KALADE KEHAKUJU powerpoint (0)

KALADE KEHAKUJU
Triin Engmann
SISSEJUHATUS
· Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse
poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi
( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste
elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad
on suutnud asustada meresid ja ookeane,
jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi
põhjaveesid.
· Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga
seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu
eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning
tuleb juttu ka ohtlikest kaladest .
· Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis
erinevatest kaladest ja nende välimusest.
Kalade kehakuju
· Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad
vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui
keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga
ongi paljud kalad.
· Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub
parvedena ogahai ehk merikoger, kes
kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga.
· Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või
maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) ,
tehes kehaga looklevaid liigutusi.
· Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja
läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad,
kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku
litsutud( lestalased).
· Värtnakujulise kehaga kerakala puhub
end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et
muutub kera või põiesarnaseks.
· Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles
pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha
ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on
kindlaks kaitseks vaenlaste vastu.
· Kui hädaoht möödub, laseb kerakala
oma vatsast õhu välja, laskub
sügavamale ning tema keha omandab
uuesti värtnataolise kuju.
Kerakala
· Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg
raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala.
· Tema külgedelt lamendunud keha on
ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike,
otsekui ära raiutud, selja ­ ja pärakuuim on
pikad.
· Üksikasjalised andmed kuukala elust seni
puuduvad.
Kuukala:
· Austraalia randadel esineb narmas- ehk
vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane
merevetikatega. Sellele kalale on antud
irooniline nimetus- ,,mere kaltsukaupmees".
· Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel
nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste
eest.
· Samuti imeteldav on
akvaariumikalade kuju.
· Teil on võib-olla isegi
raske uskuda, et
joonisel kujutatud
kalade esiisaks on
tavaline koger-
sedavõrd erinevad on
nad oma esivanemast!
· Heitke pilk uimedele.
· Ühel kaladest sarnaneb
sabauim kukesabaga,
teisel meenutab see
tulpi.
Kalade välisehitus
Põhja eluviisiga kalad
Taime tihnkikusse hoidvad kalad
Kalade suu kuju
Kääbused ja hiiglased kalade
hulgas
Väikesed:
· Filipiini saartel esineb tibatilluke parvedes elav
mudillane luzoni pisimudil, kelle pikkus on 1-1,5
cm .
· See mudilane esineb suurte parvedena. Saarte
elanikud püüavad teda ja tarvitavad toiduks.
· Luzoni pisimudilat peetakse kõige väiksemaks
selgroogseks loomaks kogu maailmas.
· See on väikseim selgroogne endise NSV Liidu
piires.
Suured:
· Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda
mõningaid kõhrkalu, hailisi.
· Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi
meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk.
· Hiidhai küttimisel on esinenud
õnnetusjuhtumeid, kuna tal on nivõrd hiiglaslik
jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi.
· Suurte kalade hulka kuuluvad ka tuurlased ning
ka sägad( suurim pikkus 5 m , 160 kg) ja
karplased.
Ohtlikud kalad
· Ahvena uimes mürgine vedelik.
· Tüügaskala mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis
paiknevad uimekiirte juurte läheduses. (Tema mürk
võib tekitada gangreeni,surmajuhtumid ).
· Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk
meriskorpion. Mürgi aparaat paikneb merilohel
lõpusekaantel ja selja uimes(mõikord lõpeb lugu
surmaga).
Torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga.
· Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure
läheduses mürginääre. Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid
indiaanlased noolte mürgitamiseks.
· Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. (Angerja
veri)
· Mureeni veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni
vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata.
· Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel-
silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail.
· Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja.
(marinkal)
· Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. (30 cm
pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti ).Liguloos.
Kuidas eristada sarnase
välimusega kalaliike?
· Selleks anname järgnevate jooniste näol
mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade
üldkuju edasi antud punktiirjoonega,
liigilise kuuluvuse määramiseks olulised
kehaosad aga pideva joonega. Liikide
eristamise aluseks on püütud võtta
võimalikult kergesti tähelepandavad
välistunnused. (RAAMAT LK 27-35)
Pilk kalade pulmarüüle
· Emaskalade pulmarüü on isaste omast
tavaliselt märksa inetum .
· Paljudel kaladel on pulmarüü üsna
tagasihoidlik ja nagu ei väärikski seda
kõlavat nimetust, piirdudes sellega, et
keha värvus muutub kudemisajaks
tavalisest eredamaks ja
muster( laigud,vöödid jne) selgemaks.
· Võrdlemisi argipäevane pulmarüü
iseloomustab meie tähtsamaid
töönduskalu räime , kilu, rääbist, kokre ,
hõbekokre, hinklasi, säga,haugi ,
tuulehaugi, tursklasi, raudkiiska,
ahvenlasi ,väikest tobijat, väikest
mudilat, merihärga, lesta ja kammeljat.
· Teiste pümarüü muutub märksa rohkem.
Tähistused: e-emaskala ; i-isaskala; hk- helmeskate, K-kõhuium(ed); P-
pärakuuim, R- rinnauim(ed), S- seljauim.
Lõhi: e-muutub tumedamaks, külgedele ilmuvad väikesed mustad ja
punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid,
i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad
terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või
sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase
suud sulgeda.
Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade
tähnide hulk.
Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür.
Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht
hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti.
Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel
võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk
pruunikas hk.
Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks;
peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk.
Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks,
silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse
muutused.
· Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks,
kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad.
· Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub
punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased
laigud.
· Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas
tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja
silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht
hõbedaseks.
· Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks,
oliivroheliseks või pruuniks, kõht
roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb
rohekashalliks.
· (Pilt raamatust!)( Kalade välimuse muutused
kudemisajal)
Helmeskate
· Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi
kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal.
See muudab kala karedaks.
· Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja
emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära
tunda ja kudemisel kontakti hoida.
· Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala
kehalt jäljeltult maha.
Kokkuvõte
· Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm.
· Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see
algab peaga ja läheb sujuvalt üle kereks ning
lõpeb sabauimega.
· Keha on enamasti külgedelt kokku surutud ja
varustatud liikumist võimaldavate uimedega.
· Ning nende kehakuju erinevused peegelduvad
nende elupaikades, ning neil on kujunenud
isikupärane keha,mille järgi on võimalik
omavahel kalu eristada.
Kasutatud kirjandus:
E. Pihu ; ,,Meie kalad olelusvõitluses" ;Zero Gravity OÜ kirjastus ,,Kalastaja
Raamat"; Tallinn 2006; lk 42-47.
E. Pihu; ,,Matk kalariiki"; Valgus; Tallinn 1987; lk 27-35.
I. Pravdin; ,,Jutustus kalade elust" ;Kirjastus Eesti Raamat; Tallinn 1965; lk 176-183,
12-25.
www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt
http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44-2C2C2A6F5CE2/Presentation
http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG
http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg
http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg
http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html
http://www.zasavica.org.yu/fotke/fauna/photos/04.jpg
http://www.husohuso.co.uk/wp-content/uploads/2009/02/huso-huso-sturgeon.jpg
http://media.photobucket.com/image/arapaima/bpyun/larry.jpg
http://www.planetcatfish.com/images/full/siluridae/silurus/glanis/1.jpg
http://morf.pri.ee/pic/blog/3/mar/04.jpg
Tänan tähelepanu eest!