Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

keemia kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas saab juustust juukseid?
  • Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame?
  • Kust saab asendamatuid aminohappeid?
  • Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul?
  • Millised keemilised erinevused neil on?
  • Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel?
  • Mis protsessid toimuvad kalgendumisel?
  • Kuidas teha ise desagregatsiooni?
  • Kuidas liha pehmeneb?
  • Kuidas tekib puljongi pinnale vaht?
  • Mis põhjustab süldi tarretumise?
  • Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale?
  • Miks asetatakse maitsva puljongi saamiseks liha külma vette?
  • Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel?
  • Miks lähevad munad tumesiniseks?
  • Mis on toore muna valgul teisiti?
  • Millise töötlemise puhul paraneb munavalkude omastatavus?
  • Miks on kala temperatuuritundlikum?
  • Mis eristab hüdrofoobseid aminohappeid hüdrofiilsetest?
1.Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel.
2. Valkudest koosnevad meie siseorganid , sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk)
3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed
4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke.
5. Kust saab asendamatuid aminohappeid ? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid.
6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul ? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi.
7. Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel? - valkude ületarbimine tekitab maksa ja neerukahjustusi. Valguvaegusel aeglustub organismi areng ja kaitsevõime
8. Mis protsessid toimuvad kalgendumisel? - kalgendumisel väiksemad osakesed liituvad suuremateks osakesteks mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Muna keetmisel /praadimisel kuumuse toimel kalgendub munavalge ja piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine, tekib hapupiim. Organismis kalgendumise näiteks võib olla vere hüübimine.
9. Kuidas teha ise desagregatsiooni? - Desagregatsioon on lihasvalkude lagunemine kuumutamisel. Seda saab näha näiteks puljongi keetmisel, kui pinnale tekib vaht
10. Liha töötlemise kiirendamiseks ... - Saab seda marineerida kasutades mõnda hapet (näiteks sidrun ), karastusjoogid fanta ja cocacola kiirendavad liha valmimist (marinaadidesse lisamine), vasardamine jne..
11. Kuidas liha pehmeneb?  - Kuumutamisel vesiniku ja mittepolaarsed sidemed hakkavad värelema ja lagunevad ning selle tulemusel liha pehmeneb. Teine võimalus seda seletada on kollageeni lõhustumise tõttu, ehk kollageen vajab lõhustumiseks vett ja selleks, et pehmeneks liha peab ta lõhustuma 25-40%. Sellest järeldub, et pehmenevad paremini vähem sidekoerikkad lihatükid.
12. Kuidas tekib puljongi pinnale vaht?  - vees lahustuvad valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed , tekib vaht.
13. Mis põhjustab süldi tarretumise?  - kollageeni temperatuuri tõusmisel hakkab kollageen vett siduma, kiudd paisuvad ja nende maht suureneb. Temperatuuril üle 65 kraadi kollageen hüdrolüüsib mille tulemusel tekib glutiin, ning selle lahus tarrendab süldi.
14. Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale? - lihaskoe valgud tihenevad ning nad surutakse kokku ja neist surutakse välja koevedelikku.
15. Miks asetatakse maitsva puljongi saamiseks liha külma vette?  - lisa seest tulevad välja kõik toitained . Kõrge kuumus ei lase liha pinnal valkudel kiiresti kokku tõmbuda.
16. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? - sest kollageen ei suuda seal lõhustuda (vajab lõhustumiseks vedelikku, mida lihas endas pole piisavalt).
17. Piimavalgud , nendega seotud muutused värske ja hapnenud piima kuumutamisel. - värske piim sisaldab kaseiini mis avaldub piimas kaltsiumkaseinaadina. See laguneb, kui piima happelisus suureneb ja kaseiin koaguleerub ning tekib kohupiim . Värske piima kuumutamisel valgud osaliselt koaguleeruvad ja tekib piimale "nahk".
18. Munavalgud, nendega toimuvad muutused.Miks lähevad munad tumesiniseks? - munas liituvad divesiniksulfiid ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend (pikaajalisel keetmisel)
Mis on toore muna valgul teisiti? - muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina – pidurdavad valkude omastamist organismi poolt, kuid kuumutamisel need lagunevad ja munavalk muutub kergemini omastatavaks
Milleks on munade vahustamine kasulik? - muna vahustamisel valgud denatureerivad osaliselt ja on seetõttu organismile kergemini omastatavad
19. Millise töötlemise puhul paraneb munavalkude omastatavus? - munavalkude omastavus paraneb vahustamise või kuumutamise puhul
20. Miks on kala temperatuuritundlikum? - kala sidekoehulk on väiksem ja ta on lihtsama koostisega
21. Mis eristab hüdrofoobseid aminohappeid hüdrofiilsetest? - hüdrofiilsed lahustuvad vees. Hüdrofoobsed aminohapped ei sisalda laetud rühmi ja seetõttu tõrjuvad vett.
keemia kordamine #1 keemia kordamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kamk Õppematerjali autor
1.Kirjelda denatureerimist. - molekulidevahelised sidemed katkevad ning valk kalgendub. see toimub rõhu, temperatuuri ja muude tegurite toel.2. Valkudest koosnevad meie siseorganid, sooled, juuksed, küüned, nahk. Millisest valgust saab eelpool nimetatud organeid? - keratiin (juuksed, küüned), kollageen (nahk)3. Kuidas saab juustust juukseid? - lõhustades valgus olevate aminohapete vahelised sidemed4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke.

Sarnased õppematerjalid

Vürtsid ja ürdid
22
doc

Vürtsid ja ürdid

Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja alles siis otsusta, kas maitse

Kokandus
Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused 2
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Ni

Kokandus
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi

Kokandus
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

Kokandus
Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided ­isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t

Materjaliõpetus
Toit
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun