Laboratoorne töö nr. 2 - Kompleksühendid (0)

Kompleksühendid

Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon
1. Katsed FeNH4(SO4)2 lahusega
a)
1. Töö eesmärk

• Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas .
Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust.
4. Katseandmed
Lahus värvus punaseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks .
Soola dissotsiatsioonivõrrand:
FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2
NH4SCN NH4+ + SCN-
Ioonide tõestusreaktsiooni võrrand:
Fe3+ + SCN- [Fe(SCN)]2+ - antud ühend on punast värvi ning selle teke kergesti täheldatav.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses moodustus punast värvi [Fe(SCN)]2+, järelikult leidus lahuses FeNH4(SO4)2 dissotsiatsiooni järgselt tekkinud Fe3+ ioone.
b)
1. Töö eesmärk

• NH4+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas, elektripliit , vesivann, tõmbekapp.
Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, kontsentreeritud NaOH .
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust ning soojendasin.
4. Katseandmed
Oli tunda eralduva ammoniaagi lõhna.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Oli tunda eralduva ammoniaagi lõhna, järelikult leidus lahuses NH4+ ioone, mis reageerimisel NaOH-ga andsid ammoniaagi.
Soola dissotsiatsioonivõrrand:
FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2
NH4+ + NaOH(s) Na+ + NH3(aq) + H2O(l) – tekkinud ammoniaagi lõhna oligi tunda.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuse kuumutamisel oli tunda eralduva ammoniaagi lõhna, järelikult leidus lahuses FeNH4(SO4)2 dissotsiatsiooni järgselt tekkinud NH4+ ioone.
c)
1. Töö eesmärk

• SO42 - olemasolu kontrollimine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, BaCl2 .
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin 1 mL BaCl2 lahust.
4. Katseandmed
Tekkis rasklahustuv sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Tekkis rasklahustuv sade, järelikult leidus lahuses SO42- ioone, mis reageerimisel Ba-ga moodustasid rasklahustuva BaSO4 sademe.
Soola dissotsiatsioonivõrrand:
FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2
BaCl2 Ba2+ + 2 Cl-
SO42- + Ba2+ BaSO4 – antud ühend on raskesti lahustuv ning selle teke lahuses oli kergest jälgitav.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses moodustus rasklahustuv BaSO4 sade, järelikult leidus lahuses FeNH4(SO4)2 dissotsiatsiooni järgselt tekkinud SO42- ioone.
2. Katsed K3[Fe(CN)6] lahusega
a)
1. Töö eesmärk

• Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: K3[Fe(CN)6], NH4SCN.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust. Lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust.
4. Katseandmed
Lahusega ei toimunud täheldatavaid muutusi.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Dissotsiatsioonivõrrand:
K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq) – vabu Fe3+ ioone ei tekkinud, seega ei saanud ka tekkida nende reaktsiooniprodukte.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahusega ei toimunud täheldatavaid muutuseid. Järelikult ei moodustunud punast värvi [Fe(SCN)]2+ kompleksi ning lahuses ei olnud Fe3+ ioone.
b)
1. Töö eesmärk

• Kompleksiooni [Fe(CN)6]3- olemasolu kontrollimine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: K3[Fe(CN)6], Cd( CH3COO )2.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust. Lisasin Cd(CH3COO)2 lahust.
4. Katseandmed
Lahusesse tekkis sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Tekkis sade, mis pidi olema Cd3[Fe(CN)6]2 sade, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Järelikult olid lahuses [Fe(CN)6] kompleksioonid, mitte CN- ioonid .
Dissotsiatsioonivõrrand:
K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq)
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses moodustus sade, järelikult leidus lahuses K3[Fe(CN)6] dissotsiatsiooni järgselt tekkinud [Fe(CN)6]3- ioone, mitte aga CN- ioone.
Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused.
1. Katsed 0,25 M CuSO4 lahusega
a)
1. Töö eesmärk

• Saada lahustuvast vask(II)sulfaadist rasklahustuv vask(II)hüdroksiid ning sellest lahustuv ammiinkompleks.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4 , 0,5 M NH3 x H2O vesilahus , 6 M NH3 x H2O vesilahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval 8 tilka 0,5 M NH3 x H2O vesilahust, loksutasin ja seejärel lisasin veel ~15 tilka 6 M NH3 x H2O vesilahust kuni tekkinud esialgselt tekkinud Cu(OH)2 sade lahustus ning moodustus selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus.
4. Katseandmed
0,5 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel tekkis sade, 6 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
CuSO4 lahusele 0,5 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel tekkis sade , järelikult moodustus rasklahustuv vask(II)hüdroksiid. Hilisemal 6 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel reageeris kõik CuSO4 Cu(OH)2-ks ning seejärel algas sademe lahustumine ammoniaagi tõttu ning lahus värvus lahus tumesiniseks, järelikult vask(II)hüdroksiid läks üle lahustuvaks ammiinkompleksiks.
Reaktsioonivõrrandid:
NH3 x H2O NH4+ + OH-
CuSO4(aq) + 2NH3 x H2O(aq) Cu(OH)2(s) + (NH4) 2SO4 (aq) – mõningase ammoniaagi lisamisel tekkis vask(II)hüdroksiidi sade.
CuSO4 + Cu(OH)2(s) + (NH4)2SO4(aq) + 6NH3 x H2O(aq) 2[Cu(NH3)4]SO4 + 8H2O
– vask(II)hüdroksiid lahustub ammooniumi liias ning moodustub lahustuv tumesinine ammiinkompleks.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahusesse moodustus sade, järelikult tekkis rasklahustuv vask(II)hüdroksiidi sade. Hiljem sade kadus ning lahus värvus tumesiniseks, järelikult läks sade üle lahustuvaks ammiinkompleksiks.
b)
1. Töö eesmärk

• Sademe tekitamine vask(II)sulfaadile NaOH lahuse lisamisel ning saadud sademe määramine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, 0,2 M NaOH.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin 6 tilka 0,2 M NaOH lahust. Loksutasin.
4. Katseandmed
Tekkis sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
CuSO4 lahusele 0,2 M NaOH lahuse lisamisel ning seejärel selle loksutamisel tekkis sade (moodustus vask(II)hüdroksiid).
Reaktsioonivõrrandid:
CuSO4(aq) + 2NaOH(aq) Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) – tekkis rasklahustuv vask(II)hüdroksiid.
6. Kokkuvõte või järeldused
Vask(II)sulfaadile NaOH lahuse lisamisel moodustus sade. Järelikult ained reageerisid ning tekkis rasklahustuv vask(II)hüdroksiid.
c)
1. Töö eesmärk

• Vase ammiinkompleksi tekkimise vaatlemine .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, 0,5 M NH4Cl .
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin 6 tilka 0,5 M NH4Cl lahust.
4. Katseandmed
Lahuses ei muutunud tumesiniseks nagu muutub vase ammiinkompleksi tekkimisel.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
CuSO4 lahusele 0,5 M NH4Cl lahuse lisamisel lahus ei muutunud tumesiniseks, järelikult tumesinist vase ammiinkompleksi ei tekkinud. Küll aga tekkis vask(II) kloriid ja ammoonium sulfaat .
Reaktsioonivõrrandid:
CuSO4(aq) + 2NH4Cl(aq) (NH4)2SO4(aq) + CuCl2(aq)
6. Kokkuvõte või järeldused
Vask(II)sulfaadile ammonium kloriidi lahuse lisamisel lahus ei värvunud tumesiniseks. Järelikult ainete reageerimisel ei tekkinud tumesinist vase ammiinkompleksi.
d)
1. Töö eesmärk

• Tsingi pinnale vasekihi tekkimise vaatlemine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, Zn graanul .
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Panin katseklaasi ühe tsingi kraanuli.
4. Katseandmed
CuSO4 lahusse pandud Zn graanuli pinnale tekkis vasekiht.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
CuSO4 lahusesse pandud tsingi graanulile tekkis vasekiht. Järelikult toimus tsingi pinnal reaktsioon vask(II)sulfaadiga.
Reaktsioonivõrrand:
CuSO4(aq) + Zn(s) Cu(s) + ZnSO4(aq)
6. Kokkuvõte või järeldused
CuSO4 lahusesse pandud tsingi graanulil toimus reaktsioon ning tsingi graanuli pinnale tekkis vasekiht.
2. Katsed vase ammiinkompleksi sisaldava selge lahusega
a)
1. Töö eesmärk

• Vase ammiinkompleksi lagunemise ja Cu(OH)2 sademe tekke vaatlemine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 2 M NaOH, [Cu(NH3)4]SO4.
3. Töö käik
Võtsin vase ammiinkompleksi sisaldava lahusega katseklaasi. Lisasin 10 tilka 2 M NaOH lahust.
4. Katseandmed
Tekkis sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Vase ammiinkompleksi sisaldavale lahusele NaOH lisamisel tekkis sade. Järelikult vase ammiinkompleks lagunes ning tekkis rasklahustuva Cu(OH)2 sade.
Reaktsioonivõrrand:
Cu(NH3)4]SO4 + 2 NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 + 4 NH3
6. Kokkuvõte või järeldused
Värvus kadus ning lahusesse moodustus sade, järelikult lagunes vase ammiinkompleks ning tekkis rasklahustuv vask(II) oksiid .
b)
1. Töö eesmärk

• Tsingi pinnale vasekihi tekkimise vaatlemine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: [Cu(NH3)4]SO4, Zn graanul.
3. Töö käik
Võtsin vase ammiinkompleksi sisaldava lahusega katseklaasi. Panin katseklaasi ühe Zn graanuli. Jälgisin katset ~20 min jooksul.
4. Katseandmed
Vase ammiinkompleksi sisaldava lahusega katseklaasi pandud Zn graanuli pinnale ei tekkinud vasekihti.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Võtsin vase ammiinkompleksi sisaldava lahusega katseklaasi pandud Zn graanuli pinnale ei tekkinud vasekihti, CuSO4 lahusesse pandud tsingi graanulile aga tekkis vasekiht.
Järelikult ei toimunud tsingi pinnal reaktsiooni Zn ja [Cu(NH3)4]SO4 vahel.
6. Kokkuvõte või järeldused
Vase ammiinkompleksi sisaldavasse lahusesse pandud tsingi graanulil ei toimunud reaktsiooni ning tsingi pinnale ei tekkinud vasekihti
2.3 Katsed 0,2 M NiSO4 lahusega
a)
1. Töö eesmärk

• Muutuste toimumise jälgimine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M NiSO4, 0,2 M NaOH.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. Tilkhaaval ja loksutades lisasin 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimunud.
4. Katseandmed
Lahusesse tekkis hägu.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
0,2 M NiSO4 lahusesse NaOH lahust tilgutades ning katseklaasi loksutades toimus reaktsioon ning tekkis hägu tekkinud sademe tõttu.
Reaktsioonivõrrand:
NiSO4(aq) + 2 NaOH(aq) Ni(OH)2(s) + Na2SO4(aq)
6. Kokkuvõte või järeldused
NiSO4 lahusesse NaOH lahus NaOH lahuse lisamisel toimus reaktsioon ning tekkis nikkelhüdroksiidi sade.
b)
1. Töö eesmärk

• Vaadelda mis juhtub kui NiSO4 lahusesse NH3 x H2O vesilahust lisada .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M NiSO4, 6 M NH3 x H2O.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval ja loksutades 6 M NH3 x H2O vesilahust.
4. Katseandmed
Lahus muutus tumesiniseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
NiSO4 lahusele NH3 x H2O vesilahuse lisamisel toimus reaktsioon. Lahus värvus tumesiniseks.
Reaktsioonivõrrand:
NiSO4 + 6 NH3 x H2O  Ni(NH3)6SO4 + 6H2O – tekkinud nikli ammiinkompleks andis lahusele sinise värvuse.
6. Kokkuvõte või järeldused
NiSO4 lahusesse 6 M ammoniaagi vesilahuse tilgutamisel tekkis tumesinine nikli ammiinkompleks ning lahus värvus tumesiniseks.
Atsiidokompleksid
3.1
1. Töö eesmärk

• Hõbekloriidi sademe saamine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M NaCl lahus, AgNO3 , küllastatud NaCl lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisasin ühe tilga AgNO3 lahust. Loksutasin ning lisasin ~3 mL küllastatud NaCl lahust.
4. Katseandmed
AgNO3 lahuse tilga lisamisel tekkis sade, hiljem küllastatud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
NaCl lahusele AgNO3 lahuse tilga lisamisel toimus reaktsioon ning tekkis hõbekloriidi sade. Seejärel NaCl küllastatud lahuse lisamisel hõbekloriidi sade lahustus.
Reaktsioonivõrrandid:
AgNO3(aq) + NaCl(aq) AgCl(s) + NaNO3 (aq) –hõbenitraadi ja keedusoola reageerimisel tekib hõbekloriidi sade.
NaCl(aq) + AgCl(s) [AgCl2]-(aq) + Na(aq) – hõbekloriidi sademele reageerimisel kloriidioonidega tekib lahustuv hõbeda kompleksioon .
6. Kokkuvõte või järeldused
NaCl vesilahusele AgNO3 lisamisel tekkis hõbekloriidi sade, kontsentreeritud NaCl lahuse lisamisel sade lahustus ning tekkis [AgCl2]- kompleksioon.
3.2
a)
1. Töö eesmärk

• Vaadelda, mis juhtub kui valada atsetooni Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: atsetoon , Co(NO3)2 x 6H2O.
3. Töö käik
Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)2 x 6H2O kristallid . Valasin peale 3 mL atsetooni.
4. Katseandmed
Tekkis tumeroosa lahus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele atsetooni peale valamisel tekkis tumeroosa lahus. Aine lahustus atsetoonis.
6. Kokkuvõte või järeldused
Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele atsetooni valamisel koobalt -(II)-nitraat-heksahüdraadi kristallid lahustusid ning tekkis tumeroosa lahus.
b)
1. Töö eesmärk

• Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide umber toimuvat.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained:, Co(NO3)2 x 6H2O, (CH3)2CHO, NaCl.
3. Töö käik
Võtsin atsetoonis lahustunud Co(NO3)2 x 6H2O lahuse. Lisasin NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhja jäi 3 mm paksune kiht. Vaatlesin 4 minutit, mis toimus NaCl kristallide ümber.
4. Katseandmed
Kristallid värvusid helesiniseks. Kristallide umber olev lahus värvus violetseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Atsetooni lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O reageerisid lahusesse pandud NaCl kristallidega.
Reaktsioonivõrrand:
Co(NO3)2 x 6H2O + 2NaCl 2NaNO3 + CoCl2 x 6H2O – tekkinud uus kompleksioon andis lahusesse violetset värvust.
6. Kokkuvõte või järeldused
Vaadelda atsetooni ja Co(NO3)2 x 6H2O lahusesse pandud NaCl kristallide pinnal algas reaktsioon ning moodustus uus violetset värvi kompleks CoCl2 x 6H2O, mis värvis lahuse violetseks.
c)
1. Töö eesmärk

• Atsetoonis lahustatud NaNO3-le ja CoCl2 x 6H2O-le lisan vett ning jälgin, mis juhtub.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: CoCl2 x 6H2O, NaNO3, atsetoon, H2O
3. Töö käik
Atsetoonis lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O-le lisan NaCl-i ja üritasin loksutades NaCl ära lahustada, et saada atsetoonis lahustatud NaNO3 ja CoCl2 x 6H2O lahus, kuid NaCl ei lahustunud täielikult. Saadud atsetoonis lahustunud NaNO3 ja CoCl2 x 6H2O lahusele lisasin pesupudelist ettevaatlikult mööda serva ~ 1 mL vett ja vaatlesin toimuvat.
4. Katseandmed
Loksutamisel kõik NaCl kirstallid ei lahustunud. Lahusele vee lisamisel tumesinine värvus asendus heleroosaga.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Atsetoonis lahustunud NaNO3 ja CoCl2 x 6H2O lahusele vee lisamisel toimus reaktsioon ning lahus muutus tumesinisest heleroosaks.
Reaktsioonivõrrand.
CoCl2 x 6H2O Co(H2O)Cl2 – vesilahuses koobalti kompleks muutub, mis toob kaasa ka värvuse muutuse.
6. Kokkuvõte või järeldused
Atsetoonis lahustunud CoCl2 x 6H2O-le vee lisamisel muutus kompleks Co(H2O)Cl2-ks ning ühtlasi ka värv tumesinisest heleroosaks.
3.3
1. Töö eesmärk

• Bi(NO3)3-e ja KI lahuste reageerimisel saada sade ning tahke KI lisamisel sademe kaotamine.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M Bi(NO3)3 lahus, 0,25 M KI lahus, KI.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisasin tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisasin tahket KI kuni sademe kadumiseni.
4. Katseandmed
2 M Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel tekkis väga tume lahus. Sellele tahke KI lisamisel muutus lahus heledamaks ja värvus muutus oranžiks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel toimus reaktsioon ja tekkis tume sade, mille tõttu tekkis mustjas lahus. Sellele tahke KI lisamisel sade kadus, lahus muutus heledamaks ja oranžiks.
Reaktsioonivõrrandid:
Bi(NO3)3 + KI BiI3(s) + 3KNO3 – vismuti liias tekkinud vismut iodiid on vees lahustumatu ning andis tumeda sademe.
BiI3 + 3KI K3[BiI6] - Bi(NO3)3 ärareageerimisel KI-ga BiI3-ks reaktsioon jätkub ning KI reageerib BiI3-ga edasi K3[BiI6]-ks, mis lahustub vees ning on oranži värvi.
6. Kokkuvõte või järeldused
Bi(NO3)3 lahuse ja 0,25 M KI lahuse reageerimisel tekkis katseklaasi tume BiI3 sade, tahke KI lisamisel tekkinud BiI3 sade kadus sest BiI3 reageeris lahustuvaks K[BiI4]-ks, mis andis lahusele oranži värvuse.
3.4
1. Töö eesmärk

• Destilleeritud vees KI lahuse ja Pb(NO3)2 lahuse reageerimisel sademe saamine ning seejärel tahke KI lisamise järel sademe kaotamine .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: KI lahus, KI, Pb(NO3)2 lahus, destilleeritud vesi.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL destilleeritud vett. Lisasin 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni tekkis sade. Seejärel lisasin tahket KI-d ning loksutasin kuni sade kadus.
4. Katseandmed
Pb(NO3)2 lahuse ning KI lahuse reageerimisel destilleeritud vees tekkis erekollane sade. Seejärel tahke KI lisamisel ning loksutades sade kadus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Pb(NO3)2 lahusesse destilleeritud vee ning KI lahuse lisamisel toimus reaktsioon ning tekkis erekollane sade. Seejärel lahusesse tahke KI lisamisel ning loksutamisel toimus uus reaktsioon ning sade kadus ning lahus muutus kuldseks.
Reaktsioonivõrrandid:
Pb(NO3)2(aq) + 2KI 2KNO3(aq) + PbI2(s) - Pb(NO3)2 (liias) reaktsioonil KI-ga tekib PbI2 erekollane sade.
PbI2(s) + 2KI K2[PbI4] - Pb(NO3)2 ärareageermisel KI-ga KNO3-ks ja PbI2-ks reaktsioon ei lõppe vaid PbI2 reageerib KI-ga edasi K2[PbI4] -ks.
6. Kokkuvõte või järeldused
Pb(NO3)2 lahuse ja KI lahuse reageerimisel tekkis katseklaasi erekollane sade PbI2. Tahke KI lisamisel PbI2 sade kadus, sest PbI2 reageeris lahustuvaks K2[PbI4] kompleksiooniks, mis andis lahusele kuldse värvuse.
3.5
1. Töö eesmärk

• Vaadelda kas Pb(NO3)2 ja Na2SO4 reageerimisel tekkinud sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: Pb(NO3)2 lahus, Na2SO4 lahus, küllastatud CH3COONa lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II) sulfaadi sademel lasin settida ja seejärel valasin sademe pealt lahuse ära. Sademe peale valasin ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust. Loksutasin.
4. Katseandmed
Pb(NO3)2 ja Na2SO4 reageerimisel tekkis valge sade, sademele CH3COONa lahust valades, sade lahustus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel toimus reaktsioon ning moodustus valge sade. Sademele CH3COONa küllastatud lahust valades sade lahustus.
Reaktsioonivõrrandid:
Pb(NO3)2(aq) + Na2SO4(aq) PbSO4(s) + 2NaNO3(aq) - Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel tekkis valge PbSO4 sade.
PbSO4(s) + 4CH3COONa Na2(CH3COO)4Pb + Na2SO4 - PbSO4 sademele naatriumetanaati valades, PbSO4 sade kadus, sest toimus reaktsioon ning tekkis lahustuv plii atsetatokompleks Na2(CH3COO)4Pb.
6. Kokkuvõte või järeldused
Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel tekkis PbSO4 sade. Sademele CH3COONa valades tekkis plii atsetatokompleks Na2(CH3COO)4Pb ja sade kadus.
3.6
1. Töö eesmärk

• Vaadata kas katse tõestab kaadmiumi sulfokompleksi [Cd(SO3)2]2- teket .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahus, Na2SO3 lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisasin tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni.
4. Katseandmed
Tekkis paks valge sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Cd(CH3COO)2 lahus reageeris Na2SO3 lahusega ning tekkis Na2[Cd(SO3)2]
sade.
Reaktsioonivõrrand:
Cd(CH3COO)2 + 2 Na2SO3 = 2 CH3COONa + Na2[Cd(SO3)2](s) - Cd(CH3COO)2 lahuse reageerimisel Na2SO3 lahusega tekkis paks valge Na2[Cd(SO3)2] sade.
6. Kokkuvõte või järeldused
Kuna sai tekkida Na2[Cd(SO3)2] sade, siis katse tõestas kaadmiumi sulfokompleksi [Cd(SO3)2]2- teket.
Akvakompleksid
4.1
1. Töö eesmärk

• Vaadelda, mis juhtub, kui Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele valada peale etanooli.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: Co(NO3)2 x 6H2O, etanool .
3. Töö käik
Panin kuiva katseklaasi mõned Co(NO3)2 x 6H2O kristallid ja valasin peale 3 mL etanooli.
4. Katseandmed
Tekkis heleroosa lahus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele etanooli peale valades Co(NO3)2 x 6H2O kristallid lahustusid dissotseerusid kaheks NO3 ja roosat värvi andvaks [Co(H2O)6]2+ kompleksiooniks ning tekkis heleroosa lahus.
Dissotsiatsioonivõrrand:
Co(NO3)2 x 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 2NO3-
6. Kokkuvõte või järeldused
Kui Co(NO3)2 x 6H2O kristallidele etanooli peale valada kristallid lahustuvad ning tekib heleroosa lahus.
4.2
1. Töö eesmärk

• Vaadelda, mis toimub [Co(H2O)6]2+ ja NO3—ioone sisaldavasse etanooli lahusesse pandud NaCl kristallide ümber .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: etanool, Co(NO3)2 x 6H2O, NaCl.
3. Töö käik
[Co(H2O)6]2+ ja NO3—ioone sisaldavasse etanooli lahusesse lisasin mõned NaCl kristallid.
4. Katseandmed
Osad lahusesse pandud kristallid värvusid tumeroosaks, osad lillaks ( siniseks ).
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
[Co(H2O)6]2+ ja NO3-—ioone sisaldavasse etanooli lahusesse pandud NaCl kristallid värvusid tumeroosaks kuni siniseks.
Reaktsioonivõrrand:
4 NaCl + [Co(H2O)6]2+ + 2 NO3- 2 NaNO3 + [CoCl4]2- +2Na+ + 6H2O – naatriumkloriidi reageerimisel Co(NO3)2-ga tekkis sinakas [CoCl4]2-.
6. Kokkuvõte või järeldused
Katseklaasi põhjas NaCl kristallide ümber hakkas tekkima tumeroosa kuni sinine värvus tekkinud [CoCl4]2- komplekside tõttu.
4.3
1. Töö eesmärk

• Vaadelda, mis juhtub kui etanooli, milles on lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O ja NaCl kristallid, kuumutada ning seejärel uuesti jahutada.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: Co(NO3)2 x 6H2O, etanool, NaCl.
3. Töö käik
Etanooli, milles on lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O ja lisatud NaCl kristalle loksutan seni kuni NaCl on lahustunud. Seejärel kuumutasin katseklaasi vesivannis ja jahutasin kraaniveega.
4. Katseandmed
Kuumutades tekkis ilus läbipaistev lilla lahus, jahutades muutus lahus heleroosaks tagasi.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Algselt oli mul heleroosa lahus, seda põhjusel, et etanooli lisatud Co(NO3)2 x 6H2O kristallide lahustumisel oli tekkinud lahusele roosat värvust andev [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. Lahusesse oli lahustatud ka NaCl, mis andis lahusesse Na+ ja Cl- ioone.
Kuumutamisel toimus reaktsioon ning lahus muutus siniseks.
Reaktsioonivõrrand: to
Co(H2O)62+(aq) + 4 Cl-(aq) [CoCl4]2-(aq) + 6 H2O(g)- kuumutamisel tekkinud [CoCl4]2- kompleks annab lahusele sinise värvuse.
Jahutades sinine värvus kadus (toimus reaktsioon) ning lahus muutus taas heleroosaks.
Reaktsioonivõrrand:
[CoCl4]2-(aq) + 6 H2O Co(H2O)62+(aq) + 4 Cl-(aq) – kuumutamisel tekkinud sinist värvust andev [CoCl4]2- kompleks lagunes jahutamisel ning moodustus taas heleroosat värvust andev [Co(H2O)6]2+ kompleks, mis värvis lahuse heleroosaks.
6. Kokkuvõte või järeldused
Kuumutades etanooli, milles on lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O ja NaCl kristallid asendub esialgne heleroosa värvus sinisega, jahutamisel heleroosa värvus taastub.
Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused.
5.1
1. Töö eesmärk

• Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M Al2(SO4)3 lahus, 2 M NaOH,
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ning lisasin tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
4. Katseandmed
Tekkis paks valge sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Al2(SO4)3 lahuse ja NaOH lahuse kokkuviimisel ning loksutamisel toimus reaktsioon ning moodustus valge sade.
Reaktsioonivõrrandid:
Al2(SO4)3 + 6NaOH 2 Al(OH)3 + 3 Na2SO4 –Al2(SO4)3 reageerimisel naatriumhüdroksiidiga tekkis kõigepealt Al(OH)3.
Al(OH)3 + NaOH  Na+ + [Al(OH)4]- - NaOH liias alumiiniumhüdroksiid reageeris leelisega edasi ning moodustus alumiiniumi hüdroksokompleks.
6. Kokkuvõte või järeldused
Al2(SO4)3 lahusesse NaOH lahust tilgutades tekkis kõigepealt alumiiniumhüdroksiidi sade, kuid leelise liias sade reageeris edasi alumiiniumi hüdroksokompleksiks.
5.2
1. Töö eesmärk

• Jälgida reaktsioone, mis toimuvad kui ZnSO4 lahusesse tilgutada NaOH-d.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: 0,2 M ZnSO4 lahus, 2 M NaOH lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisasin tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust, kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni.
4. Katseandmed
Tekkis läbipaistmatu lahus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
ZnSO4 lahuse ja NaOH lahuse kokkuviimisel ning loksutamisel toimus reaktsioon ning lahus muutus läbipaistmatuks.
Reaktsioonivõrrandid:
ZnSO4 + 2NaOH 2Zn(OH)2 + Na2SO4 –ZnSO4 reageerimisel naatriumhüdroksiidiga tekkis kõigepealt Zn(OH)2.
Zn(OH)2 + 2NaOH  2Na+ + [Zn(OH)4]2- - NaOH liias tsinkhüdroksiid reageeris leelisega edasi ning moodustus tsingi hüdroksokompleks.
6. Kokkuvõte või järeldused
ZnSO4 lahusesse NaOH lahust tilgutades tekkis kõigepealt tsinkhüdroksiidi sade, kuid leelise liias sade reageeris edasi tsingi hüdroksokompleksiks.
Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist
6.
1. Töö eesmärk

• Tekitada katseklaasi K4[Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuste lisamisega sade. Seejärel lisada NH3 x H2O-d kuni sade kaob.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: K4[Fe(CN)6] lahus, NiSO4 lahus, NH3 x H2O lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL vett, lisasin kõigepealt 2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust ja 4 tilka NiSO4 lahust. Seejärel lisasin tilkhaaval kontsentreeritud NH3 x H2O lahust kuni sade kadus.
4. Katseandmed
Kõigepealt tekkis helekollane lahus. Seejärel lahus muutus tumekollaseks. Peale seda oli lahuse värvus kollasest helepruunini . Põhjas oli valge sade. Valge sademe peal pruun sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Vette K4[Fe(CN)6] lahuse ja NiSO4 lahuse lisamisel toimus reaktsioon ja moodustus sade.
Reaktsioonivõrrandid:
K4[Fe(CN)6] + 2 NiSO4  Ni2[Fe(CN)6] + 2  K2SO4 – lahusesse moodustus K4[Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuse reageerimisel Ni2[Fe(CN)6] sade. Ni2[Fe(CN)6] andis ka lahusele helekollas värvuse.
Ni2[Fe(CN)6] + 12 NH3 x H2O [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6] + 12 H2O – Ni2[Fe(CN)6] sademest tekkis reaktsioonil NH3 x H2O-ga kompleksanioonist ja komplekskatioonist moodustunud lahustuv kompleksühend.
6. Kokkuvõte või järeldused
[Fe(CN)6] ja NiSO4 lahuste reageerimisel tekkis valge Ni2[Fe(CN)6] sade. Sademega lahusele ammoniaagi vesilahust lisades sade kadus ning moodustus lahustuv kompleksanioonist ja komplekskatioonist moodustunud lahustuv kompleksühend [Ni(NH3)6]2[Fe(CN)6].
Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone
7.1 Katioonide tõestamine lahuses.
1. Töö eesmärk

• Fe3+ ioonide kindlastegemine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: FeCl3, K4[Fe(CN)6] (kollane veresool ) lahus,
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL vett, lisasin 2 tilka raud(III)kloriidi ja 2 tilka kollase veresoola lahust.
4. Katseandmed
Tekkis tumesinine lahus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Vette lisatud raud(III)kloriidi ja kollase veresoola vahel toimus reaktsioon ning lahus värvus siniseks.
Reaktsioonivõrrand:
3K4[Fe(CN)6] + 4FeCl3 Fe4[Fe(CN)6]3(s) + 12KCl - raud(III)kloriidi ja kollase veresoola reageerimisel tekkis tumesinine Fe4[Fe(CN)6]3 kompleks. Kuna tumesinine kompleks moodustub [Fe(CN)6]4- kompleksi poolt Fe3+-ioonide sidumisel, siis kasutatakse [Fe(CN)6]4- ioone Fe3+-ioonide kindlakstegemisel lahuses.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses oli Fe3+-ioone – moodustus nende osalusel tekkiv tumesinine Fe4[Fe(CN)6]3 kompleks.
7.2.
1. Töö eesmärk

• Fe2+ ioonide kindlastegemine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: FeSO4 lahus, K3[Fe(CN)6] (punane veresool) lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL vett, lisasin 2 tilka raud(II)sulfaati ja 2 tilka punase veresoola lahust.
4. Katseandmed
Lahusesse tekkis sade, mis alguses oli roheline, pärast muutus tumesiniseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Vette lisatud raud(II)sulfaadi ja punase veresoola vahel toimus reaktsioon ning lahus värvus siniseks.
Reaktsioonivõrrand:
K3[Fe(CN)6] + FeSO4 Fe3[Fe(CN)6]2(s) + K2SO4 – raud(II)sulfaadi ja kollase veresoola reageerimisel tekkis tumesinine Fe3[Fe(CN)6]2 kompleks. Kuna tumesinine kompleks moodustub [Fe(CN)6]3- kompleksi poolt Fe2+-ioonide sidumisel, siis kasutatakse [Fe(CN)6]3- ioone Fe2+-ioonide kindlakstegemisel lahuses.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses oli Fe2+-ioone – moodustus nende osalusel tekkiv tumesinine Fe3[Fe(CN)6]2 kompleks.
7.3.
1. Töö eesmärk

• Cu2+ ioonide kindlakstegemine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: CuSO4 lahus, K4[Fe(CN)6] lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL vett, lisasin 2 tilka CuSO4 lahust ja 2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust.
4. Katseandmed
Tekkis tume pruunikaspunane lahus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Vette lisatud vask(II)sulfaadi ja kollase veresoola vahel toimus reaktsioon ning lahus värvus pruunikaspunaseks.
Reaktsioonivõrrand:
K4[Fe(CN)6] + 2CuSO4 Cu2[Fe(CN)6](s) + 2K2SO4 – raud(II)sulfaadi ja kollase veresoola reageerimisel tekkis tume punakaspruun maroon sade Cu2[Fe(CN)6]. Kuna punakaspruun kompleks moodustub [Fe(CN)6]4- kompleksi poolt Cu2+-ioonide sidumisel, siis kasutatakse [Fe(CN)6]4- ioone Cu2+-ioonide kindlakstegemisel lahuses.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses oli Cu2+-ioone – moodustus nende osalusel tekkiv tume punakaspruun maroon sade Cu2[Fe(CN)6] kompleks – vask(II) heksatsüanoferraat.
7.4. Anioonide tõestamine lahuses
1. Töö eesmärk

• Cl- ioonide tõestamine lahuses hõbekloriidi sademe tekke kaudu, seejärel selle sademe lahustamine hõbeda ammiinkompleksi tekke tõttu .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: NaCl lahus, AgNO3 lahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus.
3. Töö käik
1 mL NaCl lahusele lisasin tilkhaaval AgNO3 lahust. Tekkinud valge hõbekloriidi sademe lahustasin lisades sademele 6 M NH3 x H2O vesilahust. Seejärel soojendades ja loksutades.
4. Katseandmed
NaCl ja AgNO3 kokkuviimisel tekkis sade, mis lahustus pärast NH3 x H2O lisamist ning soojendamist.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge hõbekloriidi sade. Sellele 6 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel ja soojendamisel sade lahustus tekkinud ammiinkompleksi tõttu. Lahuse hapestamisel oleks tekkinud uuesti AgCl sade.
Reaktsioonivõrrandid:
AgNO3 + NaCl AgCl(s) + NaNO3 –tekkis valge hõbekloriidi sade
AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]+ + 2H2O + Cl- - hõbekloriidi sademest tekkis reageerimisel ammoniaagilahusega lahustuv hõbeda ammiinkompleks [Ag(NH3)2]+.
6. Kokkuvõte või järeldused
NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge hõbekloriidi sade, mis tõestas lahuses Cl- ioonide olemasolu, kuid NH3 x H2O vesilahuse lisamisel see sade kadus, kuigi Cl- ioonid pääsesid taas lahusesse.
7.5
1. Töö eesmärk

• SCN- ning samas ka Fe3+ ioonide kindlakstegemine lahuses.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: NH4SCN, 1 M H2SO4, FeCl3 lahus.
3. Töö käik
2 mL-le NH4SCN lahusele lisasin 2 mL 1 M H2SO4 lahust ja seejärel FeCl3 lahust.
4. Katseandmed
Kõigepealt lahus värvus helepruuniks. Seejärel punaseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
NH4SCN lahusele FeCl3 lahuse lisamisel algasid reaktsioonid ning moodustus sade erinevate koordinatsiooniarvudega raudtsüanokomplekside moodustumise näol.
Reaktsioonivõrrandid:
FeCl3 + NH4SCN = NH4Cl + 2  + Fe(SCN){2+} – üks tekkinud reaktsioonidest andis lahusesse raud(III)tiotsüanokompleksi Fe(SCN){2+}, mis andis lahusesse intensiivset punast värvust.
FeCl3 + 2NH4SCN = 2NH4Cl +   + Fe(SCN) – reaktsioonil sai tekkida ka lahusesse raud(III)tiotsüanokompleks Fe(SCN), mis andis samuti lahusele intensiivselt punase värvuse.
6. Kokkuvõte või järeldused
Lahuses oli Fe3+ ioone, moodustus nende osalusel tekkivad raud(III)tiotsüanokompleksid nagu näiteks Fe(SCN) ja Fe(SCN){2+}, mille tõttu toimus lahuse intensiivselt punaseks värvumine.
7.6.
1. Töö eesmärk

• Jälgida PO43 - ioonidega tekkiva kollase kompleksühendi moodustumist.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: Na2HPO4 lahus, 1 M HNO3 , (NH4)2MoO4 lahus.
3. Töö käik
3 mL-le Na2HPO4 lahusele lisasin 3 mL 1 M HNO3 lahust ja tilkhaaval (NH4)2MoO4 lahust. Seejärel soojendasin reaktsioonisegu.
4. Katseandmed
Lahus värvus kollaseks.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Happelises keskkonnas Na2HPO4 lahuse ning (NH4)2MoO4 lahuse kokkuviimisel ning seejärel soojendades toimus reaktsioon ning moodustus kollane sade.
Reaktsioonivõrrand:
PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24 H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] x 6H2O + 6H2O – kuna PO43- ioone oli suhteliselt vähe, siis värvus lahus NH4)3[P(Mo3O10)4] x 6H2O kompleksiooni tekke tõttu kollaseks, kui PO43- ioone oleks lahuses olnud suhteliselt palju oleks moodustunud kollast värvi kompleksühendi sade.
6. Kokkuvõte või järeldused
Kuna lahuses oli piisavalt happeline ning olid olemas vajalikud ioonid moodustus kuumutamisel kollast värvi kompleksioon (NH4)3[P(Mo3O10)4] x 6H2O.
Komplekside püsivus
8.1
1. Töö eesmärk

• Vaadelda, kas vesilahusesse tekib vabu Fe2+ või Fe3+ ioone K3[Fe(CN)6] ja K4[Fe(CN)6] lahuse lisamisel.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: K4[Fe(CN)6] lahuse, K3[Fe(CN)6] lahus.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL vett, lisasin 2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust ja 2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust.
4. Katseandmed
Lahus ei muutnud värvi.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
K4[Fe(CN)6] tilgutamisel vette, ei tekkinud vabu Fe2+ ioone, kuna muidu oleks K3[Fe(CN)6] lisamisel tekkinud tumesinine Fe3[Fe(CN)6]2 kompleks. Samuti ei lagunenud K3[Fe(CN)6] vabadeks Fe3+ ioonideks, sest sellisel juhul oleks tekkinud tumesinine Fe4[Fe(CN)6]3 kompleks.
6. Kokkuvõte või järeldused
K3[Fe(CN)6] ja K4[Fe(CN)6] lahuste vesilahuses ei toimunud tsüano-ferraat komplekside lagunemist ja lahusesse ei tekkinud vabu Fe2+ või Fe3+ ioone.
8.2
1. Töö eesmärk

• Jälgida värvilise tiotsüanatokompleksi üleminekut värvituks fluorokompleksiks.
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: NaF, [Fe(SCN)]2+.
3. Töö käik
Valasin katseklaasi ~2 mL NaF lahust, lisasin tilkhaaval [Fe(SCN)]2+ sisaldavat lahust.
4. Katseandmed
Alguses oli värviline lahus, hiljem aga lahuse värvus kadus.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
HF lahuse ja [Fe(SCN)]2+ kompleksiooni sisaldava lahuse kokkuviimisel toimus reaktsioonid, mille käigus esialgne värviline ühend kadus ning moodustus värvitu ühend.
Reaktsioonivõrrandid:
[Fe(SCN)]2+ + NaF [FeF]2+ + SCN- + Na+ - värviline [Fe(SCN)]2+ ioon kadus reaktsiooni käigus, ning moodustus värvitu FeF5 ioon.
Ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus:
[Fe(SCN)]2+ pK1=2,95
[FeF]2+ pK1=5,28
[Fe(SCN)]2+ ebapüsivuskonstandi negatiivne logaritm on väiksem kui [FeF]2+-l järelikult ebapüsivuskonstant ise on suurem. Seega reaktsioonil moodustub ebapüsivamast [Fe(SCN)]2+-st püsivam kompleksioon [FeF]2+.
6. Kokkuvõte või järeldused
F- ioone sisaldava lahuse lisamisel [Fe(SCN)]2+ kompleksioone sisaldavale lahusele algne punane ning vähem püsivam tiotsüanatokompleks laguneb ning moodustub värvitu ja püsivam fluorokompleks.
8.3.
1. Töö eesmärk

• [Ag(NH3)2]+ kompleksioonist hõbeda rasklahustuva ühendi sade lahuses, milles hõbe saab reageerida iodiidionidega, kloriidioonidega ning hüdroksiidioonidega .
  

2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Katseklaas.
Kasutatud ained: AgNO3 lahus, NaCl lahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus, KI lahus.
3. Töö käik
NaCl lahusele lisasin AgNO3 lahust. Tekkinud hõbekloriidi sademe lahustasin ammoniaagilahuse lisamisega ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisasin KI lahust.
4. Katseandmed
NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel sain sademe, mis lahustus ammoniaagilahuse lisamisel ja soojendamisel. Seejärel KI lahuse lisamisel tekkis uuesti sade.
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge hõbekloriidi sade. Sellele 6 M NH3 x H2O vesilahuse lisamisel ja soojendamisel sade lahustus tekkinud ammiinkompleksi tõttu. KI lisamisel tekkis uuesti sade.
Reaktsioonivõrrandid:
AgNO3 + NaCl AgCl(s) + NaNO3 –tekkis valge hõbekloriidi sade
AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]+ + 2H2O + Cl- - hõbekloriidi sademest tekkis reageerimisel ammoniaagilahusega lahustuv hõbeda ammiinkompleks [Ag(NH3)2]+.
[Ag(NH3)2]+ + KI AgI + NH3 + K+ - hõbeda ammiinkompleks reageeris vette lisatud KI-ga ning moodustus rasklahustuv AgI sade.
Lahustuvuskorrutised:
Ks (AgCl) = 1,7·10−10
Ks (AgI) = 8,5⋅10–17
Ks (AgOH) = 1,5⋅10–8
Võimalike tekkivate rasklahustuvate ühendite lahustuvuskorrutisi vaadates on näha, et tekkinud sade oli AgI, kuna selle ühendi lahustuvuskorrutis on kõige väiksem ning sool seega kõige püsivam.
Ebapüsivuskonstant:
[Ag(NH3)2]+ pK1-2=7,24 K1-2= 5,8*10-8 – AgI lahustuvuskorrutis on oluliselt väiksem kui [Ag(NH3)2]+ ebapüsivuskonstant, selle tõttu suhteliselt püsiv kompleksioon lahustus ning tekkis rasklahustuv AgI sade.
6. Kokkuvõte või järeldused
Kõigepealt sain hõbekloriidi sademe, seejärel hõbeda ammiinkompleksi. Lahusesse KI lisamisel hõbeda ammiinkompleks lagunes ning moodustus rasklahustuv AgI, kuna AgI lahustuvus on väiksem kui [Ag(NH3)2]+ ebapüsivus ning teiste moodustuda võivate rasklahustuvate ühendite lahustuvus.