Arvutusi ja mõõdetud väärtuste vahed on väga varieeruvad. Nõrgad elektrolüüdid on CH3COOH ja NH4OH, tugevad on KOH ja HCl, mis dissotseeruvad vesilahuses peaaegu täielikult. 2) Nõrga aluse dissotsiatsioonitasakaalu nihutamine ~3 cm3 destilleeritud veele lisan paar tilka universaalindikaatori lahust ja kontrollin vee pH-d kuna lahus oli rohekas võib oletada, et vee pH≈7. Seejärel lisan mõne tilga kontsentreeritud ammoniaakhüdraadilahust, kuni lahuse värvus muutub tumesiniseks. Edasi lisan NH4Cl, kuni näen uut värvuse muutust, ehk lahus muutub rohelisemaks. Algul muutub lahus tumesiniseks, kuna dissotseerudes eralduvad OH- ioonid. NH4Cl lisamisel pH alaneb, kuna OH- ioonide kontsentratsioon väheneb ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Toimub: 1. NH4OH NH4+ + OH- 2. NH4Cl NH4+ + OH- 3) H+-ioonide kontsentratsiooni vähenemine nõrga happe soola lisamisel
TURVAELEMEN DID Mis on turvaelement? Rahatähtedel on palju turvaelemente. Nende abil saab ehtsa rahatähe hõlpsalt kindlaks teha. Mõned nendest on järgmised. Turvaelemendid Reljeeftrükk see eriline trükitehnika annab rahatähtedele ainulaadse tekstuuri, mida on võimalik katsudes kindlaks teha. Hologrammid 5-, 10- ja 20-eurosel on esiküljel hologrammriba. 50-eurostel ja suurema vääringuga rahatähtedel on see asendatud holograafilise pabertrükipildiga. Muutuv värv tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurosel) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurosel). 1. Reljeeftrükk Pangatähe paber on katsudes tugev ja krabiseb. Reljeeftrükk Põhimotiivi, teksti ja nimiväärtuse trükivärv on tihedam. 2. Portreevesimärk Vaata pangatähte vastu valgust. Nähtavale ilmub pangatähe nimiväärtus ja akna kujutis. 3.Turvaniit Vaata pangatähte vastu valgust. Turvaniit paistab tumeda ribana ja väikeses valges k...
vesilahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval 8 tilka 0,5 M NH3 x H2O vesilahust, loksutasin ja seejärel lisasin veel ~15 tilka 6 M NH3 x H2O vesilahust kuni tekkinud esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sade lahustus ning moodustus selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. 4. Katseandmed 0,5 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel tekkis sade, 6 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs CuSO4 lahusele 0,5 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel tekkis sade , järelikult moodustus rasklahustuv vask(II)hüdroksiid. Hilisemal 6 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel reageeris kõik CuSO4 Cu(OH)2-ks ning seejärel algas sademe lahustumine ammoniaagi tõttu ning lahus värvus lahus tumesiniseks, järelikult vask(II)hüdroksiid läks üle lahustuvaks ammiinkompleksiks. Reaktsioonivõrrandid: NH3 x H2O NH4+ + OH-
5. Sade lahustus. 6. Katse tõestas kaadmiumi sulfitokompleksi teket. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused 1. Lahuse pinnale tekkis valge sültjas sade, mis pärast lahustus. 2. Lahuse pinnale tekkis valge sade, mis pärast lahustus. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 1. heksaammiinnikkel(II)-dinikkeltsüanoferraat(II) Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone Katioonide tõestamine lahuses 1. Lahus värvus tumesiniseks, järelikult leidub tekkinud lahuses Fe3+ ioone. 2. Lahus värvus tumesiniseks, järelikult leidub tekkinud lahuses Fe2+ ioone. 3. Lahus värvus tumepunaseks, järelikult leibud tekkinud lahuses Cu2+ ioone. Anioonide tõestamine lahuses 4. Alguses tekkis valge sade hõbekloriid. Peale lisamist sade lahustus. 5. Tekkinud lahus värvus tumepunaskeks. 6. Tekkinud lahus värvus kollaseks. Komplekside püsivus 1. Lahuses ei olnud vabu Fe2+ ega Fe3+ ioone. 2
Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus. Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks. Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9
CuSO 4 + Zn ZnSO 4 + Cu d) Katse tulemus: Zn oli hõbe, pärast muutus mustaks; ZN aktiivsem kui Cu ja ta tõrjub Cu lahusest välja 2.2 a) [ Cu ( NH ) ] 3 4 2+ + 2 NaOH Cu (OH ) 2 + NH 3 H 2 O + 2 Na + tetraamiinvask (II ) Katse tulemus: Kompleks laguneb ja tekib sade. Lahus oli helesinine, pärast muutus tumesiniseks b) [ Cu( NH ) ] + Zn 3 4 Katse tulemus: Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekihti tsinglile ei teki, sest metall ei reageeri komplekstioonidega. 2.3 a) NiSO 4 + 2 NaOH Ni (OH ) 2 + Na 2 SO4 Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH) 2 NiSO4 + 6 NH 3 H 2 O [ Ni ( NH 3 ) 6 ] + SO4 + 6 H 2 O 2+ 2- b)
Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 Laboratoorne töö Tärklise sisalduse määramine toiduainetes Tärklis värvub joodilahuses tumesiniseks. Tilgutades erinevatele toiduainetele joodilahust, saate võrrelda tärklise hulka nendes. 1. Leidke, milliste numbritega (alusel) on tähistatud nisujahu, glükoos, tärklis e. kartulijahu. 2. Reastage tärklise sisalduse järgi kõik kollasel alusel olevad toiduained.
- sest kollageen ei suuda seal lõhustuda (vajab lõhustumiseks vedelikku, mida lihas endas pole piisavalt). 17. Piimavalgud, nendega seotud muutused värske ja hapnenud piima kuumutamisel. - värske piim sisaldab kaseiini mis avaldub piimas kaltsiumkaseinaadina. See laguneb, kui piima happelisus suureneb ja kaseiin koaguleerub ning tekib kohupiim. Värske piima kuumutamisel valgud osaliselt koaguleeruvad ja tekib piimale "nahk". 18. Munavalgud, nendega toimuvad muutused.Miks lähevad munad tumesiniseks? - munas liituvad divesiniksulfiid ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend (pikaajalisel keetmisel) Mis on toore muna valgul teisiti? - muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina pidurdavad valkude omastamist organismi poolt, kuid kuumutamisel need lagunevad ja munavalk muutub kergemini omastatavaks Milleks on munade vahustamine kasulik? - muna vahustamisel valgud denatureerivad osaliselt ja on seetõttu organismile kergemini omastatavad 19
Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsiooni: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viis küllastamatuse suurenemisele. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml erineva lipiidi lahust: kolesterooli, rapsiõli ja searasva lahust. Igasse katseklaasi lisan 7 tilka äädikhape anhüdriidi ja 5 tilka konts. H2SO4. Segu, kus oli kolesterool, muutus tumesiniseks. Segu, kus oli rapsiõli, muutus heleroheliseks. Segu, kus oli searasv, jäi värvituks. Järeldus: Searasva lahus, kuna ta on värvitu, ei sisalda kolesterooli. Tumesinine värvus kolesterooli lahuses tõestab positiivset reaktsiooni. Katseklaasis rapsiõliga sisaldub kolesteroole, aga hele sinakas-roheline värvus võib olla tingitud sisalduva lahuses eetritega, mis annavad teise värvuse.
FeO Ei reageeri FeO + H2SO4 FeSO4 + H2O Ei reageeri Al2O3 Ei reageeri Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + KOH Al(OH) 3 + K2O Indikaatorpaber muutus tumesiniseks MgO MgO + H2O Mg(OH)2 MgO + H2SO4 MgSO4 + H2O Ei reageeri P4O10 P4O10 + 6H2O 4H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH 4K3PO4 + 6H2O Indikaatorpaber muutus siniseks, lillakaks CO2 CO2 + H2O H2CO3 Ei reageeri CO2 + 2KOH K2CO3 + H2O Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin
Vesiekstraktid: Lay’s – selge, läbipaistev, kollase varjundiga Piraat – hägune, valkjasroosa Estrella – kollane, natuke hägusem kui Lay’s vesiekstrakt Tärklise sisalduse määramine: Lisasime 3 erinevasse katseklaasi erinevad vesiekstraktid ning 3 tilka jooditinktuuri. Tärklise olemasolul peaks lahus muutuma siniseks. Tulemus – värvuse muutus: Piraat – hägune ja valkjas vesiekstrakt muutus vaid kergelt sinakaks. Estrella – vesiekstrakt muutus tugevalt tumesiniseks. Hiljem settis katseklaasi põhja tugev sinine sade. Lay’s – heledam sinine värvus. Hiljem settis katseklaasi põhja sinakas sade. KATSE 4: Soola sisalduse (kloriidioonide) määramine Lisasime 3 erinevasse vesiekstraktiga katseklaasi hõbenitraadi lahust. Kloriidioonide olemasolul peaks tekkima valge AgCl sade: AgNO₃ + NaCl → NaNO₃ + AgCl↓ Tulemus: Piraat; Estrella – vesiekstrakt võis olla liialt hägune ning muutust lahuses polnud märgata.
lahus värvub kollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber ning selle tulemusel tekivad lillakas-sinised kompleksid. Kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse. Töö käik A.Valan katseklaasi 4-5 ml tärkliselahust ja lisan 1 tilga joodilahust. Loksutan segu ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi veejoa all. Järeldus Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Külma veejoa all jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus uuesti tumesiniseks. Reaktsioon tõestas edukalt polüsahhariide. B. Vaatlesime mikroskoobi all kartuli- ja maisitärklist ning glükoosi, maltoosi ja laktoosi. Kartulitärklise graanulid on suuremad, ümmargusemad ja omavahel rohkem koos, aga maisitärklise graanulid on seevastu pisemad, lopergusemad ning osakesed
3 2 a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH H O vesilahust, loksutada ja seejärel 3 2 2 lisada veel ~15 tilka 6M NH H O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH) sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Tekkis helesinine sade, mis läks üle tumesiniseks lahuseks. 4 3 2 2 4 4 CuSO + 2 NH H O Cu(OH) + NH SO - 2 3 2 [ 3 4 2 H2O Cu(OH) + 4 NH H O Cu(NH ) ](OH) + 4 b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Vaskoksiidi sade tekkis. 4 2 4 CuSO + NaOH Cu(OH) + NaSO 4
𝐶𝑢𝑆𝑂4 + 2(𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂) → 𝐶𝑢 (𝑂𝐻)2 ↓ +(𝑁𝐻4 )2 𝑆𝑂4 𝐶𝑢 (𝑂𝐻 )2 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐶𝑢(𝑁𝐻3 )4 ](𝑂𝐻)2 Katses 3 tuli a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni. Atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel tekkis roosa lahus. Eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 – 3 mm paksune kiht. Lahus muutus tumesiniseks ja põhjas olid sadestunud sinakad NaCl kristallid. 𝐶𝑜(𝑁𝑂3 )2 ∗ 6𝐻2 𝑂 + 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝐶𝐻3 → [𝐶𝑜(𝐻2 𝑂]6 (𝑁𝑂3 )2 heksaakvakoobaltdinitrit (𝐶𝑜(𝐻2 𝑂)6 (𝑁𝑂3 )2 + 𝑁𝑎𝐶𝑙 → 𝑁𝑎2 [𝐶𝑜(𝐶𝑙)4 ] dinaatriumtetraklorokobaltaat Katses 4 tuli katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,2 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni
Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob. Jahutatakse katseklaasi alumist poolt. Jahutatud osa värvub uuesti tumesiniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Maisitärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad. Kartulitärklise osakesed olid
akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja vadjapärased mõjud. 3. Olulisemad liikuvad pühad Eesti rahvakalendris on ülestõusmispühad, vastlapäev, suur neljapäev, suur reede, emadepäev, isadepäev, advent. 4. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia- maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu
· Rüü oli vale- e. liigvarrukatega, mis rippusid vöö alla pistetult seljal. Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) · uuendustele kõige vastuvõtlikum · Rannaalad paistsid silma Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis täheldada vene- ja vadjapäraseid jooni · Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. · Põhja-Eesti rahvariiete kõige iseloomulikum joon oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varrukatega pihakatet käiseid · Iseärasuseks oli lillkiri, mis tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. · 19. sajandi alguseks sai naiste peakattena üldiseks pottmüts Lääne-Eesti (Läänemaa ja suurem osa Pärnumaast) · ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga
eraldus vähesel määral gaas. KOMPLEKSÜHENDI TEKE KATSE 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO 4 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Esialgselt tekkinud sade on kustutatud lubi (Cu(OH)2), mis andis lahusele valge sademe. Loksutamisel muutus lahus tumesiniseks. Selle värvuse andis kompleksühend [Cu(NH 3)4]2+. REDOKSREAKTSIOONID METALLID, METALLIDE PINGERIDA KATSE 7 Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Zn + 2HCl = ZnCl 2 + H 2 Cu + HCl = reaktsiooni ei toimu Reaktsioon toimus ainult ühes katseklaasis
kahes 10 minutiliste vahedega võetud proovid. Seejärel liidan kõik kolm kolbi püstjahutitega ning keedan 10 minutit (aega arvestan keemise algusest). 10 minuti pärast lõpetan keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega läbi kolvi püstjahuti ning jahutan kolvid kraanivee all. Sean büretid töökorda, valades vajadusel 0,02 M CuSO 4 lahust büretis 0-ni. Lisan kolvis olevatele lahustele 0,3 ml ehk 6 tilka mureksiidi vesilahust, mille tagajärjel värvuvad lahused tumesiniseks/violetseks. Tiitrin kõik kolm kolbi ning saan tulemuseks (alustades 0-proovist ja lõpetades termostaadis kõige kauem seisnud lahusega): 1. 2,61 ml – kaliibrimisgraafiku järgi on suhkrute sisaldus C 1=2,33 mg/mL 2. 4,60 ml – C2=4,05 mg/mL 3. 6,55 ml – C3=5,75 mg/mL P.S. Kolmanda proovi titrandi hulk oleks pidanud tulema suurem, kuid juhendaja nõuandel peaksin saama sellegipoolest edasisi arvutusi läbi viia.
Kirjelda, mis toimub. Zn hõbe värvus muutus mustaks, sest Zn on aktiivsem kui Cu Kirjuta reaktsioonivõrrand. CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? Kompleks lagunes, tekkis Cu(OH)2 sade, mistõttu helesinine lahus muutus tumesiniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Cu(NH3)4 2+ + 2NaOH = Cu(OH)2 + NH3 H2O + 2Na+ b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekiht tsingile ei teki, sest metall ei reageeri komplektsioonidega. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust.
Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi 2 cm³ destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Mis värvi ühend tekkis? Teha järeldus, kas lahuses sisaldub Fe2+ ioone. V: Lahus läks tumesiniseks ja tekkis sade. Lahuses sisaldub Fe2+ ioone. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4 + 2K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K2SO4 3. Metallilised kaitsekatted Valada kahte katseklaasi 3 cm³ väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid
Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 2 Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD
Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus, mida kasutatakse haavade puhastamiseks ja verdsulgeva vahendina. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. Kartulites sisalduva tärklise tõestamine jooditinktuuriga, mille tulemusel kokkupuutepind värvub tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi
Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik 16 Valasin katseklaasi 5 ml tärkliselahust ning lisasin tilga joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Jäävannis jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus tagasi tumesiniseks, mis tõestas ära polüsahhariidid. http://www.knowpap.com/w ww_demo/english/paper_tec https://upload.wikimedia.org/wikipedia hnology/4_sizing/2_sizing_a /commons/d/d6/Wheat_starch_granule gents/natiivi_perunatarkkel s.JPG
Lisasin analüüsitavale lahusele hapet. Lahusest ei eraldnud gaasi (CO2), järelikult puudusid lahuses karbonaatioonid. NO3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4. Tekkis sade, lisasin lahj. H2SO4 lahust kuni sade lahustus. Seejärel lisasin mööda katseklaasi serva konts. H2SO4. Lahute piirpinnale ei tekkinud tumepruuni ringi, järelikult ei leidunud lahuses nitraatioone. [Fe(CN)6]3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4, mille tulemusel muutus lahus tumesiniseks (Turnbulli sinine). Lahuse värvumine tõestab heksatsüanoferraatioonide olemasolu. Tehtud katsed tõestasid, et lahuses number 8 leidus kolme aniooni: CrO42-, SO42- ja [Fe(CN)6]3-. Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamine nende koosesinemisel Immutasin filterpaberi FeCl3 lahusega ning lasin veidi kuivada. Seejärel tilgutasin filterpaberile tilga H2SO4-ga hapestatud anioonide lahust. Moodustnud punakaspruun laik on põhjustatud raudtiotsüanaadi tekkest
Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused. · Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. · Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. · Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. · Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. · (Pilt raamatust!)( Kalade välimuse muutused kudemisajal) Helmeskate · Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. · Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja
Seejärel lisasin 1 M HCl lahust tilkhaaval ja jälgisin reaktsiooni. Kuna HCl lahus on happeline, siis see neutraliseeris ära aluselise keskkonna ja lahus muutus jälle värvituks. Reaktsiooni käigus eraldusid gaasi mullid. Na2CO3 + 2HCl 2NaCl + H2CO3 Katse 6 Katse nr 6 oli kompleksühendi tekke peale. CuSO 4 lahusele lisasin 1-2 tilka 6 M NH 3H2O lahust, mille tagajärjel algul muutus lahus häguseks ja helesiniseks. Kui lisasin veel seda lahust, muutus lahus tumesiniseks ja sade [Cu(NH3)4] lahustus ning lahus muutus läbipaistvaks. Kompleksioon [Cu(NH3)4] annabki lahusele tumesinise värvuse. CuSO4 + 4NH3H2O [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O 5 Katsed nr 7, 8, 9 on redoksreaktsioonide peale. Katse 7 Ühte katseklaasi võtsin tüki metallist tsinki ja teise vaske. Lisasin katseklaasidesse lahjendatud HCl hapet
· noortel taimedel on okkad nõeljad ja laialihoiduvad · käbid paiknevad külgvõrsete tipul · isaskäbid kerajad, 1-2 mm läbimõõdus · emaskäbid suvel helerohelised, valminult pruunid, kerajad, umbes 6 mm läbimõõduga Juniperus communis - Harilik kadakas · võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad · pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad · teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad · viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, 1-3 mm pikad, õlinäärmega · kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad Taxus baccata - Harilik jugapuu
5)Jood: Leidumine: Jood on looduses vähelevinud element, merevees ja vähestes mineraalides. Omadused: Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Tõestamine: Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. keemilised omadused ja lahustumine vees: Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek.Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Kasutusalad: Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja
Näha on eralduva gaasi mullikesi (CO2). Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 ⋅ H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Esialgselt katseklaasis tekkis helesinine sade Cu(OH)2: CuSO4 + 2NH3 ⋅ H2O → Cu(OH)2↓ + (NH4)2SO4 Cu2+ + SO42- + 2NH4+ + 2OH- → Cu(OH)2↓ + 2NH4+ + SO42- Loksutamisel sade lahustus ning lahuse värvus muutus tumesiniseks, sellist värvust annab kompleksioon [Cu(NH3)4]2+: CuSO4 + 4NH3 ⋅ H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O Cu2+ + SO42- + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + SO42- + 4H2O Cu2+ + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas
jooni (pun puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) Põhja eesti Üsna väiksed paikkondlikud erijooned See piirkond uuendustele kõige vastuvõtlikum Rannaalad-soome mõju Peipsipõhjarannikul vene ja vadjapäraseid jooni Tln a ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed europpa moerõivatsega seotud nähtused _meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond naistel pikitriibuline seelik ja indigogoa tumesiniseks värvitud villased kangad. Naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varruktaega pihakatet käiseid Iseärasuseks oli lillkiri.................. 14. Nimetage neitsi Maarjaga seotud rahvakalendri tähtpäevad ja andke lühike ülevaade nende tähtpäevade kombestikust ja tähendusest. Paastumaarjapäev- Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest
glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi panin 1g NaHSO4 ja lisasin ~0,5g akroleiini proovi nr 1 ja 2. Kuumutasin põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutasin ettevaatlikult. Tulemus Katseklaasis teise prooviga sool hakkas sulama esimesena ja värvus muutus tumesiniseks,see tõestas seda,et teine proov sisaldas lipiidi,mille koostisesse kuulub glütserool. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria Küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete
Lüganuse, Nissi, Paide, Peetri, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Türi, Vaivara, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Väike-Maarja. Põhja-Eesti oli piirkond, mis võttis kõige kergemini uuendused omaks ning sealt edasi levisid uuendused ka ülejäänud Eestisse. Tallinna ümbruses levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond ning naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Põhja-Eesti rahvariiete kõige iseloomulikum joon oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varrukatega pihakatet (käiseid). Käiste ja abielunaiste iseloomuliku tanu geomeetriline ornament asendati alates 18. sajandi lõpust lillkirjaga ja see omandas eripära eriti Virumaal. 19. sajandi alguseks oli Põhja-Eestis tavapärane naiste peakate pottmüts.
b) eelmine lahus + NaCl – soola lisamisel muutub lahus lillaks. Soola pinnal olev lahus hakkab aegamööda minema siniseks. Umbes 4 minuti pärast on soola kristallide ümber märgatav tumesinise lahuse kiht ja NaCl ise on helesinine. Sinine värv tuleb Cl- ja Co+ reaktsioonil tekkinud [CoCl4]2- ioonidest. c) Eelmist lahust loksutasin kuni NaCl kristallid olid enam-vähem lahustunud. Loksutamisel muutus terve lahus tumesiniseks, seda samuti [CoCl4]2- ioonide mõjul. Seejärel lisasin sinisele lahusele vett. Lahus värvus roosaks, seda [Co(H2O)6]2+ ioonide mõjul. Reaktsioonivõrrand: [CoCl4]2- + 6H2O ↔ [Co(H2O)6]2+ + 4Cl- Katse 6. Pb(NO3)2 + Na2SO4 – tekib valge sade, lasin sellel settida ja valasin sademe pealt lahuse ära. PbSO4 + CH3COONa – sade säilib, ei teki atsetatokompleksi Eelmine lahus + 2M CH3COOH – sade kaob plii atsetatokompleksi tekke tõttu
toimus reaktsioon kiiremini. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil. Tulemus: Peale joodi lisamist muutus segu tumesiniseks, kuumutades värvus kadus ja segu muutus värvusetuks (läbipaistvaks). Segu jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus alt pool (jahedamast otsast). Järeldus: Kuumutamisel valgukompleksid lagunesid, jahutamisel taastusid. · Maisi- ja kartulitärklise võrdlus Maisitärklise terad on väikesed ja kandilised, kartulistärklisel suuremad ja ovaalsed.
Heksaamiinnikkel Diheksaamiinnikkelheksatsüanoferraat Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone Katioonide tõestamine lahuses. 7.1 Fe3+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka raud(III)kloriidi FeCl3 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] (kollane veresool) lahust. [Fe(CN)6]4- ioone kasutatakse Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Lahus läks tumesiniseks, väga suur värvimuutus. On Fe3+ ioone. tetraraudtritsüaniid 7.2 Fe2+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka raud(II)sulfaati FeSO4 ja 1-2 tilka ioone kasutatakse Fe2+ ioonide K3[Fe(CN)6] (punane veresool) lahust. [Fe(CN)6]3- kindlakstegemiseks lahustes. Lahus läks fantoomsiniseks, mis näitab, et lahuses on Fe2+ ioone.
O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga A. ~5 ml tärklise lahusele lisasin 1 tilk joodilahust- jood, ühinedes tärklise lahusega, värvus tumesiniseks. Loksutasin ning kuumutasin keemiseni. Välja võttes oli lahus värvitu. Seejärel jahutasin, mis endaga muudatusi kaasa ei toonud. Järeldus Tärklis moodustas joodiga tumesinise kompleksi, mis oli tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest ümber joodi molekulide. Kõrgemal temperatuuril tekkinud kompleks aga lagunes ja värv sellega kadus. Tegu oli pöörduva reaktsiooniga. I2 + I- I3- I3- + (C6H12O6)n (C6H12O6)nI3- (tumesinine)
Gaasi ja tahma suhtes pole tundlik. Harilik kadakas (Juniperus communis) Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv Marikäbisid kasutatakse toidu põõsas. ainetetööstuses ja ravimites. Eluiga kuni 1000 aastat. Tihe püstiste okstega. Sammasja, munaja või laiuva võraga. Okkad 12cm pikkused, kinnituvad 13 kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised. Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must.
polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Maomahl sisaldab 0,5% soolhapet, mis loob toidu seedimiseks vajalikud tingimused. Tuntumad ühendid: keedusool NaCl, soolhape HCl, kloorlubi. Broom: Broomiühendite roll elusorganismides on väiksem (kaaliumbromiid mõjub nt rahustavalt, kasutatakse meditsiinis) Broomiidioon leidub mõnevõrra merevees. Jood: Sublimeerub tahkest kohe gaasiliseks. Joodi kindlaks tegemiseks lahuses saab kasutada tärklise lahust (tärklise toimel värvub lahus tumesiniseks). Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina (jooditinktuur). Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad, nt mereadru. TRIVIAAL NIMETUSED Triviaal Keemiline Keemiline nimetus Kasutusalad nimetus valem Äädikhape CH3COOH Etaanhape Konserveerimine, puhastus vahend
2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga sinakas- lillasid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleks aga laguneb ja kaotab värvuse. Joodiga värvunud tärkliseterakesed on mikroskoobis paremini nähtavad ning nii on hõlpsam määrata tärklliseterakese analüüsida. Töö käik I · Valan katseklaasi 4 ml tärkliselahust · Lisan sellele tilga joodilahust: lahus värvuv tumesiniseks · Loksutan ja kuumutan keemiseni: lahus kaotab pöörduva reaktsiooni tõttu värvuse, kompleksühend dissotseerub · Lasen katseklaasi külma veejoa all jahtuda: tekib lilla põhi. Joodikompleks on tekkinud jahutamise tõttu. II · Vaatlen mikroskoobi all kartulitärklise ja nisutärklise proove. Kartulitärklise kristallid on suuremad ja ümmargusemad, nisutärklise kristallid aga pisemad ja nurksed. 1
Glükoosiahus värvi ei muutnud, tegemist on aldoosiga, mille puhul reaktsioon kulgeb aeglasemalt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidi (tärklise) ahelad on võimelised keerduma joodi molekulide ümber, moodustades sinakasvioletseid joodikomplekse, mis kõrgel temperatuuril taas lagunevad (pöörduv reaktsioon). Töö käik: valasin katseklaasi 4ml tärkliselahust, lisasin tiga joodilahust- lahus muutus tumesiniseks. Asusin lahust kuumutama kuni värvus kadus, st joodikompleks lagunes kõrgel temperatuuril. Seejärel jahutasin lahust veejoa all, sinine värvus taastus- tärklis keerdus taas joodi molekulide ümber ning joodikompeks taastus. Tõestab, et tärklis on polüsahhariid. Kartuliterad oli suuremad ning ümarad, seest hallikad ning ümbritsetud justkui kestaga. Maisiterad asetsesid tihedamalt koos ning olid väiksemad.
Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks, mida kasutatakse haavade puhastamiseks. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 à 2HI Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja
moodustub pärakuuim (ilma kõhrest kiirteta), isastel lühike ja tömp genitaalnäsa. Keha muutub neil kudemisajaks umbes 10% lühemaks. [1, 2, 3] Silmad on jõesilmul suuremad kui merisutil. Keha katab ka jõesilmul sile limane nahk. Värvus on seljapoolel tume (oliivrohekas, pronksjas või must), küljed sinakashallid, hõbejad või pronksjad, kõht valge, kollakasvalge, mõnikord ka must, uimed pruunikad. Kevadel tavaliselt muutub värvus vähem läikivaks, tumesiniseks. [1, 2, 3] Jõesilma pikkus keskmiselt on 50 cm ja mass 150 g, eluiga 7 a. Kromosoomide arv 2n = 156. Kudemiseks jõkke rändavate jõesilmude pikkus on 17-49 cm, mass 20-195 g; suuremad isendid esinevad peamiselt lõunapoolsetes jõgedes. Koos tavaliste jõesilmudega tulevad Liivi ja Soome lahe jõgedesse väiksed, alla 25 cm pikkusega silmud (enamasti isased). Viljastamata marjaterad on jõesilmul enamasti kergelt elliptilised, kudemise ajal pikema diameetriga 0,9-1,1 mm
7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumine pool veevannil. Tulemus: Pärast ainete segamist lahuse värvus muutus tumesiniseks,tekkis tärklise kompleks joodiga. See reaktsioon joodiga on pöörduv ja kõrgemal temperatuuril kompleks laguneb ning seetõttu kaos pärast lahuse kuumutamist sinine värvus (värvitu lahus). Jahutamisel kompleksid jällegi moodustuvad ja lahus omandab tumesinist värvi. Kartuli tärklise terakesed Maisi tärklise terakesed Kartuli tärklise terakesed on helesinised,nad on umbes 4-5mm läbimõõduga.
Etanoolis lahustuvus: Jood lahustub orgaanilistes lahustites hästi (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus, mida kasutatakse haavade puhastamiseks ja verdsulgeva vahendina. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. PH= 5,4 (küllastunud lahus) Oktanool/vesi jaotuskoefitsent: log Pow: 2.49 Aine adsorptsioonitegur (orgaanilise süsiniku suhtes): Koc (no data, andmed puuduvad) Muud omadused: terava lõhnaga, kuumutamisel tekivad toksilised aurud, aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega .
ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2 NH3⋅H2O→ Cu(OH)2↓ + (NH4 )2SO4 vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O Tetraamiinvask(II)hüdroksiid b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada
eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb. SEEKORD EI KESKENDU SELLELE, MIKS TA SEDA TEEB (põhjus on üks näide sellest, kuidas valgus on imelik), keskendume pigem sellele, ET ta nii teeb. · Tavalise hõõglambi peal on näha, kuidas valgus, mis sealt tuleb, langedes CD peale, jaguneb: PUNASEKS, ORANZIKS, KOLLASEKS, ROHELISEKS, HELESINISEKS, TUMESINISEKS ja VIOLETSEKS. DEMO 2. Kõiki värvitoone saab teha nii, et sulandada erinevate sagedustega valguslained kokku. Valitakse välja PÕHIVÄRVID, mida saab kokku segada nii, et nad annavad kõikvõimalikke värvilisi valguseid, sealulgas ka valge. Valge kui selline ise ei ole värvus, vaid on kombinatsioon kõikidest värvustest. Ometi saab valget teha lastes kokku ainult kolm erineva lainepikkuse/sagedustega valguslainet. See on väga kokkuhoidlik meetod
eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb. SEEKORD EI KESKENDU SELLELE, MIKS TA SEDA TEEB (põhjus on üks näide sellest, kuidas valgus on imelik), keskendume pigem sellele, ET ta nii teeb. · Tavalise hõõglambi peal on näha, kuidas valgus, mis sealt tuleb, langedes CD peale, jaguneb: PUNASEKS, ORANZIKS, KOLLASEKS, ROHELISEKS, HELESINISEKS, TUMESINISEKS ja VIOLETSEKS. DEMO 2. Kõiki värvitoone saab teha nii, et sulandada erinevate sagedustega valguslained kokku. Valitakse välja PÕHIVÄRVID, mida saab kokku segada nii, et nad annavad kõikvõimalikke värvilisi valguseid, sealulgas ka valge. Valge kui selline ise ei ole värvus, vaid on kombinatsioon kõikidest värvustest. Ometi saab valget teha lastes kokku ainult kolm erineva lainepikkuse/sagedustega valguslainet. See on väga kokkuhoidlik meetod
1-2 cm pikad. Püsivad puul kuni 4 aastat. 5. Õied ja viljad: kahekojaline, kuid esineb ka ühekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 6. Kasvunõuded: Esineb põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos kohtab teda harva. Kasvab kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel
Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. Merinõel:i-l tekib sabaosa alapoolel kaka nahakurdu, mis muutuvad kinniseks haudekambriks. Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. Must mudil:uimed muutuvad mustaks. Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. Võldas: i-l värvus muutub tumedamaks, 1. S serv võib minna oranziks. Nolgus: i-l värvus muutub eredamaks, kõht läheb punaseks valgete laikudega. 30 Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks.
annaabi.ee 
