Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kompleksühendid (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sade tekkis?
  • Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade?
  • Milline komplekskatioon tekib nikliga ammoniaaki sisaldavas lahuses?
Üliõpilase nimi:_________________________
Õpperühm:____________________________
Kuupäev:____________________________
YKI0031 Anorgaaniline keemia I
Laboratoorne töö 2.
Kompleksühendid
EKSPERIMENTAALNE TÖÖ
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon
  • Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust.
    a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+
    ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks.
    Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks
    Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand.
    Tiotsüanoraud(III) sulfaat
    FeNH4(SO4)2 + NH4SCN →[ Fe(SCN)]SO4
    + (NH4) 2SO4
    Fe3+ + NH4+ + SCN-→[Fe(SCN)]2+ + NH4+
    Fe3++SCN- →[Fe(SCN)]2+
    b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada . Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna.
    Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist lõhna, see tõestas, et ammooniumioonid on lahuses.
    Kirjutada NH4+ iooni eraldusreaktsiooni võrrand.
    Raud(III) ammooniumsulfaat
    FeNH4(SO4)2 + 4NaOH → Fe(OH)3 ↓+NH3 ↑ + 2Na2SO4 + H2O
    NH4+ + Na+ + OH-→ NH3↑ + H2O + Na+
    NH4+ + OH-→ NH3↑ + H2O
    c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl2 lahust. Kui lahuses on SO42 – ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade.
    Kas lahuses oli SO42– ioone? Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO4 sade.
    Kirjutada SO42– iooni tõestusreaktsiooni võrrand.
    2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2→ 2FeCl3 + 3BaSO4↓ + (NH4)2SO4
    SO42- + Ba2+ + 2Cl-→BaSO4↓ + 2Cl-
    SO42- + Ba2+→BaSO4↓
    Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand.
    FeNH4(SO4)2 → Fe3+ + NH4+ + 2SO42-
  • Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust
    Kaaliumheksatsüanoferraat(III)
  • ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust.
    Kas lahuses on Fe3+ ioone? Muutust ei toimunud, seega lahuses pole Fe3+ ioone ja lahus ei värvunud seetõttu punaseks.
  • teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN– ioonid , siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv.
    Kirjutada [Fe(CN)6]3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand.
    3Cd2+ + 2[Fe(CN)6]2-→ Cd3[Fe(CN)6]2 kaadmiumheksatsüanoferraat(III)
    Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand.
    K3[Fe(CN)6 ]2 ↔ 3K+ + [Fe(CN)6]3-
    Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused.
    2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust.
  • ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ⋅H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 2.2.
    Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel
    ( segamisel ). Ammoniaagi vesilahuse lisamisel tekkis helesinine sade, mis läksüle loksutamisel tumesiniseks lahuseks.
    Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad :
    • rasklahustuva vask(II) hüdroksiidi teket vask(II)sulfaadist

    CuSO4 + 2 NH3⋅H2O→ Cu(OH)2↓ + (NH4 )­­2SO4
    • vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4.

    Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O
    Tetraamiinvask(II) hüdroksiid
  • teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada.
    Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Tekkis helesinine sade.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand . Mis sade tekkis?
    Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + Na2SO4
  • kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust.
    Kirjeldada, mis toimub NH4Cl lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    NH4Cl lahuse lisamisel mingeid muutusi ei toimu.
    Kas siin tekib vase ammiinkompleks? Kuna reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi, ei tekkinud sadet.
  • neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht.
    Kirjeldada, mis toimub. Zn pinnale tekkis vasekiht.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand.
    CuSO4 + Zn → ZnSO4 + Cu↓
    2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus
    jagada võrdselt kahte katseklaasi.
    a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja
    tekib Cu(OH)2 sade?
    Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Kompleksühend lagunes , tekkis helesinine sade.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand.
    Tetraamiinvask(II)hüdroksiid
    [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH → Cu(OH)2↓+NaOH + 4NH3↑
    [Cu(NH3)4]2+ + 2OH- → Cu(OH)2↓ + 4NH3
    b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul
    katsega 2.1.d.
    Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada.
    Vasekiht tekkis mõlemas katseklaasis, kuid erinevate värvustena (1. katseklaasis vasekiht oli must (Zn on aktiivsem kui Cu ja ta tõrjub Cu lahusest välja)), sest tekkinud ühendite anioonid mõjutasid kompleksi/soola moodustumist.
  • CuSO4 + Zn → ZnSO4+ Cu↓
  • [Cu(NH3)4](OH)2 +Zn → Zn(OH)2+ Cu↓ + 4NH3↑
    2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust.
    a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu.
    Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Tekkis heleroheline sade.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand.
    NiSO4 + 2NaOHNi(OH)2 ↓+ Na2SO4
    b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 ⋅H2O vesilahust.
    Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel
    (segamisel).
    Lahus muutus rohelisest siniseks .
    Kirjutada reaktsioonivõrrand. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6.
    NiSO4 + 6NH3∙H2O → [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O
    sinine (heksaamiinnikkel(II)sulfaat)
    Atsiidokompleksid
    3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO3 lahust.
    Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub).
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Esialgu tekkis valge sade, pärast küllastatud NaCl lahuse lisamist sade kadus .
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Ag koordinatsiooniarv on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade?
    NaCl + AgNO3
    AgCl+ NaNO3
    (valge hõbekloriidi sade)
    Ag+ + Cl– → AgCl ↓
    NaCl + AgCl Na[AgCl2] – sade kadus, tekkis kompleksühend (naatriumdiklooroargentaat).
    3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni .
    Kirjeldada, mis toimub atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Kristallid lahustusid, tekkis punakas-lilla lahus.
    b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas
    oleks 2 – 3 mm paksune kiht.
    Jälgida 3 – 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber.
    NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. NaCl kristallide ümber olev lahus värvus siniseks.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl4] 2– ioon
    ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon .
    [Co(H2O)6]2+ + 4 NaCl → [Co(Cl4)]2- + 4 Na+ + 6 H2O
    tetraklorokoobaltaat(II)
    c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse
    pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett.
    Kirjeldada, mis toimub. Lahus muutus roosaks.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl4] 2– ioon
    ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon.
    [CoCl4]2-+6H2O→[Co(H2O)6]2++4Cl-
    heksaakvakoobaltaat(II)
    3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI
    lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Alguses tekkis must sade, KI lisamisel ning loksutamisel sade kadus.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Bi koordinatsiooniarv
    on 6).
    Bi(NO3)3 + 3KI → BiI3 ↓ + 3KNO3
    must sade
    BiI3 ↓ + 3KI(t) → K3[BiI6] – kaaliumheksajodobismutaat(III)
    3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka
    0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja
    loksutada kuni sade kaob.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis kollane sade, pärast KI lisamist sade kadus (tekkis kompleksühend), lahus on aga endiselt kollane.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv
    on 4).
    2KJ + Pb(NO3)2 → PbJ2↓ + 2KNO3
    kollane sade
    PbJ2↓+2KJ→K2[PbJ4] - kaaliumtetrajodoplumbaat(II)
    3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust.
    Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära.
    Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Alguses tekkis valge sade, pärast küllastatud CH3COONa lahuse lisamist sade kadus.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv
    on 4). Kas sade lahustus plii atsetatokompleksi tekke tõttu?
    Pb2+ + SO42- → PbSO4↓
    Pb(NO3)2 + Na2SO4 → PbSO4↓ + 2NaNO3
    valge sade
    PbSO4↓ + 4CH3COONa → Na2[Pb( CH3COO )4] + Na2SO4 – tekkis kompleksühend naatriumtetraatsetatoplumbaat(II) ning sade kadus
    3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval
    küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest
    pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti).
    Kirjeldada, mis toimub Na2SO3 lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Alguses tekkis sade, pärast aga sade lahustus (sest tekkis kompleksähend).
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist Kas katse tõestab
    kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO3)2]2– teket?
    Cd(CH3COO)2 + Na2SO3→ CdSO3↓ + 2CH3COONa
    valge sade
    Na2SO3 + CdSO3 → Na2[Cd(SO3)2]
    naatriumdisulfitokadmaat
    Kuna tekkis kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO3)2]2– sisaldav kompleksühend, katse tõepoolest tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO3)2]2– teket.
    Akvakompleksid
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada
    vastavad reaktsioonivõrrandid, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl4] 2– ioon ja roosa
    värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon.
    4.1 Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL etanooli.
    Kirjeldada, mis toimub.
    4.2 Eelmisesse lahusesse lisada mõned NaCl kristallid. Kirjeldada, mis toimub katseklaasi põhjas
    NaCl kristallide ümber ja miks.
    4.3 Eelmist lahust loksutada kuni NaCl on lahustunud, seejärel kuumutada katse-klaasi vesivannis
    ning jahutada kraaniveega. Kirjeldada, mis toimub ja miks.
    Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused.
    5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega.
    Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Tekkis valge sültjas sade, kuid leelise edaspidisel lisamisel ja loksutamisel sade lahustus (tekkis kompleksühend).
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv
    on 4).
    Al2(SO4)3+ 6NaOH→2Al(OH)3 ↓+3Na2SO4
    valge sade
    Al(OH)3↓+NaOH→Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksoalüminaat
    5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades
    2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
    Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Alguses tekkib valge sade, loksutamisel ja aluse edaspidisel lisamisel lahustub sade kompleksühendiks.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Zn koordinatsiooniarv
    on 4).
    ZnSO4 +2 NaOH→Zn(OH)2↓+Na2SO4
    valge sade
    Zn(OH)2+ 2NaOH→Na2[Zn(OH)4]
    naatriumtetrahüdroksotsinkaat
    Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist
    6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka
    NiSO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH3⋅H2O lahust kuni
    sademe kadumiseni.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    NiSO4 lahuse lisamisel tekkib heleroheline sade, kontsentreeritud NH3⋅H2O lahuse lisamisel sade lahustub.
    Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga sademe teket.
    K4[Fe(CN)6] + 2NiSO4→Ni2[Fe(CN)6]↓+2K2SO4
    heleroheline sade ( nikkel (II)heksatsüanoferraat(II))
    Milline komplekskatioon tekib nikliga ammoniaaki sisaldavas lahuses? Nimetada
    tekkiv komplekskatioonist ja -anioonist koosnev ühend ning kirjutada selle tekkimist
    kirjeldav reaktsioonivõrrand.
    Ni + 6NH3 ⋅ H2O→ 6H2O + [Ni(NH3)6] heksaamiinnikkelaat
    Ni2[Fe(CN6)] + [Ni(NH3)6] → [Ni(NH3)6]2[Fe(CN6)] –heksaamiinnikkel(II)heksatsüanoferraat(II)
    Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone
    Katioonide tõestamine lahuses.
    7.1 Fe3+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka raud(III)kloriidi FeCl3 ja 1-2
    tilka K4[Fe(CN)6] (kollane veresool ) lahust. [Fe(CN)6]4- ioone kasutatakse Fe3+
    ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
    Kirjutada tõestusreaktsiooni võrrand.
    4FeCl3 + 3K4[Fe(CN) 6] → Fe4[Fe(CN)6]3↓ + 12KCl
    tumesinine sade (tetraraudtriheksatsüaniid)
    7.2 Fe2+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka raud(II)sulfaati FeSO4 ja 1-2
    tilka K3[Fe(CN)6] (punane veresool) lahust. [Fe(CN)6]3- ioone kasutatakse Fe2+
    ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
    Kirjutada tõestusreaktsiooni võrrand.
    3FeSO4 + 2K3[Fe(CN6)] → Fe3[Fe(CN6)]2↓ + 3K2SO4
    tumesinakasroheline sade (raud(II)heksatsüanoferraat(II))
    7.3 Cu2+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka CuSO4 ja 1-2 tilka
    K4[Fe(CN)6] lahust.
    Kirjutada tõestusreaktsiooni võrrand.
    2CuSO4 + K4[Fe(CN)6] → Cu2[Fe(CN)6]↓ + 2K2SO4
    punakaspruun sade (vask(II)heksatsüanoferraat(II))
    Anioonide tõestamine lahuses.
    7.4 Cl. NaCl lahusele (0,5 – 1,0 mL) lisada tilkhaaval AgNO3 lahust. Tekib valge
    hõbekloriidi sade. Sademele lisada 6M NH3 ·H2O vesilahust. Soojendada ja
    loksutada. Sade lahustub hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu. Lahuse
    hapestamisel 1M lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Alguses tekkis valge sade, pärast NH3 ·H2O vesilahuse lisamist sade lahustub ning tekkib kompleksühend.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist ja uuesti sadestumist.
    NaCl + AgNO3 → AgCl↓ + NaNO3
    valge sade
    AgCl + 2NH3∙H2O → [Ag(NH3)2]Cl + H2O
    diamiinhõbekloriid
    [Ag(NH3)2]Cl +2HNO3 → AgCl↓ + 2 NH4NO3
    valge sade
    7.5 SCN. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 – 2 mL) lisada 1 – 2 mL 1M
    H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (Saadud ühend hoida alles katseks 8.2.). Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN– kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Tekkis punane sade.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand.
    2NH4SCN + H2SO4 → 2HSCN + (NH4)2SO4
    HSCN + FeCl3 → [Fe(SCN)]Cl2↓ + HCl
    punane sade (tiostüanatoraud(III) kloriid )
    7.6 PO43–. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 –3 mL) lisada 2 – 3 mL 1M HNO3
    lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada.
    PO43 - + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ → (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O
    Tekkis kollane sade.
    Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust.
    Komplekside püsivus
    8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka
    K3[Fe(CN)6] lahust.
    Kirjeldada, mis toimub K3[Fe(CN)6] lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Lahus muutus kollaseks.
    Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke
    tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2?
    Lahuses ei ole vabu Fe2+ või Fe3+ kuna mõlemad on püsivad kompleksid ja nad ei dissatsieeru nii põhjalikult, Fe2+ või Fe3+ iseloomulikke reaktsioonw ei toimunud.
    8.2 F– sisaldavale lahusele (2 – 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud
    [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut
    värvituks fluorokompleksiks.
    Kirjeldada, mis toimub [Fe(SCN)]2+ sisaldava lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel
    (segamisel).
    Lahus muutus punasest värvituks.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega toimuvaid muutusi.
    [Fe(SCN)]2+ + F– → [FeF]2+ + SCN–
    Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise
    ebapüsivuskonstandi suurus (vt. juhendist Lisa 1). Põhjendada üleminekut.
    Siit on näha, et [FeF]2+ kompleksioon on püsivam kui [Fe(SCN)]2+ (kuna selle ebapüsivusekonstandi negatiivne logaritm on suurem), mistõttu tõrjub üks ligand teise välja.
    8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi
    sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele
    lahusele lisada KI lahust.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel).
    Alguses tekkib valge sade, pärast ammoniaagilahuse lisamist sade lahustub, KI lahuse lisamisega tekkib valge sade.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. Kas KI lisamisel tekkiv
    sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja
    lahustuvuskorrutiste võrdlemisega.
    NaCl + AgNO3 → AgCl+ NaNO3
    valge sade
    diamiinhõbekoriid
    AgCl + 2NH3∙H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O (selge lahus)
    [Ag(NH3)2]Cl + KI + 2H2O → AgI+ KCl + 2NH3 ∙ H2O
    valge sade
    Ks (AgCl) = 1,7·10-10
    Ks (AgI) = 8,5 · 10–17
    Ks (AgOH) = 1,5 · 10–8
    Siit on näha, et AgI lahustuvuskorrutis on kõige väiksem nendets kolmest ainest ning erinevus [Ag(NH3)2]+ ebapüsivuskonstandiga on kõige suurem, järelikult on see aine kõige püsivam antud olukorras.
  • Vasakule Paremale
    Kompleksühendid #1 Kompleksühendid #2 Kompleksühendid #3 Kompleksühendid #4 Kompleksühendid #5 Kompleksühendid #6 Kompleksühendid #7 Kompleksühendid #8 Kompleksühendid #9 Kompleksühendid #10 Kompleksühendid #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Natalia_N Õppematerjali autor
    YKI0031 Anorgaaniline keemia I
    Laboratoorne töö 2.
    Kompleksühendid
    täielik protokoll, parandatud ja arvestatud, on olemas ka komleksüendite nimed

    Sarnased õppematerjalid

    Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid
    10
    rtf

    Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid

    a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3 H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH 3 H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sademe lahustumisel tekkis tumesinine kompleks. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad: · rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist CuSO4 + 2NH3 H2O = Cu(OH)2 + (NH4)2SO4 · vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkomleksiks. Cu(OH)2 + 4NH4OH = Cu(NH3)4 2+ + 6OH- b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühendid - praktikum
    10
    doc

    Kompleksühendid - praktikum

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Kompleksühendid töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühend
    16
    doc

    Kompleksühend.

    katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ja kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühendid
    9
    doc

    Kompleksühendid

    CN-, SCN- jt; b) üheaatomilised negatiivse laenguga väiksema oksüdatsiooniastmega ioonid nagu O2-, S2-, Se2-, N3- jt; c) neutraalsed molekulid nagu H2O, NH3, CH3OH, C2H5OH, NH2OH, amiinid RNH2 jt; d) kaheprootoniliste hapete anioonidest S2O32- (:SSO32­), CO32­ (:OCO22­), SO42- (:OSO32­) jt. Bidentaatsete ligandide hulka kuuluvad näiteks oksalaatioon C2O42- (:OOC­COO:), etüleendiamiin :NH2-CH2-CH2-H2N: jt. Plaatina(II) kompleks bidentaatse liganditega bis(etüleendiamiin)plaatina(2+)-iooni [Pt(en)2]2+ näitel: 2 Kompleksühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: c) akvakompleksid ­ ligandiks on H2O molekulid; b) atsiidokompleksid ­ ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; a) ammiinkompleksid ­ ligandiks on NH3 molekulid;

    Keemia alused ii
    Eksperimentaalne töö 2
    5
    doc

    Eksperimentaalne töö 2

    Sai lisatud tsingigraanul, kui alustasin katset 2.2b. Igal juhul kattus tsingitükk vasega, sest tsink lahkus lahusest ioonidena jättes suurema redokspotsensiaaliga metallile elektronid, millega ühinedes muutus vask metalliliseks aatomiks ja sadestus sinna samasse, kust sai elektronid: tsingi pinnale: CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) 2 sade? Sade tõesti tekkis, sest formeerus püsivam ühend vask(II)hürdoksiid, mis oligi see sinakas sade, mis katseklaasi põhja rändas. Vask(II)hüdroksiidi lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem antud kompleksühendi ebapüsivuskontsandist: [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH Cu(OH)2+NaOH + 4NH3 b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada.

    Anorgaaniline keemia
    Laboratoorne töö nr-2 - Kompleksühendid
    22
    docx

    Laboratoorne töö nr. 2 - Kompleksühendid

    Kristallide umber olev lahus värvus violetseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Atsetooni lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O reageerisid lahusesse pandud NaCl kristallidega. Reaktsioonivõrrand: Co(NO3)2 x 6H2O + 2NaCl 2NaNO3 + CoCl2 x 6H2O ­ tekkinud uus kompleksioon andis lahusesse violetset värvust. 6. Kokkuvõte või järeldused Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide pinnal algas reaktsioon ning moodustus uus violetset värvi kompleks CoCl2 x 6H2O, mis värvis lahuse violetseks. c) 1. Töö eesmärk o Atsetoonis lahustatud NaNO3-le ja CoCl2 x 6H2O-le lisan vett ning jälgin, mis juhtub. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: CoCl2 x 6H2O, NaNO3, atsetoon, H2O 3. Töö käik Atsetoonis lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O-le lisan NaCl-i ja üritasin loksutades NaCl ära

    Anorgaaniline keemia
    Anorgaaniline keemia - II protokoll
    6
    docx

    Anorgaaniline keemia - II protokoll

    Ei tekkinud kompleksi, sest keskkond oli happeline. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vase kiht. Tsingi pinnale tekkis mustjas vase kiht. 4 ZnSO4 + Cu CuSO + Zn 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. 2 a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) sade? Sade tekkis, sest katseklaasis läks lahus häguseks. 2+ - 3 4 2 3 [Cu(NH ) ] + OH Cu(OH) + 4NH b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Vasekiht tekkis mõlemas katseklaasis, kuid erinevate värvustena, sest tekkinud ühendite anioonid mõjutasid kompleksi/soola moodustumist.

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühendite protokoll
    6
    docx

    Kompleksühendite protokoll

    Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M

    Anorgaaniline keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun