10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
207460
Õppematerjali autor
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes
Siirius/Suur Peni 9700 valge Riigel/Orion 15500 sinakasvalge Spiika /Neitsi 26000 sinakasvalge 26 Kas Kuu on valgusallikas? Kuigi Kuu paistab mõnikord väga heledalt, val- gusallikas ta ei ole. Kuu pind ei ole tuline, sealt peegeldub vaid valgus, mis on tema pinnale langenud. Lisalugemist Hõõglambi leiutamisest Esimesed katsed hõõglambi valmistamiseks tehti aastatel 1838–1840. Hõõguva kehana kasutati esisalgu sütt. See on igati loomulik, sest ka lõkkes kiirgab valgust hõõguv süsi. Aas- tal 1872 alustas vene elektrotehnik Aleksandr Lodõgin söepulkhõõglampide tootmist. Esimesed pika tööeaga hõõglambid valmistas aastal 1879 ameeriklane Thomas Alva Edison. 1854. a leiutas H
Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus.
Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus
Referaat Miks me näeme kehi? Koostaja : Sisukord Sissejuhatus 2 Miks me näeme kehi 3 Kehad meie silmale 3 Kehade nägemiseks vajav valgus 4 Kokkuvõtte 6 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu. Aga kuidas me ikkagi näeme kehi, kas see on visuaalne pete või mingi looduse järjekordne vingerpuss meie, inimeste kapsaaeda
...............................................................17 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................21 SISSEJUHATUS Optikanähtused on alati seotud valgusega. Valgusnähtuseks nimetatakse sündmust, mis on seotud valguse kadumise, tekkimise või muutumisega. Tühjas ruumis saab valgus liikuda otse aga kahe keskkonna vahel on võimalik valgusel peegelduda ja murduda. (Kuusk 2005) Koidu ajal muutub taevas heledamaks, eriti seal, kust päike tõusma hakkab. Sellega võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks (koidupuna). Samasugused optilised nähtused toimuvad päikeseloojangule järgneva eha ajal. Optikanähtused saavad tekkida siis kui valgus kohtab oma teel takistusi, näiteks gaase või
jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraa- nil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure val- gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks. Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure val- gusallika korral. 2 Valguse peegeldumine Valguskiir levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuab min- gi teise keskkonnani. Seal muudab kiir levimissuunda. Kui valgus
Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid