Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sade tekkis?
  • Mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel?
  • Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade?
Laboratoorne töö nr 2
Kompleksühendid
Eksperimentaalne töö
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon
  • Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust.
    a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4) hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks.
    Kas lahuses oli nimetatud ioone?
    Jah, kuna lahus värvus tumepunaseks Fe3+ ioonide olemasolu tõttu.
    Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsioon
    Fe3+ + SCN- = Fe(SCN) 2+
    FeNH4(SO4)2 + NH4SCN = Fe(SCN)SO4 + (NH4)SO4
    b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada . Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna.
    Kas lahuses oli NH4+ ioone?
    Soojendamisel oli tunda ammonniaagile omast lõhna, mis tõestas, et ammooniumioonid esinevad lahuses. Pärast NaOH lisamist toimus reaktsioon , mille käigus aluseslises keskkonnas vabanes ammoniaak .
    Kirjutada NH4+ iooni tõestusrektsiooni võrrand
    FeNH4(SO4)2 + 4NaOH = Fe(OH)3 + NH4OH + 2Na2SO4
    NH4OH = NH3 + H2O
    c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5 - 1 mL BaCl2 lahust. Kui lahuses on SO42 – ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade.
    Kas lahuses oli SO42- ioone?
    Ioonid esinesid lahuses, kuna SO42- ioonide tõttu tekkis raskestilahustuv valge piimjas Ba(SO4) sade.
    Kirjutada SO42- iooni tõestusreaktsiooni võrrand
    2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 = 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4) 2SO4
    Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand
    FeNH4(SO4)2 = Fe3+ + NH4+ + 2SO42-
    FeNH4+ + SO42- = Fe3+ + NH4+ + SO42-
    1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust
    a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust.
    Kas lahuses on Fe3+ioone?
    Kuna muutust ei toimunud, pole lahuses Fe3+ ioone ning lahus ei värvunud punaseks.
    b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN– ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv.
    Kuna tekkis sade, siis see näitab komplektsiooni eksisteerimist lahuses
    Kirjutada Fe(CN)6 3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand.
    K3 Fe(CN)6 + NH4SCN = K3 Fe(CN)6 + NH4SCN
    Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand.
    K3 Fe(CN)6 = K+ + K2 Fe(CN)6 –
    K3 Fe(CN)6 2- = K+ + Fe(CN)6 3-
    K3 Fe(CN)6 - = K+ + K Fe(CN)6 2-
    Fe(CN)6 2- = Fe3+ + 6CN-
    Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused.
    2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust.
    a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ⋅ H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅ H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2.
    Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sademe lahustumisel tekkis tumesinine kompleks .
    Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad :
    • rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist

    CuSO4 + 2NH3 H2O = Cu(OH)2 + (NH4)2SO4
    • vask(II)hüdroksiidi üleminekut lahustuvaks ammiinkomleksiks.

    Cu(OH)2 + 4NH4OH = Cu(NH3)4 2+ + 6OH-
    b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada.
    Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel
    Lahus oli sinine, pärast tekkis valge sade
    Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis?
    CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4
    c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust.
    Kirjeldada, mis toimub NH4Cl lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel
    Lahuses ei toimunud märgatavaid muutusi.
    Kas siin tekib vase ammiinkompleks?
    Ammiinkompleksi ei tekkinud.
    CuSO4 + 2NH4Cl -> CuCl2 + (NH4)2SO4
    d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht)
    Kirjelda, mis toimub.
    Zn hõbe värvus muutus mustaks, sest Zn on aktiivsem kui Cu
    Kirjuta reaktsioonivõrrand.
    CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu
    2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi.
    a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust.
    Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade?
    Kompleks lagunes, tekkis Cu(OH)2 sade, mistõttu helesinine lahus muutus tumesiniseks.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand.
    Cu(NH3)4 2+ + 2NaOH = Cu(OH)2 + NH3 H2O + 2Na+
    b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d.
    Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekiht tsingile ei teki, sest metall ei reageeri komplektsioonidega.
    2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust.
    a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu.
    Kirjelda, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH)2
    Kirjuta reaktsioonivõrrand.
    NiSO4 + 2NaOH = Ni(OH)2 + Na2SO4
    b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 ⋅ H2O vesilahust.
    Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks.
    Kirjuta reaktsioonivõrrand
    NiSO4 + 6NH3 H2O = Ni(NH3)6 2+ + SO42- + 6H2O
    Atsiidokompleksid
    3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub).
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel?
    NaCl-le AgNO3 lisamisel tekib valge hõbekloriidi sade. Küllastunud NaCl lisamisel sade lahustub, sest tekib hõbeda kompleks klooriga.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist ( eeldusel , et Ag koordinatsiooniarb on 2). Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade?
    NaCl + AgNO3 = NaNO3 + AgCl
    NaCl + AgCl = AgCl2 - + Na+
    3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2 6H2O kristallid ja valada peale 2-3 mL atsetooni .
    Kirjedada, mis toimub atsetooni lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Lahus muutus roosaks ning kristallid hakkasid lahustuma.
    b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2-3 mm paksune kiht.
    Jälgida 3-5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber.
    Lahus värvus tumesiniseks.
    Kirjutada reaktsioonivõrrand teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 42- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon .
    Co(NO3)2 6H2O + CH3COOH = Co(H2O)6 2+ + 2NO3-
    Co(H2O)6 2+ + 4NaCl = CoCl42+ + 4Na+ + 6H2O
    c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett.
    Kirjelda, mis toimub.
    Lahus muutub helelillakaks
    Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 42- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon.
    Co(Cl4)2- + 6H2O = Co(H2O)6 2+ +4Cl-
    3.3 Katseklaasi valada ~0,5 ml 0,2M Bi(NO3)2 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni.
    Kirjelda, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    KI lahuse lisamisel tekkis must BI3 sade. Lisades tahket KI, muutus lahuse värvus punakas-oranšikaks.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Bi koordinatsiooniarv on 6).
    Bi(NO3)3 + 3KI = BiI3 + 3KNO3
    BiI3 + KI = K3 BiI6
    3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Pb(NO3)2 lahuse lisamisel muutus lahus kollaseks ja tekkis helekollane PbI2 sade. Lisades tahket KI sade lahustub, lahus helekollane.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4).
    2KI + Pb(NO3)2 + H2O = PbI2 + 2KNO3 + H2O
    PbI2 + KI = K2 PbI4
    3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Pb(NO3)2 ja seejärel valada ~0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastunud CH3COONa lahust, loksutada.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Na2SO4 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Peale küllastunud CH3COONa lahuse lisamist PbSO4 sade lahustub ja lahus muutub värvituks.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). Kas sade lahustus plii atsetatokomleksi tekke tõttu?
    Pb(NO3)2 + Na2SO4 = PbSO4 + 2NaNO3
    PbSO4 + 4CH3COONa = Pb(CH3COO)4 2+ + 2Na2SO4
    3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti).
    Kirjeldada, mis toimub Na2SO3 lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Läbipaistev lahus.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. Kas katse tõestab kaadiumi sulfitokompleksi Cd(SO3)2 2- teket?
    Cd(CH3COO)2 + Na2SO3 = Cd(SO3)2 2- + 2CH3COONa
    Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused.
    5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Al2(SO4)2 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega.
    Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Lahusesse tekkis valge sade Al(OH)3, loksutades sade kadus ja lahus värvus järkjärgult läbipaistvaks.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4).
