Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kosmilised nähtused (0)

1 Hindamata
Punktid
Kosmilised nähtused
Universum
· Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav
maailmakõiksus.
· Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk
maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja
energiat.
· 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et
Universum tekkis Suure Pauguga ning
sestsaadik jätkab laienemist.
· 13,7-17,1 miljardit aastat vana
· Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit
aastat pärast Suurt Pauku
Universumi koostis:
4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet),
22% tumedat ainet
73% saladuslikku varjatud energiat.
· Enamik AINEST moodustab vesinik,
veerand heelium ja tühine % raskemad
elemendid.
Tume aine ja energia
· Tume aine ­ ei teata, mis see täpselt on.
Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet
tühisel määral.
· Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt
väheliikuv ­ seega koosnema üsna rasketest
osakestest.
· Tume energia ­ vaakumi energia on universumi
koostises justkui väga lihtne osaline, samas
kõige mõistatuslikum.
· Teooriad selle koostiseks: aksionid, WIMPid,
magnetmonopolid, supersümmeetrilised
osakesed; kuid otseseid tõendeid pole ühegi
koostisosa kohta.
Galaktikad
· Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed.
(Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini)
· Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed
galaktikad ja elliptilised galaktikad.
· Spiraalsed on ketta kujulised ja neil on palju
tähtede vahelist ainet.
· Elliptilised meenutavad hiiglaslike kerasparvi.
· Mõned imelikud galaktikad on sündinud kahe
normaalse galaktika kokkupõrkamisel.
Spiraalne galaktika
Andromeeda udukogu
· Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda
tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime
all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee
naaber.
· Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat.
· Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust.
· Mass: 100 miljardit Päikese massi.
· Kaks lähikaaslast: elliptilised
kääbusgalaktikad M32 ja M110.
Andromeeda
Linnutee
· Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke,
umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist-
tolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu
kerakujuline vanadest tähtedest ja
täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev
pilv - halo.
· Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike
· Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad
udud (e. udukogud) ja peegeldusudud.
Linnutee
Udukogud
· Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-,
udukogud ja tähtedevahelised pilved.
· Et tähtedevahelised kaugused on tohutud,
võib hõredastki gaasist moodustuda väga
suure massiga pilvi
· Suurem osa gaasist on vesinik, millest
koosneb ka enamik universumist.
Udukogud
Mädamuna udukogu
· Nimi suure väävlisisalduse tõttu, mistõttu tema spekter
meenutab mädamunagaasi H2S oma.
· Surev täht, mis on udukogu keskel asuva tolmupilve
varjus, paiskas 800 aasta eest välja hiiglasliku koguse
gaasi, mis liigub nüüd kiirusega 500 000 km/h.
Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis
kiirgavad sinist valgust.
· Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub
Maast 5000 valgusaasta kaugusel.
· Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande
aasta pärast.
Mädamuna udukogu
Mustad augud
· Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille
gravitatsioon on nii suur, et ei miski
materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast
välja. Seda tekitab piisavalt suure massi
olemasolu piiratud ruumiosas.
· Koosneb: kahest osast - singulaarsus ja
sündmuste horisont.
· Mustad augud koosnevad ainest, mis on
ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad
mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu.
· Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede
kokkuvarisemisel.
· Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga
raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida
nad teistele taevakehadele avaldavad.
· Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid
Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt,
et mustad augud "auravad". Seega pole nad
igavesed.
Must auk
Ussiaugud
· Termini ,,ussiauk" (wormhole) lõi 1957. aastal
Ameerika füüsikateoreetik John Wheeler (idee on
vanem - Einsteini üldrelatiivsusteooria
interpreteerimisest).
· Tähendab lihtsustatuna tunnelit läbi aegruumi.
· Siiani on see teooria, kuna neid pole nähtud ja
nendega pole katseid tehtud.
· Teoorias üks viise ajas, universumis ning
unverumite vahel rändamiseks.
· http://www.youtube.com/watch?v=l8yN77Spre
Kasutatud materjal
· Aeg ja universum (Mary ja John Gribbin)
· Füüsika/Kosmoloogia Jaak Jaaniste
· www.vikipeedia.ee
· www.opik.ee
· www.obs.ee
· www.horisont.ee
Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Kosmilised nähtused #1 Kosmilised nähtused #2 Kosmilised nähtused #3 Kosmilised nähtused #4 Kosmilised nähtused #5 Kosmilised nähtused #6 Kosmilised nähtused #7 Kosmilised nähtused #8 Kosmilised nähtused #9 Kosmilised nähtused #10 Kosmilised nähtused #11 Kosmilised nähtused #12 Kosmilised nähtused #13 Kosmilised nähtused #14 Kosmilised nähtused #15 Kosmilised nähtused #16 Kosmilised nähtused #17 Kosmilised nähtused #18 Kosmilised nähtused #19 Kosmilised nähtused #20 Kosmilised nähtused #21 Kosmilised nähtused #22 Kosmilised nähtused #23 Kosmilised nähtused #24 Kosmilised nähtused #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Static Õppematerjali autor
Powerpoint'is lühikokkuvõte erinevatest kosmilistest nähtustest: universum, tume aine, galaktika, Andromeeda udukogu, linnutee, udukogud, mustad augud, ussiaugud,

Sarnased õppematerjalid

Difuusne aine galaktikas
10
doc

Difuusne aine galaktikas

Referaat füüsikas 2006.01.21 Difuusne aine galaktikas Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosne

Füüsika
Galaktika ehk tähesüsteem
10
rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised g

Loodusteadused
Linnutee
9
doc

Linnutee

tõestanud, et astroloogia kaudu võime me leida vastuseid küsimustele, millele evolutsioon pole vastuseid leidnud. Fossiile uurinud teadlased avastasid, et liigirohkus on tõusnud maal iga 62-miljoni aasta tagant. Suured väljasuremised on samuti mõjutatud selle tsükli poolt. Tuleb välja, et päike liigub üles-alla Linnutee Galaktikas iga 64-miljoni aasta tagant, mistõttu arvatakse, et elutsüklit mõjutavad kosmilised tegurid. Kui päike jõuab 64-miljoni aasta möödudes Linnutee ääreni, hakkavad teda tabama kosmilised kiired, mis tekitavad pilvi (maa jahtub tervikuna), osoonikihi hävimise ning elu väljasuremise. [12] Kasutatud kirjandus 1. http://seds.org/messier/more/mw.html 2. http://space.about.com/od/astronomybasics/a/Astronomy.htm 3. http://curious.astro.cornell.edu/question.php?number=30 4. http://cnr2.kent

Astronoomia
Nimetu
16
doc

Nimetu

Viimsi Keskkool Referaat teemal LINNUTEE ­ MEIE KODU GALAKTIKA Moona Saul 9a klass Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2008 Sisukord 1. Tähesüsteem..........................................................lk 2 2. Suur ketas....................................................lk 5 3. Spiraalne galaktika........................................lk 5 4. Kord või korralagedus..........................................lk 6 5. Ketas, halo ja teised.......................................lk 8 6. Tähtkujud................................................................lk 11 7. Must auk Linnutees........................................lk 12 8. Teised galaktikad...........................................lk 13 1. Tähesüsteem Nagu ikka, jäid esimesed pakutud mudelid vaid oletuste tasemele. Nii arvas inglise antikvaar William St

Kategoriseerimata
Universumi teke
22
rtf

Universumi teke

Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus ­ teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike muutub iga sekundiga selle võrra

Uurimistöö
Astronoomia
8
doc

Astronoomia

Mis on universum? Universum ­ kõiksus, kõik mis üldse olemas on ­ galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli ­ neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse v

Füüsika
Astronoomia
15
docx

Astronoomia

Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI! Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon

Astronoomia ja astroloogia
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-​Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ​ -​on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi. AASTA PARALLAKS​-​nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius. TÄHTSAMAD KÜSIMUSED Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33’ nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber

Astronoomia ja astroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun