Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid...
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja ...
1.Nimetada päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehad on asteroidid, komeedid. meteoorid. meteoriidid. 2.Mis on asteroidid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Mõni asteroid võib põrkuda Maa orbiidiga, mis oleks suur katastroof. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele(931km). 3.Mis on komeet, komeedi ehitus, tema liikumist kirjeldada Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad. Nad on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad enamasti ootamatult. Teleskoobis paistavad komeedid ebakorrapärase liikuva ud...
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universum...
Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 milj...
Udukogud Laura Helinurm III VÕ 10.veebruar 2017 Udukogu ★ tähtedevaheline pilv ○ tolmust, vesinikust, heeliumist ★ mõõtmed tohutud, diameeter ulatudes kuni mitmesaja valgusaastani ★ moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed Ajaloost ★ esimene tõeline udukogu mainiti Pärsia astronoomi, Abd al-Rahman al-Sufi poolt (964) ★ 1054. aastal jälgisid araabia ja hiina astronoomid supernoovat, mis tekitas Krabi Udukogu ★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad...
Kätlin Kallas F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. ...
Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui ...
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
Luulekava Isamaa-teemaline Mari-Liis Sepp Jõhvi Gümnaasium Isamaa, usk, rahvas Lydia Koidula So isamaa, so usk, so rahvas - kas tunned kuskil kallimat? Kas tead sõna, mis veel tungi' võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt! Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen ...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmast...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
Saku Gümnaasium Galaktikad Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Evely Auger 9.B klass Saku 2010 SISUKORD KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?.............................................................................................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?...................................
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
TÄHTEDE JA GALAKTIKATE TEKKIMIE JA ARENG Füüsika Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... Tähtede teke.................................................................................................................................. Galaktikate teke.............................................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mas...
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heli...
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus: Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müs...
Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist...
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike ...
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad k...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavu...
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei...
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. ...
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
IIDSETE AEGADE LOOD I (lk 538) MAAILMA SÜND See on lugu, mille sarnast sa ei ole iialgi kuulnud. Algab see igiammusest ajast, kaugemast minevikust kui ükski iganes jutustatud lugu. Et alustada meie pajatust päris otsast peale, peame ajas tagasi minema loendamatu hulk sajandeid ning rohkemgi veel, leidmaks algust aja olematut algust. Sellel iidsel ajal elas, nagu ta alati oli elanud, jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale täieliku tühjuse. Tol ajal ei olnud päikest ega valgust, maad ega taevast. Polnud midagi peale lõpmatusse ulatuva vormitu tühjuse ja pilkase pimeduse. Niiviisi veeres mööda lugematu hulk sajandeid, kuni Kaos viimaks tüdis üksi elamisest. Siis tuligi talle esimest korda pähe mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; ta kasvas ja suurenes ning ta käte vahel olid mõõtmatud avarused. Tema...
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.....................................................................................................
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