    Al2(SO4)2 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4
    Al(OH)3 + NaOH = Al(OH)4 – + Na+
    5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
    Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Alguses tekkis valge sade Zn(OH)2, loksutades sade kadus.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Zn koordinatsiooniarv on 4).
    ZnSO4 + 2NaOH = Zn(OH)2 + Na2SO4
    Zn(OH)2 + 2NaOH = Zn(OH)4 2- + 2Na+
    Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist.
    6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K4 Fe(CN)6 ja 4 tilka NiSO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH3 H2O lahust kuni sademe kadumiseni.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Lahus on algul heleroheline, tekkis sade. NH3 H2O lisamisel sade kadus ja lahus värvus pruunikaks.
    Kirjelda reaktsioonivõrrandiga sademe teket.
    K4 Fe(CN)6 + 2NiSO4 = Ni2 Fe(CN)6 + 2K2SO4
    Ni + 6NH3 H2O = Ni(NH3)6 + 6H2O
    Ni2 Fe(CN)6 + Ni(NH3)6 = Ni(NH3)6 2 Fe(CN)6
    Tuntuimad kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone.
    Anioonide tõestamine lahuses.
    7.4 Cl-. NaCl lahusele (0,5 – 1,0 mL) lisada tilkhaaval AgNO3 lahust. Tekib valge hõbekloriidi sade. Sademele lisada 6M NH3 H2O vesilahust. Soojendada ja loksutada. Sade lahustub hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu. Lahuse hapestamisel 1M lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    AgNO3 lisamisel tekkis lahuses valge sade AgCl. Pärast NH3 H2O lisamist ja soojendamist sade lahustus, hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist ja uuesti sadestumist.
    NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3
    AgCl + 2NH3 H2O = Ag(NH3)2 + + Cl- +2H2O
    Ag(NH3)2 Cl + HNO3 = AgCl + NH3 + NO3-
    7.5 SCN-. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 – 2 mL) lisada 1 – 2 mL 1M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust. Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit Fe(SCN)2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN- kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Algselt oli lahus helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunaseks.
    Kirjuta reaktsioonivõrrand.
    2NH4SCN + H2SO4 = 2HSCN + (NH4)2SO4
    3HSCN + FeCl3 = Fe(SCN)3 2+ + 2HCl
    7.6 PO43 -. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 – 3 mL) lisada 2 – 3 mL HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada.
    PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ = (NH4)3 P(Mo3O10)4 6H2O + 6H2O
    Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43− on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust.
    Lahus oli värvitu, pärast temperatuuri tõstmist värvus kollaseks.
    Komplekside püsivus
    8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust.
    Kirjeldada, mis toimub K3[Fe(CN)6] lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Ei dissotseeru, sest mõlemad on püsivad kompleksid ning nende ebapüsivuskonstant on väike. Lahus on kollane.
    Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomilikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2
    Kummaski lahuses pole vabu Fe3+ ja Fe2+ ioone.
    8.2 F– sisaldavale lahusele (2 – 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks.
    ˇ Kirjeldada, mis toimub [Fe(SCN)]2+ sisaldava lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Algne punane lahus muutus värvituks.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega toimuvaid muutusi.
    F- + Fe(SCN) 2+ = FeF 2+ + SCN-
    Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut.
    K = =2,95 K =
    = 5,28
    8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade
    lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI
    lahust.
    Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel.
    Esmalt tekkis lahusesse piimjas sade AgI. Ammoniaagi lisamisel värvus lahus valgeks. Kui lisada KI tekib uuesti sade.
    Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki toimuvaid muutusi. Kas KI lisamisel tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega.
    NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3
    AgCl + 2NH3 H2O = Ag(NH3)2 Cl + 2H2O
    Ag(NH3)2 Cl + KI + 2H2O = AgI + KCl + N2H H2O
    Ag(NH3)2 - + I- +2H2O = AgI + 2N2H H2O
    Tekkiv sade on AgI, sest Ag+ ja I- ioonide kokkupuutel tekib neli üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjusels, miks kõige kolmest antud „kandidaadist“ on hõbejodiid väiksema lahustuvuskorrutisega aine ja erinevus Ag(NH3)2 – kompleksi ebapüsivuskonstandiga on suurim. Järelikult on ta ka kõige püsivam ja tekitab reaktsioonis olukorra, kus lõpplahenduseks on AgI sade.
    Ks (AgCl) = 1,7·10−10
    Ks (AgI) = 8,5 ⋅ 10–17
    Ks (AgOH) = 1,5 ⋅ 10–8
  • Vasakule Paremale
    Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #1 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #2 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #3 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #4 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #5 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #6 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #7 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #8 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #9 Anorgaaniline keemia II protokoll - Kompleksühendid #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 278 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor littlegirl Õppematerjali autor
    Kompleksühendid

    Sarnased õppematerjalid

    Kompleksühendid
    22
    docx

    Kompleksühendid

    Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühendid - praktikum
    10
    doc

    Kompleksühendid - praktikum

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia ­ praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Kompleksühendid töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts

    Anorgaaniline keemia
    Eksperimentaalne töö 2
    5
    doc

    Eksperimentaalne töö 2

    Sai lisatud tsingigraanul, kui alustasin katset 2.2b. Igal juhul kattus tsingitükk vasega, sest tsink lahkus lahusest ioonidena jättes suurema redokspotsensiaaliga metallile elektronid, millega ühinedes muutus vask metalliliseks aatomiks ja sadestus sinna samasse, kust sai elektronid: tsingi pinnale: CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) 2 sade? Sade tõesti tekkis, sest formeerus püsivam ühend vask(II)hürdoksiid, mis oligi see sinakas sade, mis katseklaasi põhja rändas. Vask(II)hüdroksiidi lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem antud kompleksühendi ebapüsivuskontsandist: [Cu(NH3)4](OH)2 + NaOH Cu(OH)2+NaOH + 4NH3 b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada.

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühend
    16
    doc

    Kompleksühend.

    katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4. 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade? b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada. Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ja kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühendid
    9
    doc

    Kompleksühendid

    CN-, SCN- jt; b) üheaatomilised negatiivse laenguga väiksema oksüdatsiooniastmega ioonid nagu O2-, S2-, Se2-, N3- jt; c) neutraalsed molekulid nagu H2O, NH3, CH3OH, C2H5OH, NH2OH, amiinid RNH2 jt; d) kaheprootoniliste hapete anioonidest S2O32- (:SSO32­), CO32­ (:OCO22­), SO42- (:OSO32­) jt. Bidentaatsete ligandide hulka kuuluvad näiteks oksalaatioon C2O42- (:OOC­COO:), etüleendiamiin :NH2-CH2-CH2-H2N: jt. Plaatina(II) kompleks bidentaatse liganditega bis(etüleendiamiin)plaatina(2+)-iooni [Pt(en)2]2+ näitel: 2 Kompleksühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: c) akvakompleksid ­ ligandiks on H2O molekulid; b) atsiidokompleksid ­ ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; a) ammiinkompleksid ­ ligandiks on NH3 molekulid;

    Keemia alused ii
    Laboratoorne töö nr-2 - Kompleksühendid
    22
    docx

    Laboratoorne töö nr. 2 - Kompleksühendid

    Kristallide umber olev lahus värvus violetseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Atsetooni lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O reageerisid lahusesse pandud NaCl kristallidega. Reaktsioonivõrrand: Co(NO3)2 x 6H2O + 2NaCl 2NaNO3 + CoCl2 x 6H2O ­ tekkinud uus kompleksioon andis lahusesse violetset värvust. 6. Kokkuvõte või järeldused Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide pinnal algas reaktsioon ning moodustus uus violetset värvi kompleks CoCl2 x 6H2O, mis värvis lahuse violetseks. c) 1. Töö eesmärk o Atsetoonis lahustatud NaNO3-le ja CoCl2 x 6H2O-le lisan vett ning jälgin, mis juhtub. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: CoCl2 x 6H2O, NaNO3, atsetoon, H2O 3. Töö käik Atsetoonis lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O-le lisan NaCl-i ja üritasin loksutades NaCl ära

    Anorgaaniline keemia
    Anorgaaniline keemia - II protokoll
    6
    docx

    Anorgaaniline keemia - II protokoll

    Ei tekkinud kompleksi, sest keskkond oli happeline. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vase kiht. Tsingi pinnale tekkis mustjas vase kiht. 4 ZnSO4 + Cu CuSO + Zn 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. 2 a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) sade? Sade tekkis, sest katseklaasis läks lahus häguseks. 2+ - 3 4 2 3 [Cu(NH ) ] + OH Cu(OH) + 4NH b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Vasekiht tekkis mõlemas katseklaasis, kuid erinevate värvustena, sest tekkinud ühendite anioonid mõjutasid kompleksi/soola moodustumist.

    Anorgaaniline keemia
    Kompleksühendite protokoll
    6
    docx

    Kompleksühendite protokoll

    Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M

    Anorgaaniline keemia




    Meedia

    Kommentaarid (5)

    Mariliis0 profiilipilt
    Mariliis0: Väga hästi küsimustele vastatud ja reaktsioonivõrrandid ka olemas.
    17:24 22-02-2013
    wahlberg profiilipilt
    wahlberg: Väga tore materjal, aitäh.
    18:57 26-02-2013
    eda11 profiilipilt
    e2 t: Sellest oli palju abi!
    22:38 05-03-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun