispaaniat ja Itaaliat. 2001. aastal saabus Prantsusmaale üle 76,5 miljoni turisti, olles suurima külastajate arvuga riik maailmas Hispaania ja USA ees. 2001.a. turismiteenuste bilansi ülejääk oli 15,1 mld ?, ainult natuke vähem kui rekordilisel aastal 2000 (15,4 mld ?). Rahvusvahelise turismi tulud Prantsusmaal moodustasid 2001.a. 34 mld ?. Populaarseimad turismiobjektid olid Pariisi Disneyland (12 mln külastajat), Eiffeli torn (üle 6 mln), Louvre (6 mln) ja Georges Pompidou keskus (5 mln külastajat). Tööhõive Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta, mis oli
sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid,
USA mugavuslipp; Egiptus- läbi Suessi kanali toimuv vedu. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? · Side arengul on tähtis roll, sest ta on üks globaliseerumise eelduseid, kuna see võimaldab laiemat rahvusvahelist suhtlust. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiire arengu? · Info kiire levik (reklaam); transpordi areng; stabiilne poliitiline olukord; elatustaseme tõus paljudes riikides; pikenenud eluiga; rohkem vaba aega; turismiteenuste mitmekesisemaks muutumine. Näited uute turismiliikide kohta. · Jahiturism, kultuuriturism, eksootikaturism, suusaturism, jõuluturism, kalandusturism, taluturism, puhketurism, ravi- ja terviseparandus, konverentsiturism, äriturism, koolitusturism, ökoturism, palverännakud, safarid. Miks on turism muutunud kaasajal üheks oluliseks majandusharuks? · Võimaldab uute töökohtade teket; tähtis vaba aja veetmise ja tööjõu taastamise viis.
Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal “kapital” on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki
masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted. Turismiteenuste eksport kasvas aastatel 19951998 ca 1,8 korda. Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika. Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja sotsiaalse reformiga Eestis ning olid suunatud poliitilise ja majandusliku iseseisvuse saavutamisele üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud
ja hobusekasvatuskeskust, kuhu on koondunud parimad spetsialistid, vahendid ja olulisemad aretust puudutavad tegevused ning kus leiaksid abi kõik hobusekasvatuse ja hobustega tegelevad inimesed olenemata nende soovi või probleemi iseloomust. Kuna üksnes aretusega on raske end ära majandada, tegutseme ka mitmel muul hobustega seotud alal. Üheks selliseks alaks on külastajate vastuvõtt kasvanduses ja hobustega seotud turismiteenuste pakkumine kasvanduses ja väljaspool seda. Aretustegevuse toetamise kõrval on sama tähtis põhjus sellega tegelemiseks meie soov tuua vahepeal tugevalt urbaniseerunud ühiskond tagasi hobuste juurde. Tahame, et järjest rohkem inimesi saaks aimu nende kaunite loomade väärtusest ja rahulolust, mida pakub nendega tegelemine või kasvõi ainult nende seltsis viibimine. Seepärast pakume külastajatele ka mitmesuguseid teenuseid alates kasvandust tutvustavate ekskursioonide
Loomulikult on püsikulud püsivad vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene müügikäibest. Näiteks on püsikuludeks amortisatsioon, rent, juhtkonna palk jne. Kulud, millel on nii muutuv kui ka püsiv osa, on segakulud (nt palgad, elekter, telefon). Tuleb tähele panna, et muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta väljendatuna jäävad nad konstantseks (vt joonised 4.3 ja 4.4). 31. Mille järgi otsustatakse turismiteenuste sesoonne pakkumine? Sesoonsusest tulenev volatiilsus. Seda seostakse aastaga, kus mingil perioodil aastas on kõrghooaeg (high season, busy season) ja mingil ajal madalhooaeg (off-season, quiet season). Selle põhjus võib olla klimaatiline, ärikeskkonnast tulenev (nt üritused, atraktsioonide äraviimine jms). Finantsjuhtimise aspektist tekib küsimus, kas peab hotelli madalhooajal kinni panna. (Selle üle diskuteeritakse kulude juhtimise peatükis.) Lisaks kulude juhtimisele
Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Maa kui ressursi ehk tootmisteguri all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast (nii maad kui ka loodusressursse), mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga
Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus
Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast. Taastuvad (loodus)ressursid on sellised, mida saab korduvalt kasutada või mis taastavad end ise. Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel 4 vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus
külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sealhulgas: riigi ja omavalitsusasutused ning nende loodud tulundus ja mittetulunduslikud organisatsioonid; üleriigilised ja regionaalsed turismi ja tööandjate organisatsioonid; kolmas sektor, s.h. keskkonnakaitse ja teised organistatsioonid turismiteenuste pakkujad; turva, tervise ja muude teenuste pakkujad; turistid, külastajad, elanikud; meedia; akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused. 72. Turismiturunduskeskkond Turunduskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Turunduskeskkonda võib liigitada: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Turunduse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust
KOKKU 1 758 36 386 3 069 Allikas: Kalalavade riiklik register 30 5.3. Rannakülade olukord Piirkondi iseloomustab rikkalik loodus- ja kultuuripärand, traditsioonilised oskused ja piirkondlik teadmusbaas, kuid samal ajal ka madal asustustihedus, kahanev ja vananev rahvastik, töökohtade vähesus ja puudulik infrastruktuur. Rannakülades on palju kasutamata potentsiaali turismiteenuste jm väikeettevõtluse arendamiseks ning kvaliteetse elukeskkonna loomiseks. Rannakülade arengut ja taaselustamist toetas 2007-2013 Euroopa Kalandusfond, mille jaoks oli ettenähtud toetusmeede 4.1 ,,Rannapiirkondade säästev areng". Eesti on jaotatud kaheksaks kalanduspiirkonnaks (Kaart 1) ning igaühes on loodud tegevusgrupp, kuhu kuuluvad antud piirkonna kutselised kalurid, kalandus- ja muude tegevusalade ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised kalandusega seotud organisatsioonid
(Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3); · regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike
Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tsel- luloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud 111 ÜLDTEADMISED NB! majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal "kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust
annaabi.ee 
