Esitlus "Jood" (0)

Aatomiehitus:
Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10
5s2p5
Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7)
Elektronite arv: 53
Neutronite arv: 74
Prootonite arv: 53
Oksüdatsiooniastmed ühendites:
I...VII
Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe
ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga
aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust.
Looduses peamiselt ühendeina.
Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti
lehtedes.
Joodi leidub veel vees ja toidus.
Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem.
Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes.
Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt
naftapuuraukude soolveest kloori toimel:
Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul
oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2.
2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O
Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral
värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas
I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus.
Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks
värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks.
Aatommass: 126,9045
Sulamistemperatuur: 113,5 °C
Keemistemperatuur: 184,35 °C
Tihedus: 4,93 g/cm3
Värvus: metalse läikega
Olek toatemperatuuril: tahke
Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66
Oksiidi tüüp: tugevhappeline
Ühendid:
Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7
Kloriidid: ICl, (ICl3)
2
Bromiidid: IBr
Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9
Tahkel joodil on omadus kuumutamisel
sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et
vahepeal tekiks vedelat olekut.
Aurude jahtumisel moodustuvad uuesti tahke aine
kristallid.
Antiseptikuna meditsiinis
Kilpnäärme diagnostikas
Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite
saamiseks.
Katalüsaatoritena
Looma ja linnutoidu lisanditena
Värvainete ja pigmentide koostuses
Halogeenlampides
Keedusoola lisandis
Prantsuse keemik Bernand Courtoise
1811. aastal.
Uuele avastatud elemendile anti nimi
paar aastat hiljem tema violetsete aurude
järgi.
Joodi avastamisega on seotud kass, kes
hüpanud riiulile ja B.C tahtis teda kätte
saada.
Tööstuskeemik ja salpeetrivabrikant
Bernard Courtois ning paljud teised salpeetri valmistajad panid
tähele, et adrutuhas leidub mingit ainet, mis söövitab raud ja
vasknõusid.
Jooditinktuur ­ pruunika värvusega lahus. Kasutatakse
haavade puhastamisel ja verdsulgeva vahendina ja
tärklise kindlaks tegemisel.
Hõbejodiid ­ kasutatakse looduse mõjutamiseks nt.
orkaani ja vihma ära hoidmiseks, saab kutsuda esile
sademeid.
Kirjandus:
Lembi Tamm "Üldine ja anorgaaniline keemia õpik gümnaasiumile II osa"
Interneti leheküljed:
a) http://www.annaabi.com/materjal15561jood%28i
b) http://kauralasoo.net/konspektid/mittemetallid.pdf
c) http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l7.pdf
d) http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf
e) http://www.google.com/imghp?hl=et&tab=wi
f) http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm