Alused, happed ja rasklahustuvad soolad (0)

vKeemia praktiline töö
Oksiidid
1. Oksiidide saamine.
Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul.
1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 → 2ZnO
2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III) oksiid . 4Fe + 3O2 → 2Fe2O3
3) Et valmistada nikkel (II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH → Ni(OH)2 + K2SO4
Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks . Ni(OH)2 → NiO + H2O ( noole kohal on t°)
4) Viimaseks valmistasime P4O10 , selleks võtsime fosforit kulbi peale ja põletasime seda piirituslambi leegis, tõmbekapis. Täielikul põlemisel tekkis kulbi sisse tetrafosfordekaoksiid
2. Oksiidide füüsikalised omadused
ZnO – hallikas
Fe2O3 – mustjaspruun
NiO – heleroheline
P4O10 – valkjas
3. Tutvumine oksiidide keemiliste omadustega
Vesi
Hape
Alus
ZnO
Ei reageeri
ZnO + H2SO4 → ZnSO4 + H2O
ZnO + 2KOH → Zn(OH) 2 + K2O
CuO
Ei reageeri
CuO + H2SO4 → teoreetiliselt peaks reageerima , aga meil oli kas hape liiga nõrk või metallitükk liiga suur
Ei reageeri
NiO
Ei reageeri
NiO + H2SO4 → NiSO4 + H2O
Ei reageeri
Fe2O3
Ei reageeri
Fe2O3 + 3H2SO4 → Fe2(SO4)3 + 3H2O
Ei reageeri
FeO
Ei reageeri
FeO + H2SO4 → FeSO4 + H2O
Ei reageeri
Al2O3
Ei reageeri
Al2O3 + 3H2SO4 → Al2(SO4)3 + 3H2O
Al2O3 + KOH → Al(OH) 3 + K2O
Indikaatorpaber muutus tumesiniseks
MgO
MgO + H2O → Mg(OH)2
MgO + H2SO4 → MgSO4 + H2O
Ei reageeri
P4O10
P4O10 + 6H2O→ 4H3PO4
Indikaatorpaber muutus siniseks , lillakaks
Ei reageeri
P4O10 + 12KOH → 4K3PO4 + 6H2O
CO2
CO2 + H2O → H2CO3
Indikaatorpaber läks roheliseks kui sellele kõrrega peale puhusin
Ei reageeri
CO2 + 2KOH → K2CO3 + H2O
Keemia praktiline töö
Soolad
1. Oli vaja saada 15 soola nii, et soola teke oleks märgatav.

BaCl2 + FeSO4 → BaSO4 ↓ + FeCl2
- Tekkinud lahus oli hall

BaCl2 + CuSO4 → BaSO4↓ + CuCl2
- Tekkinud lahus oli sinine

K4[Fe(CN)6]2 + CuSO4 → Cu2[Fe(CN)6] + K2SO4

H2SO4 + AgNO3 → HNO3 + Ag2SO4
- Tekkinud lahus oli valge

H2SO4 + Pb(NO3)2 → 2HNO3 + PbSO4
-Tekkinud lahus oli valge

CoCl2 + Na2CO3 → CoCO3↓ +2 NaCl
-Tekkinud lahus oli lilla

CuSO4 + Na2CO3 → CuCO3↓ + Na2SO4
-Tekkinud lahus oli helesinine

Pb(NO3)2 + Na2CO3 → PbCO3↓ + 2NaNO3
-Tekkinud lahus oli valge

MgCl2 + Na2CO3 → MgCO3↓ + 2NaCl
-Tekkinud lahus oli valge

2AlCl3 + 3Na2CO3 → Al2(CO3)3↓ + 6NaCl
-Tekkinud lahus oli valge
11) CuSO4+ K3[Fe(CN)6] → K2SO4 + Cu3[Fe(CN)6]2
Keemia praktiline töö
Happed ja alused (VIII)
1. Oli vaja määrata kas aine oli hape, alus või vesi.
1+ M → Ei toimunud reaktsiooni
1+ F → Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline
2+ M → Ei toimunud reaktsiooni
2+ F → Muutus lillaks, seega lahus oli aluseline
3+M → Ei reageerinud
3+F → Ei reageerinud, seega lahus oli vesi
4+M →Muutus punakaks, seega lahus oli happeline
4+F → Ei reageerinud
2. 5 rasklahustuvat alust
1) FeCl3 + 3KOH →Fe(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli pruun
2) CuSO4 + 2KOH →Cu(OH)2 + K2SO4 Tekkinud lahus oli sinine
3) NiSO4 + KOH → Ni(OH)2 + KSO4 Tekkinud lahus oli roheline
4)AlCl3 + 3KOH → Al(OH)3 + 3KCl Tekkinud lahus oli hallikas
5) Pb(NO3)2 + 2KOH → 2KNO3 + Pb(OH)2 Tekkinud lahus oli hallikas, valge sade põhjas
3. Aluste amfoteersus
Valasin katseklaasi umbes 3 ml alumiiniumkloriiidi. Lisasin sellele tilkhaaval kaaliumhüdroksiidi lahust. Lahus muutus piimjaks.
Lisasin KOHi juurde nii, et see oleks suures ülekaalus. Lõpuks leelisest lihtsalt sade kaob ja lahus muutub läbipaistvaks.