TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 toaga hotell Dorpat).
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruut
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega. Töö koosneb kuuest peatükist, kus võrreldakse erinevaid näitajaid kolmel tasandil - valitud sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud küla
a. esimesel poolaastal 7% rohkem turiste. Loetud aadressil https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-majutusettevotetes- peatus-2016a-esimesel-poolaastal-7-rohkem-turiste 3. Keskkonnaamet. (s.a.). Tunne Eesti kaitsealasid. Loetud aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAITSEALASID.pdf 4. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti turismi arengukava 2014- 2020. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf# 5. Niche tourism: contemporary issues, trends and cases. (2005).; täiendatud Tiina Tamm (2010). Loetud aadressil http://turismiliigid.weebly.com/turismi-vormide- liigid.html 6. Reimann, M., Lamp, M-L., Palang, H. (2011). Tourism Impacts and local communities in Estonian National parks. doi: 10.1080/15022250.2011.638206 7. Turismiseadus. (2004). Riigi Teataja I, 18, 131. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/1036425 8. Turismiseadus. (2005). Riigi Teataja I, 24, 181. Loetud aadressil https://www
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat Turismi vormid Iseseisev töö Juhendaja: Heli Kakko Kuressaare 2011 Säästev- ja ökoturism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida piirkonna säästvast arengust: · sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid j
• Eesti majutusettevõtetes peatus 2010. aastal 1,56 mln välisturisti ja 838 000 siseturisti, kokku 2,4 miljonit inimest, mis on 12% rohkem kui aasta varem. • Osaliselt selgitab kasvu 2009. aasta madal tase, mil majanduskriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=25595 http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika Turismi alaseid linke World Tourism Organisation (UNWTO) Maailma Turismiorganisatsioon. http://www.world-tourism.org/ Fakte ja statistikat. http://www.unwto.org/facts/menu.html UNWTO aastaaruanne http://dtxtq4w60xqpw.cloudfront.net/sites/all/files/pdf/unwto_baro m11_october_excerpt.pdf Maailma turismiaruanne http://www.world- tourism.org/facts/eng/pdf/barometer/UNWTOBarom06_1_en.pdf Säästev turism http://www.arhipelaag.ee/coastlearn/tourism/turism/casestudies_c uronian.html Õppematerjal http://www.atmosphere.mpg
..........................................................................8 5.1 Maailma turism pärast 11.septembrit..................................................................................8 5.1.1 11.septembri mõju Eestile............................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 Allikad: 1. World Tourism organization, http://www.unwto.org/facts/menu.html 2. SL Õhtuleht http://www.ohtuleht.ee/275998 3.neljas.ee Majandus, Maailma turism pärast 11.septembrit http://www.neljas.ee/est/?news=908778&category=9 4. Mõtteid rahvusvaheliste turismitrendide teemdel http://turismitrendid.blogspot.com/2010/10/alustuseks-pisut-lugemist-eelmise-aasta.html SISSEJUHATUS Inimesed reisivad erinevatel põhjustel
Kõik kommentaarid