............................. 33 7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused............................................. 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10. Kasutatud ja täiendav materjal.......................................................... SISSEJUHATUS Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas. Arvati, et kui pööripäev on tuul lõunast, siis on kogu järgmisel veerandaastal soe ilm, kui põhjast siis külm. Muistne eestlane austas loodust. Seepärast on loodus ja kõik ümbritsev väga tähtis. Loodusega pidi suhtlema, temaga sõber olema. Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega.
Memm oli ukse taga, küsis kas L on haige, ning kas keegi talle appi ei tulegi? Memm pakkus, et võib lapsi vaadata, et L saaks natukenegi puhata. Memm viis lapsed ja koera õue mängima. Ta enesetunne oli natuke paranenud. Memm ütles, et võtab teinegi kord lapsed oma hoole alla, ning L teadis, et võib memme usaldada. L arvas, et see oli jumala saadetud abiline, jus siis kui kõik tundus nii halvasti olema. KADUNUD LAPS JA UUS IDEE-L tundis ennast paremini, päike oli väljas ning otsustas ka õue minna ja lastega jalutada. Õue jõudes nägi ta Lottat aga Miiat ei näinud. Memm ei teadnud kus Miia on. L oli väga hirmul, et laps kadunud. L oli meeleheitel, ka memm oli, sest oli olnud hajameelne ega jälginud lapsi hoolikalt. L oli memme peale maruvihane, sest usaldas tema hoolde ju oma lapsed. L asus tänavale Miiat otsima. L otsustas politseisse helistada, kui memm hõikas, et laps on leitud. Üks vanahärra oli Miia leidnud. Memm arvas,
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
TROOPILINE AASTA - ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. m1 * m2 F G* r2 KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t
Kui muusika lakkab, kükitavad nad maha ja puhkavad. Kui muusika algab, jätkavad nad tantsu. Ruumis jaotatakse laiali väikesed värvilised rätikud, need sümboliseerivad lilli. Iga laps istub ühele lillele, asetab jalatallad kokku (tavaline liblikaiste) ja sulgeb silmad. Kasvataja jutustab lühikese loo: Sa istud imeilusal lillel ja puhkad koos paljude teiste liblikatega pärast pikka lendu. Kerge tuul paitab sind Kasvataja puudutab iga last kergelt siidrätikuga. ja päike soojendab sinu tiibu. Sa istud vaikselt ja kuulatad tuult. Tuul jutustab sulle imeilusa loo, Puhkepaus. tuul jätab sinuga hüvasti Iga last puudutatakse taas kergelt rätikuga. ja kaob tasa-tasa. Sa istud vaikselt ja mõtled tema peale. Tee nüüd silmad lahti. Muusika kutsub sind taas tantsima. Muusika mängib ja kõik lapsed tantsivad taas selle saatel. Muusika lakkab ja sa istud taas aeglaselt oma lillele. Iga laps istub oma rätikule.
TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb.
kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht.
Kõik kommentaarid