50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
104 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wsmile
Õppematerjali autor
,,uuteks tähtedeks" säilinud iidsetest aegadest, mil tähti peeti tõepoolest uuteks. Nn uus täht oli tegelt olemas ka varem, kuid süttis ootamatult, mille tulemusena ta heledus kasvas lühikese aja jooksul 10 000tuh kordi. Pärast süttimist hakkab taastuma tähe esialgne heledus. Heleduse muutumise amplit. on 7-14 tähesuurust. Noovadena plahvatavad vaid väga kuumad ja mõõduka heledusega tähed. 6. Linnutee · Miljardite kaugete Linnutee galaktika tähtede ühtesulav valgus, mis mood. meie öises taevas heleda vöö. · Linnutee uurimist alustas G.Galilei 1610 ja jätkas William Herschel 18. saj. · Heledaim osa Linnuteest asub Amburi tähtkujus · Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K 9.Tähtede teke algab, kui os tähtede vahelisest keskkonnast hakkab oma enda raskuse mõjul kokku tõmbuma. Ja kui temperatuur pilve tsentris on umbes 100 päikese massi, siis hakkavad toimuma termotuumareaktsioonid. Tähed tekivad gaasist ja tolmust. 10. H+ He+H H e C+ H+H C
III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis.
III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis.
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E
Kätlin Kallas F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu
tähesuuruse võrra (104106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid