UDUKOGU MIS SEE ON?
•
Udukogu on tähtedevahelise
st
tolmust, vesinikust, heeliumis
t ja teistest ioniseeritud
gaasidest koosnev pilv
• Algselt kasutati "
udukogu"
üldnimetusena kõigi ulatuslike
astronoomiliste objektide kohta
• Näiteks nimetati Andromeeda
galaktikat Andromeda udukoguks, enne
kui
Edwin Hubble galaktikad avastas
• Edwin Powell Hubble
• Andromeeda
galaktika ehk Andromeeda
udu on meie Galaktika
(
Linnutee ) naabergalaktika
• Asub 2,9
miljoni valgusaasta kaugusel
•
Selgub , et naabergalaktika on teinud
kokkupõrke 29. jaanuaril 2007
•
Hawaii saarel on
astronoomid vaadelnud
Andromeeda galaktika ääreosade ja
tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta
on umbes 700 miljonit aastat tagasi
põrganud kokku teise galaktikaga
• Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida
ketta spiraalne struktuur
• Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav
aasta ringi.
• Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja
talvel. Andromeeda galaktika on palja
silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna.
• Väga hästi vaadeldav on
ta 7–8-
kordse suurendusega bin
okli abil. Kui
suurendus ületab 10 korda, on
raske hoida binoklit
paigas ja objekti
vaateväljas.
• Udukogud moodustavad sageli piirkondi, milles
sünnivad uued tähed, näiteks Kotka udukogus.
Seda udukogu kujutab üks NASA tuntud pilte
"Loomise sambad
• Sellistel aladel tõmbuvad
gaas , tolm ja muud
ained kokku, moodustades suure massiga kehi,
mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad,
muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse
saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas
moodustuvad planeedid ja muud väiksemad
taevakehad .
Difuusne udukogu
•
Difuusne udukogu kiirgab või
peegeldab valgust
• Nende helendust võib põhjustada
mitu tähte. Massiivsed
hajusad udud
on piirkonnad, kus
tekivad täheassotsiatsioonid. Mõned
neist
noortest tähtedest on nii
massiivsed ja kuumad, et nende
suur kiirgusenergia paneb udu gaasi
• Kui tähed ei ole nii kuumad, siis
peegeldub nende valgus tolmul, nii et
tekib peegeldav udu, mis paistab
valge või sinisena.
• Hajusa udu mass võib moodustada
kuni 100 000 Päikese massi.
PEEGELDAV UDU
•
Peegeldavad udud "peegeldavad”
läheduses olevate tähtede valgust
• Ei ole tähed piisavalt kuumad, et
ainet ioniseerida, seetõttu puudub
peegeldaval udul omahelendus. Tähtede
valguse hajutavad udu mikroskoopilised
osakesed, mis alles teebki udu nähtavaks.
Peegeldava uduoptiline spekter sarnaneb
nende tähtede spektrile,
millelt valgus
pärineb
• Uduosakeste seas koosnevad paljud
süsinikust, teised muu hulgas rauast ja
niklist
• Paistavad enamasti sinistena, sest sinist
valgust hajutatakse tugevamini kui punast
• On teada umbes 500 peegeldavat udu
Emissioonudu
•
Emissioonudu on
tähtedevahelise gaasi pilv, mis ise
kiirgab valgust
• Emissioonudusid
eristatakse peegeldavatest
ududest, mis ainult peegeldavad
tähtede valgust
• Emissiooniudude kiirguse
energiaallikas on tavaliselt
ühelt või mitmelt läheduses asuvalt
kuumalt tähelt pärinevad suure
energiaga footonid.
Need ultraviolettkiirgustkiirgavad
tähed ei pruugi olla silmaga
nähtavad
planetaarudu
•
Planetaarudu koosneb tähe arengu
hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja
plasmaümbrisest
• Nimetus tuleb sellest, et nad
paistavad teleskoobis enamasti
ümmargused ja rohekad nagu
kauged hiidplaneedid
• Planetaarudud eksisteerivad tavaliselt ainult
mõnikümmend
tuhat aastat.
• Galaktikas on teada umbes 1500
• Teistes galaktikates on planetaarudud
mõnikord ainsad vaadeldavad objektid,
millest saab piisavalt informatsiooni, et teha
mingeid järeldusi keemilise koostise kohta
• Mõned on kerakujulised. Enamik aga on
keeruka ehitusega ja mitmesuguse kujuga.
Pole veel täpselt teada, millest kuju oleneb.
Võimalikud põhjused on kaksiktähtede puhul
kahe tähe mõju, tähetuuled ja magnetväljad
TUME UDUKOGU
•
Tume udukogu on udukogu,
mis on nii tihe, et see varjutab
või blokeerib selle taga
asetsevate emissiooniudukogud
e,peegeldavate
udukogude või tähtede valguse
•
Suuremaid tumedaid
udukogusid on võimalik palja
silmaga vaadelda, need
paistavad väikeste tumedate
laikudena Linnuteeheledal
taustal.
• Tuntuim tume udu
on Hobusepea udu.
KASUTATUD ALLIKAD:
•
https://et.wikipedia.org/wiki/Andromeeda_g alaktika
•
http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja /artikkel.html?id=591
•
https://et.wikipedia.org/wiki/Udukogu •
http://www.horisont.ee/node/219 •
https://et.wikipedia.org/wiki/Difuusne_udu kogu
•
https://et.wikipedia.org/wiki/Peegeldav_udu •
https://et.wikipedia.org/wiki/Emissioonudu •
https://et.wikipedia.org/wiki/Planetaarudu •
http://et.wikipedia.org/wiki/Tume_udukogu Tänan tähelepanu
eest!
Document Outline
- Slide 1
- MIS SEE ON?
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- Difuusne udukogu
- PEEGELDAV UDU
- Emissioonudu
- planetaarudu
- TUME UDUKOGU
- Slide 15
- Slide 16
Kõik kommentaarid