Kompleksühend. (3)

Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon
1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust
a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks.
b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada . Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna.
c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 – ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade.
Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid.
1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust
a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone?
b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN– ioonid , siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv.
Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand.
Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused.
2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust.
a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3⋅H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ⋅ H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseteks 2.2. Kirjutada reaktsioonivõrrandid, mis kirjeldavad rasklahustuva vask(II)hüdroksiidi teket lahustuvast vask(II)sulfaadist ning selle üleminekut lahustuvaks ammiinkompleksiks.
b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Mis sade tekkis?
c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust. Kas siin tekib vase ammiinkompleks?
d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht
Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel ( segamisel ) ning kirjutada kõiki muutusi kajastavad reaktsioonivõrrandid. Vase ammiinkompleksis on vase koordinatsiooniarv 4.
2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi.
a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH)2 sade?
b) teise katseklaasi panna üks Zn graanul ja võrrelda katset ~ 20 min jooksul katsega 2.1.d. Kas tsingi pinnale tekib vasekiht mõlemas katseklaasis? Põhjendada.
Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ja kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid.
2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust.
a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu;
b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 ⋅ H2O vesilahust.
Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6.
Atsiidokompleksid
3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Miks lahustub tekkinud hõbekloriidi sade? Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist.
3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2· 6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL atsetooni . Kirjeldada, mis toimub
b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 – 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 – 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks?
c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks
3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni
3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob.
3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II) sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu?
3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO3)2]2– teket?
Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki muutusi, mis toimuvad ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Koordinatsiooniarvud: Ag – 2, Pb – 4, Bi – 6.
Akvakompleksid
4.1 Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 – 3 mL etanooli. Kirjeldada, mis toimub.
4.2 Eelmisesse lahusesse lisada mõned NaCl kristallid. Kirjeldada, mis toimub katseklaasi põhjas NaCl kristallide ümber ja miks.
4.3 Eelmist lahust loksutada kuni NaCl on lahustunud, seejärel kuumutada katse-klaasi vesivannis ning jahutada kraaniveega. Kirjeldada, mis toimub ja miks.
Kirjeldada, mis toimub ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel) ning kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl]4 2– ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon.
Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused.
5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega.
5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki muutusi, mis toimuvad ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tsingi ja alumiiniumi koordinatsiooniarv hüdroksokompleksis on 4.
Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist
6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH3 ⋅ H2O lahust kuni sademe kadumiseni.
Milline komplekskatioon tekib nikliga ammoniaaki sisaldavas lahuses? Nimetada tekkiv komplekskatioonist ja -anioonist koosnev ühend ning kirjutada selle tekkimist kirjeldav reaktsioonivõrrand.
Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone
Katioonide tõestamine lahuses
Reaktsioone, mis toimuvad ainult ühe kindla iooni osavõtul nimetatakse spetsiifilisteks reaktsioonideks. Sellised reaktsioonid on aluseks kvalitatiivsele keemilisele analüüsile, mille abil tehakse kindlaks, milliseid katioone või anioone aine lahus sisaldab. Siin on toodud valik kompleksühendite osavõtul toimuvaid reaktsioone, mida kasutatakse ühe või teise iooni tõestamiseks lahuses. Neid reaktsioone iseloomustab mingi hästijälgitav muutus – spetsiifiline värvus, sademe teke vms.
7.1 Fe3+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka raud(III)kloriidi FeCl3 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] (kollane veresool ) lahust. [Fe(CN)6]4− ioone kasutatakse Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
7.2 Fe2+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka raud(II)sulfaati FeSO4 ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] (punane veresool) lahust. [Fe(CN)6]3− ioone kasutatakse Fe2+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
7.3 Cu2+. Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka CuSO4 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust.
Fikseerida tekkivate ühendite värvused ning kirjutada vastavate katioonide tõestus-reaktsioonide võrrandid.
Anioonide tõestamine lahuses
Kui anorgaaniliste ainete osas saab kaasajal katioonide määramiseks lahustes kasutada ka tervet rida füüsikalisi meetodeid , siis anioonide korral on jäänud peamiseks analüüsi meetodiks keemiline analüüs.
7.4 Cl–. NaCl lahusele (0,5 – 1,0 mL) lisada tilkhaaval AgNO3 lahust. Tekib valge hõbekloriidi sade. Sademele lisada 6M NH3 ·H2O vesilahust. Soojendada ja loksutada. Sade lahustub hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu. Lahuse hapestamisel lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl.
7.5 SCN–. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 – 2 mL) lisada 1 – 2 mL 1M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN– kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
7.6 PO43–. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 –3 mL) lisada 2 – 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada.
PO43− + 3NH4+ + 12MoO42− + 24H+ → (NH4)3[P(Mo3O10)4]⋅6H2O + 6H2O
Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43− on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust.
Kirjutada vastavate anioonide tõestusreaktsioonide võrrandid ning fikseerida tekkivate ühendite värvused.
Komplekside püsivus
8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2?
8.2 F– sisaldavale lahusele (2 – 3 mL) lisada tilkhaaval katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust. Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks. Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivus-konstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut.
8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH?
Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega.
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon

a)
Katse tulemus:
F3+ ioonide olemasolul värvus lahus tumepunaseks
b)
Katse tulemus:
Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist teravat lõhna. See tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. NaOH lisamisel toimus reaktsioon , kus aluselises keskkonnas vabanes ammoniaak.
c)
Sellest võime järeldada, et toimub FeNH4(SO4)2 dissotseerumine:
Katse tulemus:
SO42- ioonide olemasolu tõttu tekkis rasklahustuv piimjas sade Ba(SO4)

a)
Katse tulemus:
Muutust ei toimunud, seega lahuses pole Fe3+ ioone ja lahus ei värvunud seetõttu punaseks.
b)
Katse tulemus:
Tekkis sade, mis näitab komplektsiooni eksisteerimist lahuses
Ammiinikompleksid. Saamine ja omadused
2.1 a)
Katse tulemus:
Esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sademe lahustumisel tekkis tumesinine kompleks
b)
Katse tulemus:
Lahus oli sinine, pärast tekkis valge sade
c)
Katse tulemus:
Muutust ei toimunud, ei tekkinud midagi ; ammooniumkompleksi ei teki termodünaamilistel põhjustel
d)
Katse tulemus:
Zn oli hõbe, pärast muutus mustaks; ZN aktiivsem kui Cu ja ta tõrjub Cu lahusest välja
2.2 a)
Katse tulemus:
Kompleks laguneb ja tekib sade. Lahus oli helesinine, pärast muutus tumesiniseks
b)
Katse tulemus:
Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekihti tsinglile ei teki, sest metall ei reageeri komplekstioonidega.
2.3 a)
Katse tulemus:
Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH)2
b)
Katse tulemus:
Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks
Atsiidokompleksid
3.1 a)
Katse tulemus:
Tekkis valge sade AgCl
3.2 a)
Katse tulemus:
Lahus muutus roosaks , kristallid hakkasid lahustuma
b)
Katse tulemus:
Lahus värvus tumesiniseks
c)
Katse tulemus:
Lahus muutub helelillakaks

3.3

Katse tulemus:
Tekkis must BI3 sade



Katse tulemus:
Lahus värvus punakas-oranžikaks
3.4

Katse tulemus:
Lahus muutus kollaseks, tekkis helekollane sade PbJ2

Katse tulemus:
Sade lahustub, lahus helekollane
3.5
Katse tulemus:
Tekkis valge sade


Katse tulemus:
Sade PbSO4 lahustub ja lahus muutub värvituks
3.6
Katse tulemus:
Läbipaistev lahus
Akvakompleksid
4.1
Katse tulemus:
Lahus värvus roosaks, kristallid lahustusid
4.2

Katse tulemus:
Lahus roosa ja sade värvus lillaks
4.3
Katse tulemus:
Sool lahustunud ja temperatuuri tõstmisel lahus värvub siniseks
Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused.
5.1

Katse tulemus:
Lahusesse tekkis valge sade Al(OH)3, loksutades sade kadus ja lahus värvus järkjärgult läbipaistvaks
5.2

Katse tulemus:
Algult tekkis valge sade Zn(OH)2, loksutades sade kadus
Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja komleksnioonidest
6.


Katse tulemus:
Lahus algul heleroheline, tekkis sade; NH3*H2O lisamisel sade kadus ja lahus värvus pruunikaks
Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone
7.1
Katse tulemus:
Lahus oli algul kollane ning värvus tumesiniseks
7.2
Katse tulemus:
Lahus oli värvitu, muutus tumesiniseks
7.3
Katse tulemus:
Lahus värvus pruunikaks
Anioonide tõestamine lahuses
7.4
Katse tulemus:
Lahuses tekkis valge sade AgCl


Katse tulemus:
Sade lahustunud, hõbeda amiinkompleksi tekke tõttu
7.5

Katse tulemus:
Lahus oli helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunakseks
7.6

Katse tulemus:
Lahus oli värvitu, pärast temperatuuri tõstmist värvus kollaseks
Komplekside püsivus
8.1
Katse tulemus:
Ei dissotseeru , sest mõlemad on püsivad kompleksid ning nende ebapüsivuskonstant on väike; kummaski lahuses pole vabu Fe3+ ja Fe2+ ioone. Lahus kollane
8.2
Katse tulemus:
Punane lahus muutus värvituks

8.3

Katse tulemus:
Esmalt tekkis lahusesse piimjas sade AgI; ammooniaagi lisamisel värvus lahus valgeks. Kui lisada KJ tekib uuesti sade.
Tekkiv sade on AgI, sest Ag+ ja I– ioonide kokkupuutel tekib neil üksteise suhtes küllaltki stabiilne tõmme nende endi poolt tekitatud jõuväljas. See on üheks põhjuseks, miks kõige kolmest antud „kandidaadist” on hõbejodiid väiksema lahustuvuskorrutisega aine ja erinevus [Ag(NH3)2]– kompleksi ebapüsivuskontsandiga on suurim. Järelikult on ta ka kõige püsivam ja tekitab reaktsioonis olukorra, kus lõpplahenduseks on AgI sade.
Ks (AgCl) = 1,7·10-10;
Ks (AgI) = 8,5 · 10–17;
Ks (AgOH) = 1,5 · 10–8