Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Tsiviilõiguse eksami konspekt - sarnased materjalid

iguse, igused, tahteavaldus, igust, imet, dakaitse, iguste, teov, tahe, steem, igussuhe, estatud, lasuhte, juta, kohustustehing, tagaj, ldosa, ielik, imalik, notar, vede, maat, aktsiad, ksus, kinnisasi, muuhulgas, sisuks, imaliku, subjektid, asukohta, lgnik, kohtulahend, nnaku, teiselt, kohustav, igusharu, tulundus, eriosa, kuuluda, rata, imeline
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. 3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. 10. Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia.

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus ­ igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetilise

Õigusõpetus
187 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Kõik tegelikkuses aset leidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega, on seega juriidilised faktid. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjekti tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on selline tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest, nt inimese surm, üleujutus jne. Tegu on tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid võib omakorda liigitada õiguspärasteks ja õigusvastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Nii on nt

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus ­ õigusnormide kogu; õigusnorm ­ riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus ­ riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria ­ see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi

Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

 Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega.  Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe.  Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega võrreldes on õigusnormide kohustuslikkuse aste kõige kõrgem, õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele.

Õigusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

Kes on korteri omanik. (4) Subjektid:Piret, Mart (5) Objekt:korter, raha (6) Subjektide kontroll:piret, mart (7) Õigusushe:Piret peab maksma mardile raha ja vastu saama korteri. Mart pead üle andma korteri ja vastu saama raha. (8) Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada. TEHINGUD Tehing on toiming kus on vähemalt üks tahteavaldus, kui on 2tahteavaldust on tegemist lepinguga. Tahteavaldusi tehakse kolmel viiisil: Otsesene tahteavaldus-sõnaselgne tahe/suuliselt väljendatud/väljendamine, suuline v kirjalik leping. Kaudne-väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile). Vaikimine või tegevusetus-kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest v tavast, siis on ainult tahteavaldus. Kuidas tahteavaldust tehakse? Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel.

Õigus ja eetika
26 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehin

Õigus
596 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Otsese valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Millal tegelik võim on saavutatud, seda seadus ei täpsusta. Saksa kohtupraktika kohaselt on tegeliku võimu saamiseks vaja järgmiste eelduste olemasolu: - ruumiline lähedus asjale, mis võimaldab seda vahetult ja takistamatult haarata. - teatud püsivus ja kestus, sest hetkeline võim asja üle ei loo veel valdust - asjaga seotud suhte äratuntavus igaühe jaoks, kes tunneb asja vastu huvi. - tahe asja vallata Valduse omandamisel eristatakse - esmast ehk originaalset omandamist; - tuletatatud ehk derivatiivset omandamist. Valduse esmasel omandamisel on vajalik tegeliku võimu saavutamine asja üle, sõltumata sellest, kas selleks on õiguslik alus olemas või mitte. Kuid sellest, et asi satub kellegi võimu piiresse, ei piisa veel valduse omandamiseks- Tegeliku võimu saavutamiseks on vaja ka valduse omandaja vastavat tahet

Õigus
796 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

6. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 7. Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 8. Seadusandliku võimu prioriteet täidesaatva võimu suhtes. Seadus peab olema kehtestatud demokraatlikul viisil – väljendab enamiku valijate tahet. Õiguse tunnused: 1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum 2. Kehtestatud riigi poolt 3. Selles väljendub riigi tahe 4. Ta on üldkohustuslike normide kogum 5. Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus: 1. Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 2. Õiguses väljendub riigi tahe. 3. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Saksa majandusteadlane ja jurist Max Weber märkis, et poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigust iseloomustavad tunnused: 1. Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi. 2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 6 Õiguse alused 3. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. 5. Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet. Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Ajalooline tõlgendamine - Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine - Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem.

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Obje

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

Mittetulundusühingul ­ üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel ­ juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. 16 Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TEHINGU VORM Tehingu vormivabadus. Tehingu võib teha mis tahes vormis (suuline, kirjalik, notariaalne), kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kirjalik vorm

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

· Põhiseaduses ja inimõiguste tagamine · Seadusandliku võimu prioriteet täidevsaatva võimu suhtes. Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga Õigus on käitumisreeglite või normide kogum. Mis on kehtestatud või sanksoniseeritud riigi poolt. Mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. · Käitumisreeglite kogum · Ta on kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Ta on üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu . õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Max Weber poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, et õiguspoolitika kaudu määratletakse

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

riidekangas, maatükk) ja jagamatud asjad. Lihtasjad(kivi, puu) ja koostatud asjad(lihtasja mehaaniline ühend- laev, hoone) Asjade kogum- paljudest liht- või koostatud asjadest koosnev asi. Nt kari, raamatukogu. Peaasi määrab kogu asja maj otstarbe. Lisaasi on selle teenistuses. Fructus- asjast perioodiliselt eraldatav osa. Nt loomade juurdekasv, asja tulu, maja üür. VALDUS Valdus on faktiline suhe asjasse. Valduse elemendid: o Tahe asja enda käes pidada 4 o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks)

Õigus
535 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 5 Õigust saab määratleda järgnevate tunnuste abil: 1. õigus on käitumisreeglite (normide) kogum ­ ei toimi eraldi, hajutatult, vaid kogumine, süsteem 2. õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum ­ eristab õigusnormide kogumit teistest sotsiaalsetest normidest, sest õigusnorme loob ainult riik 3. õiguses väljendub riigi tahe ­ riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud (rahvas, isik) 4. õigus on üldkohustuslike normide kogum ­ kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlik ust kuuluvusest 5. õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga ­ õigusrikkujate suhtes kohaldatakse karistuslikke meetmeid Õiguse juriidilise käsitluse põhipostulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline. KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01 II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses) Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub

Asjaõigus
78 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tsiviilõiguse konspekt

Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vane

Õiguse alused
137 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik. Riigi tunnused: o Avalik võim ­ ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast) nt politsei, luureorganid, vanglad, kaitsevägi o Territoorium ­ piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole. Merepiir ­ kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Äriõiguse konspekt

Kes maksab nuud?) . Selliseid kulutusi ei tohiks uurnik ise teha ilma omaniku loata. o Toreduslikud kulutused on sellised kulutused, mis ei ole ei vajalikud ega ka kasulikud. 17. Ava tehingutega seotud mõisted: ühe- ja mitmepoolne tehing; kohustus- ja 7 käsutustehing; ühekülgne- ja vastastikune tehing Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. Tuupilisim näide on siin muugileping, millega muuja võtab kohustuse asi ule anda ja omand ule kanda

Õigus
26 allalaadimist
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

võlasuhetest, deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. - Lepingulised nõuded: võib liigitada omakorda lepingu täitmise nõueteks ning lepingu rikkumisest tulenevateks nõueteks. - Nõuded lepingusarnastest võlasuhetest on nõuded võlasuhetest, kus lepingut poolte vahel veel ei ole või ei ole lepingulise suhte tekkimine võimalik, kuigi poolte tahe on sellele suunatud. - Deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk - Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus ­ väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad ­ eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis ­ on kohustatud c) Kontekstuaalsed ­ viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline ­ lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest

Õigus
48 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Tsiviilõigus KT2

Nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud.. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed nt pärandamine, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 64. Tehingu vormile esitatavad nõuded..

Õigus alused
18 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu puhul peab lepingut täitma isiklikult ja käsundusandja juhiste järgi. Samas kui lähtuda hea usu põhimõtest, mis on üks oluliseim eraõiguse põhimõte, siis mõlemad osapooled nii töötaja kui tööandja olid nõus, et töötaja valitakse juhatuse liikmeks. Seega oluline on tahe, mille osapooled ka nõustusid. Antud juhul sõlmiti juhtause liikme leping suuliselt (samas lepinguvabaduse põhimõtest tulenevalt on pooltel õigus leping sõlmida ka suuliselt). Lisaks kui töötaja enam peainseneri tööd faktiliselt edasi ei teinud ja raha selle eest ei saanud, siis heausu põhimõtet ja mõistlikuse põhimõtet järgides võime eeldada, et töötaja töökohustused selles ametis lõppesid poolte kokkuleppel (samuti lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid pool

Õigus
16 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus ­ väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad ­ eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis ­ on kohustatud c) Kontekstuaalsed ­ viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline ­ lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s

Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik võib saada õiguse kasutada teed, mis läbib teenivat kinnisasja). Isiklik servituut - õigustatud on kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinuim on kasutusvaldus. Tagatis - tähtsaim vorm on pandiõigus Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Reaalservituudi seadmine on osapoolte vaba tahe. Seda ei saa kellegile peale sundida. Reaalservituut lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. Aluseks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui seadus ei sätesta teisiti. 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine? Kasutusvaldus - asja kasutajal on õigus omandada ka asja vilju. Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Lõpeb poolte kokkuleppel, kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega. 9

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tsiviilõiguse eksam

1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS ­i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda

Asjaõigus
118 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

Mittetulundusühingul ­ üldkoosolek ja juhatus Sihtasutusel ­ juhatus ja nõukogu Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul väga erinev, tuleneb seadusest. Juriidilise isiku esindamine 22 Õigus kolmandate isikutega suhtlemisel juriidilist isikut esindada. Juriidiline isik > esindaja > kolmas isik. §33. Hääle andmine (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled

Tsiviilõigus
42 allalaadimist
thumbnail
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tsiviilõiguse konspekt

3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.

Õiguse entsüklopeedia
246 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun