Linnutee ja teised galaktikad (0)

Keskkool - Füüsika - Megamaailma füüsika

5 VÄGA HEA

Kätlin Kallas
F5
Linnutee ja teised galaktikad
Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon . Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks.
Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel galaktikatel ketas ja selge allstruktuur peale tiheda keskse tuuma puudub. Elliptiline galaktika sisaldab ainult vanu tähti ning uute tähtede teket pole viimase 10 miljardi jooksul täheldatud. Tähed liiguvad juhuslikes suundades. Võrreldes spiraalse galaktikaga sisaldab elliptiline galaktika vähesel määral gaasi ja tolmu. Osades galaktikates gaas ja tolm puuduvad. Korrapäratutel galaktikatel kindel struktuur puudub. Need sisaldavad nii noori kui ka vanu tähti. Tähti tekib pidevalt juurde. Korrapäratud galaktikad sisaldavad väga palju gaasi ja tolmu. Tähed ja gaas liiguvad korrapäratult ringi.
Galaktikad tekivad hajusast gaasipilvest gravitatsioonjõu toimel. Galaktikad kasvavad oma arengu käigus. Valdav enamus universumis leiduvatest galaktikatest on ellipsi kujuga või spiraalsed. Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe tekkimisega . Selle tekitab hiiglasliku molekulaarpilve gravitatsiooniline kollaps. Elliptiliste galaktikate areng on kiire. Varem tekkinud suured tähesüsteemid põrkuvad omavahel ning nende ühinemise tulemusena saadakse veel suurem elliptiline galaktika. Spiraalsete galaktikatega ühinevad väiksemad tähesüsteemid. Galaktikate kujunemise osas on teadlastel palju vastuseta küsimusi. Esimesed galaktikad tekkisid siis, kui Universum oli vähem kui miljardit aastat vana. Peale suurt pauku hakkasid tekkima esimesed tähed, nendest omakorda tähekogumikud. Tähekogumikud arenesid galaktikateks. Galaktikate liitumisel tekkisid aina suuremad galaktikad, mida on võimalik tänapäeval taevas näha.
Linnutee galaktika on hiidgalaktika, milles asub Päike. Peale Päikese on Linnutee galaktikas üle saja miljardi teise tähe ning tõenäoliselt rohkemgi. Nõrgemaid tähti ei ole näha ning nende hulka saab hinnata kaudsete meetoditega. Kõik pimedas nähtavad tähed asuvad Linnutee galaktikas. Linnutee galaktikas asub üle 50 miljardi planeedi, millest 500 miljonit on tsoonis, kus puudub vesi planeedi pinnal. Ilma veeta puudub ka elu. Linnutee esimeste tähtede vanuseks on hinnatud 13,2 miljardit aastat. Universum on 13,8 miljardit aastat vana.
Linnutee galaktika avastas Galileo Galilei. Linnutee on varbspiraalne galaktika, mille läbimõõduks on 100 000 ja paksuseks 3262 valgusaastat. Linnutee on massilt veidi väiksem kui Andromeeda galaktika. Mass suureneb jooksvalt. Viimased arvutused näitavad Linnutee massiks 5,8* 1011 Päikese massi. Suur osa Linnutee massist moodustab tume aine. Linnuteel puudub terav serv. Tähtede tihedus langeb sujuvalt . Galaktikat ei ole võimalik väljaspoolt vaadelda ning see raskendab Linnutee struktuuri uurimist. Samuti segavad struktuuri uurimist tolm ja gaasipilved. Linnutee galaktika keskel asub mõhn, kus tähtede kontsentratsioon kasvab keskme suunas. Keskosas asub suur must auk, mis on ümbritsetud vesinikust gaasirõngaga. Linnuteel on neli suurt haru ja mitmeid väikseid. Kindel harude arv ei ole teada. Spiraalharud, gaasipilved ja tolm moodustavad ketta paksusega 2000 valgusaastat. Linnutee halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Galaktika keskosa on kõige heledam.
Linnutee galaktikal on kaks kaaslast - Suur Magalhaesi pilv ja Väike Magalhaesi pilv. Need asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel Linnuteest. Suur Magalhaesi pilv koosneb umbes 30 miljardist tähest ning tema läbimõõduks on 14 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilv on udulaik, mille läbimõõt on Suure Magalhaesiga võrreldes poolt väiksem, 7 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilves on umbes 3 miljardit tähte.
Andromeeda udukogu ehk Andromeeda galaktika on Linnutee naabergalaktika, mis asub Linnuteest 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika on saanud oma nime printsess Andromeda järgi. Lisaks tuntakse seda galaktikat nimedega Meisser 31, M31 ja NGC 224. Andromeeda udukogu on tekkinud kahe väikse galaktika põrkumisel umbes 9 miljardit aastat tagasi. Lõplikult ühinesid need galaktikad 5,5 miljardit aastat tagasi. Andromeeda udukogu ja Linnutee põrkuvad tulevikus ning ühinevad samuti üheks galaktikaks. Kokkupõrge toimub arvatavasti 4,5 biljoni aasta pärast.
Andromeeda udukogu on samamoodi spiraalgalaktika nagu Linnutee. Tema diameetriks on 70 000- 120 000 valgusaastat. Andromeeda tuum koosneb kahest kogumikust- P1 ja P2. Nende vaheline kaugus on peaaegu viis valgusaastat. P1 särab eredamalt kui P2. P1 ei asu otse keskmes. P2 asub keskpunktis ning sisaldab musta auku. Andromeeda galaktikas on umbes triljon tähte. Galaktika on natukene suurem kui Linnutee. Andromeeda galaktika mass on 1,76 korda suurem kui Linnutee mass. Andromeedal on vähemalt neliteist kaaslast. Kaks heledaimat on M32 ja M110. Teised kääbusgalaktikad on tuhmimad ning raskemini leitavad.
Messier 87 on suur elliptiline galaktika, mis asub meist 52 miljoni valgusaasta kaugusel. M87 on üks suurimaid galaktikaid Kohalikus Galaktikarühmas. Tema keskel asub ülisuur must auk. Mustast august väljub ülikiire gaasijuga. M87 koosneb miljarditest tähtedest, millest enamus on uurimiseks liiga tuhmid. Need miljardid tähed kaaluvad kokku rohkem kui miljon miljonit Päikest ehk üle 10 Linnutee massi.
Messier 33 ehk Kolmnurga galaktika asub Maast 2,3 miljoni valgusaasta kaugusel. See galaktika on spiraalgalaktika. Galaktika läbimõõt on 46 000 valgusaastat. Usutakse, et tegemist võib olla Andromeeda kaaslasega. Suuruselt on Messier 33 kolmas Kohalikus Galaktikarühmast. Tema läbimõõt on umbes 60 000 valgusaastat. Temast suuremad on Andromeeda udukogu ja Linnutee. Messier 33 on nähtav palja silmaga eeldusel , et taevas on piisavalt pime ning seda ei valgustata tehisvalgusega.
Messier 32 on kääbusgalaktika, mis asub Maast umbes 2,65 miljoni valgusaasta kaugusel. M32 on Andromeeda kaaslane. M32 on elliptiline galaktika, mille läbimõõt kõige laiema koha pealt on 6,5 valgusaastat. M32 koosneb peamiselt vanadest ja tuhmidest punastest ning kollastest tähtedest. Uusi tähti jooksvalt juurde pole tekkinud. M32 keskel asub suur must auk.
Messier 110 on elliptiline kääbusgalaktika, mis on Andromeeda kaaslane. Võrreldes M32-ga on M110-l tekkinud juurde uusi tähti. Uute tähtede teke kääbusgalaktikates on ebatavaline . Galaktika keskmes puudub suur must auk. M110 jääb Maast 2,69 miljoni valgusaasta kaugusele.
IC 10 on korrapäratu galaktika. Selles galaktikas tekib juurde väga palju uusi tähti. IC 10 ja Andromeeda udukogu kaugus üksteisest on võrdne Andromeeda udukogu ja Messier 33 kaugusega üksteisest.
https://en.wikipedia.org/wiki/Messier_32
http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/5055
https://elu24.postimees.ee/348202/andromeeda-galaktika-tekkis-kahe-galaktika-kokkuporke-tagajarjel
https://en.wikipedia.org/wiki/Andromeda_Galaxy
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Magalhãesi_Pilv
https://et.wikipedia.org/wiki/Väike_Magalhãesi_Pilv
https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/oppematerjal_astronoomia_galaktikad.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/IC_10
https://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee
http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/box01.html
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html
https://www.taskutark.ee/m/tahesusteemid-ehk-galaktikad/
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4707
https://elu24.postimees.ee/66008/linnutee-voib-naabergalaktikaga-seniarvatust-varem-kokku-porgata
https://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika
http://www.novaator.ee/ET/kosmos/mis_kujuga_on_linnutee/
https://annaabi.ee/Andromeeda-Galaktika-m6479.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katlinkallask Õppematerjali autor

Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks.

Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke. Ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika keskme ümber. Spiraalharud tiirlevad samamoodi galaktika keskme ümber. Elliptilistel galaktikatel ketas ja selge allstruktuur peale tiheda keskse tuuma puudub.

galatikad spiraalsed elliptilised korrapäratud galaktikate kujunemine Linnutee Andromeda udukogu Messier 87 Messier 33

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Linnutee ehk Galaktika

Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.

Füüsika

rtf

Galaktika ehk tähesüsteem

Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt

Loodusteadused

doc

Galaktika

Kiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei

Füüsika

ppt

Kosmilised nähtused

Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universumi koostises justkui väga lihtne osaline, samas kõige mõistatuslikum. · Teooriad selle koostiseks: aksionid, WIMPid, magnetmonopolid, supersümmeetrilised osakesed; kuid otseseid tõendeid pole ühegi koostisosa kohta. Galaktikad · Galaktikate peamiseks koostisosaks on tähed. (Mõnekümnest miljonist kuni mõne triljonini) · Jagatakse kahte peamisesse rühma: spiraalsed galaktikad ja elliptilised galaktikad. · Spiraalsed on ketta kujulised ja neil on palju tähtede vahelist ainet. · Elliptilised meenutavad hiiglaslike kerasparvi. · Mõned imelikud galaktikad on sündinud kahe normaalse galaktika kokkupõrkamisel. Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda

Füüsika

doc

Linnutee

LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............

Füüsika

doc

Galaktikad

...........................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................................7 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid

Füüsika

doc

Linnutee ehk Milky Way

LINNUTEE ehk MILKY WAY Head kuulamist ja vaatamist! Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. (taustaks või siis väikse pildina kõrvale) Suurus *Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. *Paksus 1,000 valgusaastat *Mass 5.8 × 10 11 Päikese massi *Raadiusega umbes 40.000 valgust aastat (3,8 × 10 17 km) Vanus

Füüsika

docx

Galaktika

GALAKTIKAD Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata.

Füüsika

Rohkem sarnaseid