Kosmoloogia (5)

1. Kuidas avastati Neptuun ?
Avastaja J.Le Verrier , püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet.
2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.
3. Mis on asteroid ?
Asteroid on planeedisarnane taevakeha , mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele.
4. Kirjeldage asteroidide liikumist.
Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis , esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite.
5. Mis on komeet ?
Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv .
6. Kirjeldage komeetide liikumist.
Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist.
7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks?
Meteoor - „langev täht“ e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri. Meteoriit- on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha ( meteoorkeha ) jääk.
Boliid- taevas lendav tulekera. Maa atmosfääris põleb ära või kukub meteoriidina maale.
8. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid.
9. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn.
10. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Ma pöörlemine aeglustub tegelikult. Ööpäeva pikkus kahekordistuks 6 miljardi aasta pärast.
11. Mis on pretsessioon ? Kuidas see tekib?
Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Orbiidi suhtes on Maa telg kaldus ning Päike tõmbab telge enda poole ja lõpuks pöördubki see telg püsti. Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga.
12. Millest tekkisid planeedid?
Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid.
14. Mis on Oorti pilv?
Päikese- eelne gaasipilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad. Kaugemas osas on hõre gaas .
15. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
täielik päikesevarjutus: maa ja kuu on ühel joonel ja maaga ja kuu varjukoonise ots ulatub maapinnani- päike on täielikult varjatud. Osaline : Kuu varjab vaid osa päikesekettast.
16. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha.
17. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)?
1) kuu on täielikult maa taga varus, teda pole näha. 2) kuu on osalises varjus, teda on näha. aga tuhmimalt.
18. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Planeedid, Päike, Kuud, asteroidid, komeet, meteoriidid, meteoorne aine.
19. Loetlege üheksa suurt planeeti.
Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun , Pluuto
20. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosn peam kivimeist ja metallidest, suht suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi.
21. Millised kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. diameeter on suurem kui 48000 km
22. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale, koosn 2 osast- kuu on kõvasti endast suurem
23. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad?
Ligikaudu samas tasapinnas, praktiliselt ringikujulised; raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi; Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
24. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
Maalt on halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale.
25. Iseloomustage Merkuuri liikumist.
pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga.
26. Millal ja kus võib vaadelda Veenust?
Teleskoobis suur, hele - pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist.
27. Iseloomustage Veenuse liikumist.
Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva
28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik.
29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
"Maise" koostisega tardkivimite ( graniit , basalt) olemasolu. madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade, mandritega. tuhandeid vulkaane , osa aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe.
30. Millal on kõige parem vaadelda Marssi ?
Parim vaadelda vastasseisus(kui maa asub täpselt päikese ja marsi vahel) siis on tema kaugus väikseim, see juhtub iga 2 aasta tagant. Kuid parim aeg on hoopis iga 16 a tagant.
31. Mis on "välisplaneet"?
Asub päikese pootl vaadatuna Maast väljaspool
32. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus , atmosfäär).
Välisilme- Maal vett rohkem 75%, Marsil vedelikku väga vähe. Maa on suurem kui Marss. Liikumine: Maa liigub kiiremini- ümber Päikese 2 korda kiiremini. Ma pöörleb 24H, Marsi üks tiir ümber oma telje on aeglasem.. Pinna ehitus- Maal veet rohkem, mitmekesisem pind, Marss justkui kõrb- liivakivist, kivimikiht Marsil paksem . Atmosfäär- Maal hapnik ja lämmastik, Marsil atmosfääri praktiliselt ei olegi
33. Mida on teada elust Marsil?
Algul arvati, et seal on elu, sest omaarust nähti korrapäraseid kanaleid ja taimestikku, kuid kanalid osutusid silmapetteks ja kohapeal mõõdetud rõhk ja temp viitasid, et elu marsil on võimatu. kuid iidsed jõesängid viitavad, et miljard a tagasi voolas seal vesi ja ehk on siiani seal elavaid mikroorganisme
34. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Suurem, Phobos tiirleb 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi. Väiksem, Deimos,on 20 000 km "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi-ööpäevast.
35. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem,järelikult suur kergete elementide osakaal(vesiniku ja heeliumi)
36. Kuidas Jupiter pöörleb?
Kiiresti, pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest" : ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.
37. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast . Kust on andmed pärit?
Io- küllaltki hele, keskmine pinnatemp -50C,valdavalt punakasoranž, 7 aktiivset vulkaani, maastik vulkaanikraatreid täis, vääveldioksiid levinuim ühend. Europa- väikseim, samuti hele, pinnatemp -150kuni-190C,valdavalt kollakas, vist kaetud paari km paksuse jääkihiga, kaetud “kanalitega” mis on arvatavasti praod jääkihis, sügavaim neist 3km, jääpragude vahel on maastik tasane . Ganymedes- suurim neist, pinnatemp sama Europaga, pind hallikaskollakas, pool Ganymedesest on silikaadid , teine pool aga vesi ja jää. üldiselt tasane pind. heledamad alad täis vagusid, tumedad kraatreid . leitud on ka magnetväli, mis tugevam mõne planeedi omast. Callisto- kõige tumedam , neelab hästi soojust. koosneb samuti pooleldi veest, kuid jääd on vähe. Täis meteoriidikraatreid. Kuul on erevalgeid laike, reljeef tasane.
38. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
86% moodust. vesinik , ülejäänud helium ja natuke ka ammoniaaki ja metaani
39. Kirjeldage Saturni välisilmet.
Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune. Saturni eripära on hele, kolmest osast koosnev rõngas, päikesesüsteemist kõige lapikum planeet.
40. Kirjeldage Saturni rõngast.
laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast. kahe välimise rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt- Cassini pilu , välisrõnga välisservas on tühemik (Encke pilu).rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest väiksematest rõngastest. tegelikult ulatub rõngas planeedi pinnani, sealt on see väga tuhm ja nähtamatu. kõige välimisem nähtamatu rõnga kiht aga ulatub tegelikult lausa poole miljoni km kaugusele
41. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga
42. Kirjeldage Uraani pöörlemist.
Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi, seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti. Uraani pöörlemisperioodi on aga väga raske määrata, kaasaegne arvamus on, et see on 17,2 h.