mitmevõistlus *Meeste toenghüpe *Naiste toenghüpe *Meeste kang *Naiste poom *Meeste rööbaspuud *Naiste rööbaspuud *Meeste toenghooglemine *Naiste vabaharjutus *Meeste rõngad *Meeste vabaharjutus Joonis 1. Mehed Joonis 2. Naised 5.Lisa Joonis 3. Olev Puust Töötanud riistvõimlemise ja akrobaatika treenerina 23 aastat. Omab töökogemust nii väikelaste kui tippsportlastega. On töötanud ja juhendanud sportlasi Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Norras, Lätis. 1980-1994 oli Eesti riistvõimlemise peatreener. Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha. Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud
Abraham • Päris nimi Lennart Lundve. • Sündinud 10. november 1988, Tallinnas • Elab Tabasalus. • Mängis jalgpalli kuni vigastas põlve. • Töötab venna mööblifirmas ja jalgpalli treenerina Tabasalu koolis. • Omab riidefirmat Primados. • Leidis hiphopi enda jaoks 2005. aastal MC battle´d kuulates. Karjäär • 2006-2008 osales MC battle´l. Iga kord jõudis finaali. • 2008 võitis Mc battle´i. • 2011 nomineeriti Eesti aasta hiphopartistiks. • Teeb koostööd Tommyboy´ga ja on teinud ka Chalice´ga. Looming • Tuntud oma roppude laulude poolest. • Ütleb oma lauludes julgelt välja seda, mida teised ei julge.
september 1923 Brockton, Massachusetts 31. august 1969 Newtoni lähedal, Iowa) oli Ameerika Ühendriikide poksija. Ta oli 23. septembrist 1952 kuni 30. novembrini 1956 elukutseliste poksijate raskekaalu maailmameister. Nais poksija Eva Ulrika Birgitta Wahlström (sündis October 30, 1980 in Loviisa) on kõige edukamam nais poksija. Ta järjestati teiseks parimaks Euroopas aastatel 2004 ja 2005. Samuti ta esines personaalse treenerina võistlejatele ( kevad 2006 ja sügis 2007 hoooaeg) Soome tõsielusarjades : Suurin pudottaja, Soome versioon Suurim kaotaja koos ujuja Jani Sievineniga.Eva Wahlström's raamat Lite räcker inte tuli välja - August 2007. . Eesti poksijad Elmar Adelmann (ka Adelman; 26. juuli 1908; Tallinn surma-aeg ja -koht on teadmata) oli eesti poksija.Adelmann oli 1934. aasta Eesti meister raskekaalus (üle 79,4 kg).Adelmann
Mart Poom Sissejuhatus Mart Poom (sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas) on endine Eesti jalgpallikoondise väravavaht ja kapten. Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti jalgpallur. Sõlmis pärast taasiseseisvumist esimese eestlasena töölepingu Euroopa tippliiga klubiga. Praegu töötab ta Eesti jalgpallikoondise väravavahtide treenerina. Noorus- ja kooliaeg Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Astus 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Klubikarjäär Poom alustas juuniorina Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome.
Teised on Madridi Real ja Bilbao Athletic. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli ka esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928/1929. 17. mail 2006 võitis FC Barcelona jalgpallimeeskond UEFA Meistrite Liiga finaalkohtumise Londoni Arsenaliga 2:1. Meeskonna treener Frank Rijkaard pääses seega nende väheste hulka, kes on võitnud Meistrite Liiga nii mängija kui ka treenerina. 2009. aastal tuli F.C Barcelona Hispaania meistriks, karikavõitjaks ja Meistrite Liiga võitjaks. Meeskond : Loen ka siis ette nende praaeguse meeskonna . Nr. Maakond Mängija 1. Hispaania Víctor Valdes ( Väravavaht ) 2. Brasiilia Daniel Alves 3. Hispaania Gerard Pique 5. Hispaania Carles Puyol (kapten) 6. Hispaania Xavi Hernandez 7. Hispaania David Villa 8
motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Nii enda kui ka minu vanemate abiga olen ma tunduvalt arenenud oma erialas (treenerina).Kuigi tänapäeval on enamus konspektid internetis, mulle isiklikult meeldivad siiski rohkem paberkandjal konspektid. Saan loengute käigus teha märkmeid oluliste asjade suhtes. Armastan üksinda õppida. Meeldib õppida õhtusel ajal. Vajan õppimise ajal rahu ja vaikust. Mul ei tohi olla õppimise ajal segavaid faktoreid. Vahel kõnnin mööda tuba ja seletan antud teksti kõva häälega. Mulle sobivad hästi praktilised tegevused, sest nii jääb paremini meelde
aastal. Siis mängis ta Eesti klubis Tartu Rock. Individuaalsed saavutused: 2004. aastal sai ta Venemaa UNICS Kazani klubis olles FIBA EuroCupi finaalide MVP. Martin Müürsepp on olnud seitsmel korral Eesti Aasta Korvpallur ja ta oli esimene eestlane, kes pääses mängima unistuste liigasse NBA. Sport on Martin Müürsepale olnud terve elu väga tähtis. Lisaks enda treenimisele peab ta oluliseks ka treeneriametit. Just sellepärast hakkas ta ka treeneriks. Ja ta on olnud edukas ka treenerina. Martin Müürsepp aitas abitreenerina Kalev/Cramo Eesti meistriks. Praegu on ta Valgevene korvpallikoondises abitreener. Kasutatud allikad Wikipedia. Loetud 24.10.2015, https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Müürsepp. Pahv, P. Müürsepp jätkab ajaloo tegemist. Postimees 23.05.2013. Loetud 24.10.2015, http://sport.postimees.ee/1244906/muursepp-jatkab-ajaloo-tegemist.
Viljar Loor Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee
kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni. Treenerile, kes teeb mitu trenni päevas, ongi see tema põhitöö, kuid mina leian, et sellisel juhul kannatab kõvasti just trennide kvaliteet. Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud. Sarnane lugu on treeneritega, kellel ei ole küll nii suurt koormust treenerina võetud, aga siiski teevad seda õhtuti teise töö kõrvalt. Kuigi paljud kindlasti tahaksid, et trennide läbiviimine oleks nende ainuke töökoht. Selle põhjuseks on raha ning treeneri palgast ei ela paraku ära, kui just ei treenita mõnd tippsportlast / -võistkonda. Treeneritele makstakse palk välja stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest)
Igas olukorras, kus treener ei saa jätkata, võib tema kohustused üle võtta teine treener. Kui kapten lahkub väljakult, peab treener kohtunikele teatama selle mängija numbri, kes on kapteniks väljakul. Kui treener mingil põhjusel ei saa jätkata, võib treeneri kohustused üle võtta ka võistkonna kapten, seda juhul, kui protokolli pole märgitud teist treenerit (või viimane ei saa treeneri kohuseid täita). Kapten saab toimida treenerina igal juhul, kui ta reeglitepäraselt on lahkunud väljakult. Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse. Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. Mänguaeg, viigiline seis ja lisaajad Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist.
enne mängu algust (allkirja pole vaja). Igas olukorras, kus treener ei saa jätkata, võib tema kohustused üle võtta teine treener. - Kui kapten lahkub väljakult, peab treener kohtunikele teatama selle mängija numbri, kes on kapteniks väljakul. - Kui treener mingil põhjusel ei saa jätkata, võib treeneri kohustused üle võtta ka võistkonna kapten, seda juhul, kui protokolli pole märgitud teist treenerit (või viimane ei saa treeneri kohuseid täita). - Kapten saab toimida treenerina igal juhul, kui ta reeglitepäraselt on lahkunud väljakult. Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse. - Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG - Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist.
NBAsse. Peale treeninguid ja mängimist mitmes hooajale eelnevas mängus lahkus ta enne uue hooaja algust, viidates vaidlustele, mis tekkisid seoses tema tagasitulekuga mitmete tegevmängijate vastuseisu tõttu. Olles loobunud spordist kirjutas Johnson raamatu turvalisemast seksist, juhtis mõningaid ärisid, töötas NBCs kommentaatorina ning reisis Aasias ja Austraalias endiste kolledzi- ja NBA mängijatest koosneva korvpallimeeskonnaga. Ta naases NBAsse Lakers'i treenerina NBA 1993-94 hooaja lõpus vahetades välja Randy Pfund'i. Pärast seda kui kuuest mängust oli kaotatud viis teatas Johnson, et lahkub peale hooaja lõppu ja otsustas osta 5% osaluse meeskonnas 1994. aasta juunis. Järgmisel hooajal, 36 aastasena, üritas Johnson veelkord comeback'i mängijana. Ründajana sai ta hooaja viimases 32 mängus keskmiselt 14,6 punkti, 6,9 söötu ja 5,7 lauapalli. Peale seda, kui Lakers kaotas Houston Rockets'ile playoff'ide esimeses ringis, lahkus ta
Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi algul hakkasid Tondi liivaluidetes mitmesuguseid kergejõustiku alasid harrastama, olid algul kõik omamoodi mitmevõistlejad. Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes
Janika ise treenib noori iluvõimlejaid ja on ametiga rahul, sest armastab lapsi ja tahab endast midagi edasi anda. Lapsepõlves unistas ta aga nõudepesijaametist. Praeguseks on spordiklubi tegutsenud juba 15 aastat ja on laienenud peale Tartu ka Tallinna, Otepääle ja Pärnusse. Janikal on ka 4 aastat noorem õde Tuulika, kes on samuti spordiga väga lähedalt seotud. Nimelt on ta rühmvõimleja. Praegu töötab õde Tuulika VK Janikas treenerina. Janika isa, Mati Mölder on aga spordist kaarega mööda läinud. Tema on tegutsev põllumajanduses, kuid siiski toetab Janika ja tema klubi tegemisi oma nõu ja jõuga ning on alati igal võistlusel kohal. Kõik Janika sugulased ja tuttavad on kinnitanud, et kuulsus ja edu pole Janikale pähe löönud ja ta on ikka samasugune kangekaelne ja enesekindel neiu nagu alati. Kangekaelsusest oli Eesti Võimlemisliidu peasekretäril rääkida ka üks lugu 1992 aastast
Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude Väljakul ja käisime Tamulas pesemas. Kui tihti toimusid trennid? Ma arvan, et vähemalt neli korda nädalas, suvel rohkem. Millised on Teie tähtsamad võistlused ja eredamad võidud? Mängijana Eesti ja spordühingute meistrivõistlused. Treenerina Euroopa meistrivõistlused täiskasvanutele ja noortele. Millised on Teie võidetud tiitlid ja muud saavutused? 1969. koolipoisina Võru meeskonnas spordiühing „Jõud“ meister, ülikooliga „Kalevi“ meistrivõistlustel kolmikus. Eesti võrkpallimeeskonna liige 1971-1973. 11 Milline on hetkel Teie kutsetöö spordis ?
1941 mobiliseeriti KP Punaarmeesse ja saadeti Venemaale Kotlasse, kust sama aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses KP Eestisse tagasi. Pärast seda pani nõukogude võim maadluskuulsuse vangi, kust ta küll suhteliselt kiiresti vabanes. Aktiivset sporti KP enam mõistagi tegema ei hakanud, küll maadles ta koos Johannes Kotkasega suure menuga demonstratsioonesinemistel mitmel pool Eestis. Maadlussporti propageerima jäi olümpiavõitja kogu eluks, nii treenerina kui ka peakohtunikuna paljudel võistlustel, samuti Tallinna Spordiveteranide Koondise aktiivse liikmena. Ilmselt oli just rahulik loomus see, mis aitas tal nõukogude aastatel ennast tasapisi teostada - nii hinnatud puutöömehena artellis "Parkett" kui ka ehitustöölisena Viimsi kalurikolhoosis. Kõik teadsid, kes ta on, nii et ta ise ei pidanud seda väga rõhutama, aga oma kohalolekuga meenutas ta ikkagi aega, mil Eesti mehed rahvuslipu all vabariigile medaleid võitsid. Tõnis Lukas
telekanalid maksumaksjate rahade eest näitavad, seda vähem meie praegused noored oskavad sarnaselt mõelda ja tegutseda. Mille jaoks peavad inimesed end võrdlema kuulsustega?Miks veedetakse nii palju aega nende eraelus tuhnimisele? Kõige mõjutatavamad on teismelised , eriti tüdrukud. Üha nooremalt hakatakse oma vaba aega sisutama internetis-MSN'is suhtlemisega, meelelahutus portaalides ,,surfamisega" ning hobidega tegelemiseks väidetavalt aega ei jää. Enda kogemustest teismeliste treenerina võin öelda, et jälginud internetis nende saadavust ja tegevust, veedavad nad kaks tundi vähemalt lihtsalt ,,chattides" ning pooleteisttunnisesse trenni ei jõuta? Minu jaoks arusaamatu loogika ja see on kurb. Peale selle on nad väga kergeusklikud ja langevad väga tihti ka n-ö küberkiusamise ja seksuaalahistamise küüsi, mis on samuti väga suur probleem. Nad ise ei suuda endale seda teadvustada ja ka vanemad ning riik ei suuda sekkuda õigel viisil-harimaks
Johan Cruyff on mitte üksnes Hollandi parim jalgpallur, vaid üks maailma parimaid mängijaid läbi aegade selle eest võlgneb ta palju oma ema visadusele. Johani ema töötas Ajaxi kontoriruumides koristajana ja veenis klubi juhtkonda võtma Johanit Ajaxi noortesektsiooni, kui poiss oli alles 12-aastane. Ülejäänu on juba ajalugu ja peaaegu katkematu jada karika- ja tiitlivõitusid kõrgeimal võimalikul tasemel algul mängija ning hiljem treenerina. Cruyff tegi oma esimeses meeskonnas debüüdi 17-aastaselt, lõi esimese värava rahvusvahelises matsis 19-selt ning jätkas Ajaxi ja Hollandi koondise tulihingelise eestvõitlejana läbi kuldsete 1970. aastate. See oli ,,totaalse jalgpalli'' ajastu, mille algul arendati välja mängustiil, mida Austria ekspert Willy Meisl nimetas 1950. aastail ,,keeristormiks''. Tema oli tunnistajaks, kuidas iga
Avo Leok on sündinud 8. Septembril 1971. aastal. Ta on esimene motosportlane, kes on võitnud MM-etapi. Ta võitis etapi Itaalias. Ta kuulus maailma tippu ja oli maailmameistritiitlile väga üks favoriit. Tema sportlastee rikkus kukkumine Hollandis MM-etapi vabatreeningul 2005. Aastal. Avo Leok vigastas oma lülisammast. Jalule ei tõuse ta enam kunagi, kuid ta pole püssi põõsasse visanud ja jätkab motospordiga. Praegu on tal motokool ja töötab seal treenerina. Aigar Leok on sündinud 9. Augustil 1985. Aastal. Ta on Avo noorem vend. Ta sõidab Enduuro MM-sarjas M2 klassis. Nii suuri saavutusi kui Avol pole. Aigar sai selle aasta sügisel isaks. Martin Leok on Leokide motodünastia peasamuna. Martin võistleb praegu enduro M2- klassis. Tänavu oma vanema venna Aigari eeskujul enduroga tutvust teinud Martin Leok võitis Eesti enduromeistrivõistlustel lätlase Lauris Ermanise järel E2-klassis hõbemedali. Tanel Leok on sündinus 1. juunil 1985
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna
Stanfordi Ülikooli magistriõppes. Peale kooli lõpetamist, sõitis ta Jaapanisse ringreisile ning külastas sealhulgas Onitsuka-Tiger jalatsitootmisettevõtet. Läbirääkimiste tulemusena sõlmis ta Onitsuka Tiger presidendiga lepingu, mis lubas hakata Tiger jalatseid Ameerikasse importima. Knight ja Bowerman (Nike asutaja) lõid ühisfirma, mis hakkas BRS kaubamärgi all tootma ja turustama jooksujalatseid. Bowerman modelleeris ja Knight tegeles toote turundusega. Bill Bowerman motivatsioon treenerina oli teha kõik, et aidata oma sportlastel saavutada maksimumi kõrgemal tasemel. Seetõttu valmistas ta oma sportlastele ise jalatseid, mis vähendasid vigastuste tekkimist ning aitasid kaasa tulemuste paranemisele. Tema valmistatud jalatsid olid kõige kergemad ja põrutuskindlamad, mida sel ajal pakuti. Ta valmistas oma jalatseid mitmestest erinevatest materjalidest ja andis oma sportlastele neid testida. Vastavalt sportlastelt saadud tagasisidele ta pidevalt uuendas ja täiustas oma
Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda. 1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas. Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks
· Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos. · Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla. · NSVL meistrivõistlustel 1972 võitis ta teatesuusatamises pronksi. Aastatel 19711974 sai ta NSVL juunioride meistrivõistlustel kokku kolm kulda ja ühe pronksmedali.
Seejärel takistasid sportimist aga tõsised jalavigastused, kuid loobuda spordist ta ei suutnud ning katsed võistelda luhtusid. Lõpp tuli kiiresti ning keskteed ei olnud. Rein Aun on mänginud suurt rolli selles, et Eestit tunnustatakse kui kümnevõistluse maad. Nõu- kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem- treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi ning kümnevõistluse treeneri amet Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis tõi Rein Auna taas suure spordi labürinti, otsi- ma ja leidma teed, mis mehi olümpiale viiks. Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 8 Kasutatud kirjandus: · Spordi kuulsuseks II (P
3. Lisandi kirjavahemärgid Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab teiste sõna(de)ga sedasama olendit, eset või nähtust mida põhisõnagi(näit. Eesti Vabariigi pealinn Tallinn). lisand 3.1. Koma ei panda: 3.1.1. eeslisandi puhul. Eesti Vabariigi president Lennart Meri töötab Kadriorus. 3.1.2. olevas käändes (kellena? millena?) oleva järellisandi puhul. Ilme Kallas andeka treenerina on võitnud spordisõprade austuse. 3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend
Ta jäi sinna võistkonda karjääri lõpuni. Olev kutsus Mardi Lõvide poistevõistkonna treeningule. (Poom, 2014) Mart on lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Ta on endine Eesti jalgpallikoondise väravavaht ja kapten, rahvusvaheliselt tuntuim Eesti jalgpallur. Sõlmis pärast taasiseseisvumist esimese eestlasena töölepingu Euroopas tippliiga klubiga. Praegu töötab ta Eesti jalgpallikoondise väravavahtide treenerina. (Vikipeedia, 2015) Mart Poomil on ema, isa ja vanem õde, kelle nimi on Katrin Poom-Valickis. Tal on kolm poega - Markus, Andreas, Patrick ja abikaasa Lissel. Markus mängib jalgpalli, Andreas tegeleb tennise ja muusikaga, Patrick on veel liiga väike, et mõne huviringi või spordiala kasuks otsustada. (Poom, 2014) (vt. Joonis. 1) Joonis 1. Tema pere( pildilt puudu noorem poeg Patrick) (Elu24, 2015) 4 3. KOONDISE- JA KLUBIKARJÄÄR
Juba 16- aastaselt võeti ta täiskasvanute meeskonda. 1955-1964 kuulus ,,Kalevi" esindusmeeskonda ja Eesti koondisesse.Ta oli ka NL-i koondise kandidaat ja meeskonna kapten ning pälvis eriauhindu. Saavutused: · 1955.aasta NL-i meistrivõistlustel 5.koht · 1964.aastal NL-i meistrivõistlustel ja 1963.aasta NL-i rahvaste spartakiaadil 6.koht · 1955a.,1958a. ja 1959a. Eesti meistrid · 1956-1958 ja 1964 karikavõitjad 1960-1963 töötas treenerina Võrus, 1963-1972 EPA LSK-s.1973-1980 oli Eesti koondise ja ,,Kalevi" esindusmeeskonna vanemtreener.Juhendas 1980-1981 ,,Ehitaja", hiljem TPI meeskonda, kes tulid Eesti meistriks 1984. ja 1985.aastal.1974.aastal oli ta ENSV teeniline treener.1980.aastal ,,Kalevi" auliige. Mõned tema õpilased: Raivo Aljaste, Aleksei Tammiste, Avo Jans, Jaan Orav, Jaak Aaviksoo, Ivar Raig ja Ignar Fjuk. Avaldunud kirjutisi ,,Kehakultuuris" ja päevalehtedes. Abikaasa Liana Sokk on sündinud 28.detsembril 1934
BOHDAN BONDARENKO Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan
Liidu ametiühingute meistriks. 1961. aastal kordas Kajak Gorkis tollast N. Liidu suusahüpperekordit 100,5 m. Kajak võitis 19511961 Eesti meistrivõistlustelt suusahüpetes 4 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi, kahevõistluses 3 kulda, 1 hõbeda, 1 pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. 1954. aastal pälvis TRÜ meeskonna liikmena Eesti meistrivõistlustel hõbeda ka korvpallis. Alates 1962. aastast on Kajak töötanud Tallinna spordikoolides suusahüpete ja kahevõistluse treenerina, aastail 1963 1964 oli ta N. Liidu kahevõistluskoondise treener ja 19671975 N. Liidu ametiühingute kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes
Paavo Russak). 6. Professionalismi edasine kasv mängijad on kes "Kalevi" palgal, kes pannakse toetaja asutuste ettevõtete palgale n.ö. varjatud professionalism. 7. NL-i süsteemi peeglis langeme järjest allapoole kuni 1983.a, täpselt tollaseks naistepäevaks 8. märtsiks, teevad mehed halva "kingituse" langevad NL-i kõrgliigast välja järgnevaks kolmeks hooajaks. Meie kõigi aegade sügavaim mõõn meestel. J. Salumetsa uut tulekut, nüüd treenerina jäi veel 3 aastat oodata. 8. Uus tõus tuli (koos Salumetsaga) 1987.a. sügisest taas NL kõrgliigas kuni 1990-ndate algusaastateni välja. Tulemused: 1991.a. NL meister 1992.a - OM Euroopa kvalifik. III koht 1993.a. EM-i VI koht 1994.a. Idaliiga võitja 1994.a. Põhjamaade lahtiste mv.-te I koht Sisuliselt n.ö. Jaak Salumetsa aeg. Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk, Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko. 9
Nii suurele mehele ei olnud paraku tol ajal olemas vastavaid teibaid mis teda kannaks ja need pidavalt murdusid. Samuti 1949 aastal kui ta oli elu vormis ja tänu kehvale ilmale ei suutnud ta seda teha. Tema suurim etapp elus oli kindlasti see kui ta kuuel korral 1947-1951 viis Euroopa rekordi 16.66 pealt 16.98 peale. 1944-1955 oli Heino Lipp 21- kordne Eesti meister ja püstitas 16 Eesti rekordit ja 13 NSVL rekordit. Pärast sportlastee lõpetamist töötas aastaid õppejõuna ja treenerina TRÜ-s ja Tallinna Pedegoogilises Instituudis. Need on ühed tõsisemad etapid tema elus. Heino Lipu ühiskondlikku konteksti on raamatus väga vähe käsitletud. On mainitud tema naist ja tänu KGB jälgimistele seda, et ta elas hiljem tallinnas kahetoalises korteris. Põhiliselt on raamatus käsitletud ikkagi tema sportlastee saavutusi ja kurba saatust. Protsendiliselt võtta siis raamatus on käsitletud tema elu enne sportlasteed umbes 15% ja pärast sportlasteed
Vülisärritajale (paugule) tähelepanu suunamise õigsust kinnitab aga uurimus, mille andmetel suhteliselt tugevamale paugule reageerib jooksja kiiremini. Tähelepanu suunamisel aga esimestele liigutustele me igal juhul vähendame selle valisärritaja mõju. "Stardist ei tule mitte välja 'kärata', vaid välja joosta vastavalt kindlakskujunenud individuaalsele jooksurütmile ja tempole." Sellisena formuleerib Nõukogudemaa üks endisi esijooksjaid ning käesoleval ajal edukalt treenerina töötav Robert Ijulko spriaditaktika esimese printsiibi. "Oskust pakkudelt jalgadega ära tõugata on vaja õppida samuti nagu tõukaja õpib kuuli tõukama" (G. Eorobkov). E. ja V. Baranov soovitavad sprinteril häälestada end just tagumisele pakule toetuva jala pöia kiirele äratõukele, sest see kindlustab jooksu aktiivse alguse esimestest sammudest peale. Seevastu B. Winter oma kuulsas sprindiraamatus "Niisiis, te tahate saada sprinteriks
* Kümnekordne Eesti meister *Püstitas kaks Eesti rekordit 82.29 ja 84.05 4.2.3 H EINO PUUSTE Heino Puuste on erakordne person Eesti spordiajaloos ta on ainuke eestlane, kes on valitud Eesti parimaks sportlaseks (1982, 1983, 1986) ja ka parimaks treeneriks (2005). Tema sportlaskarjäär on olnud muljetavaldav medaled üliõpilaste MM'l, head esinemised teistel tiitlivõistlustel ning NSV Liidu record, mis on siiani tema nimel.. Tema edukus treenerina on samuti märkimisväärne just Puuste oli see, kes viis Andrus Värniku 2005. aastal Helsingi maailmameistrivõistlustel tiitlivõiduni. Saavutused: *1979. aastal NSV Liidu meister, üliõpilaste MMi pronks *1980. aasta Moskva olümpial 4. koht *1981. aasta NSV Liidu pronks, üliõpilaste MMi pronks *1982. aasta EM hõbe, NSV Liidu talviste meistrivõistluste kuld ja suviste meistrivõistluste pronks *1983. aasta NSV Liidu talviste meistrivõistluste kuld ja Helsingi MMi 4. koht *1984
Isa tervis halvenes ja vanematest said vaesed kolhoosnikud. Ja nad olid pahased, et Virve ei jätnud võidusõitu. Virve veenis oma vanemat õde Õilmet, et ta ka hakkaks motospordiga tegelema. Ja siis sõitsid nad juba mõlemad. Nad võistlesid Venemaal, Lätis ja Gruusias. Nad õega olid kõvad tegijad. Venemaal juhtus neil igasuguseid põnevaid juhtumeid. Varsti sündis Virvel poeg Tõnis. Tema pärast lõpetas ta tegevspordi ja hakkas tööle treenerina. 3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i
meistrivõistlustel jalgpallis. Teised on Madridi Real ja Bilbao Athletic. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli ka esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928/1929. 17. mail 2006 võitis FC Barcelona jalgpallimeeskond UEFA Meistrite Liiga finaalkohtumise Londoni Arsenaliga 2:1. Meeskonna treener Frank Rijkaard pääses seega nende väheste hulka, kes on võitnud Meistrite Liiga nii mängija kui ka treenerina. 2009. aastal tuli meeskond Hispaania meistriks, karikavõitjaks ja Meistrite Liiga võitjaks. 28. mail 2011 tuli FC Barcelona jalgpallimeeskond taas UEFA Meistrite Liiga võitjaks, alistades finaalkohtumises Manchester Unitedi 3:1. FC Barcelona peamiseks rivaaliks on Madridi Reali. Nende kohtumisi nimetatakse El Clásico. Hispaania spordis liiguvad ringi väga suured rahad. Real Madridi jalgpalliklubi on ostnud
tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2
Seejärel takistasid sportimist aga tõsised jalavigastused, kuid loobuda spordist ta ei suutnud ning katsed võistelda luhtusid. Lõpp tuli kiiresti ning keskteed ei olnud. Rein Aun on mänginud suurt rolli selles, et Eestit tunnustatakse kui kümnevõistluse maad. Nõu-kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi ning kümnevõistluse treeneri amet Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis tõi Rein Auna taas suure spordi labürinti, otsi-ma ja leidma teed, mis mehi olümpiale viiks. Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 3.4 Toivo Õunap 13
" 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 1996 Ateena Panathinaikoses ja 1996 1997 Saloniki Arises. Hiljem asutas Tiit Sokk Tallinnas omanimelise korvpallikooli, on edukalt tegutsenud klubikorvpalli treenerina ja alates 2004. aastast on Eesti koondise peatreener. Michael Jordan 7 "Ma suudan leppida läbikukkumisega, aga ma ei suuda leppida mitte proovimisega!" -Michael Jordan Michael Jeffrey Jordan sündis 17. veebruaril 1963, Broolynis, New Yorkis, aga ta vanemad James ja Delores Jordan kolisid Wilmingtoni Põhja-Carolinas, kui Michael oli alles väike beebi
“ Kõik 15 vastanud treenerit tõid enda motiveerivaks allikaks harrastajate suure motiveerituse. Nad leidsid, et 20 harrastajad tegelevad ratsutamisega südamest ning kuulavad treenerit. 2 vastanut lisasid, et harrastajatega on lihtsam trenni teha, kui lastega, kuna nad kuulavad treenerit ning on vähem emotsionaalseid probleeme. „Harrastajaga saab läbi viia sisutihedaid treeninguid, kuna treenerina on väga hea teada, et treenitav tõesti kuulab sind ning pärast küsib veel lisagi.“ Ratsaspordispetsialiste (5 vastanut), kes on seotud ka võistluse korraldamisega pidasid peamiseks võistluste korraldamise motivaatoriks rahalisi võimalusi (2) ja harrastajate head töötahet ning innukust (2). Üks vastanutest kirjeldas, „et võistluste korraldajana hindab ta harrastajate klasse, kui klasse, mille arvelt saab laste klasse odavamaks teha
teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. 1936.a. Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998.a. pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsi "Kalev" auliige. Ruudi Toomsalu suri 3.augustil 2002.aastal. 15kordne Eesti meister kergejõustikus, mitme Eesti rekordi omanik , tunnustatud sporditeadlane ja
" 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 1996 Ateena Panathinaikoses ja 1996 1997 Saloniki Arises. Hiljem asutas Tiit Sokk Tallinnas omanimelise korvpallikooli, on edukalt tegutsenud klubikorvpalli treenerina ja alates 2004. aastast on Eesti koondise peatreener. 19 2.5. Aleksei Tammiste · Sündinud: 29. juuli 1946 · Pikkus: 193 cm · Positsioon: 4 · Kaal: 86 kg Tänaseks on Aleksei Tammiste meie korvpallimaailma legend. Kitsalt korvpallisaavutustelt jääb ta ju paljudele, näiteks olümpiavõitjast Tiit Sokule, aga laiemas
Viib regulaarselt läbi arenguvestlusi; 6) delegeerib vastutust teistele olles ise arendaja. 7) eristab olulise ebaolulisest. (Kas ja kuidas on vaja reageerida keskkonnast tulevatele muutustele just praegu kohe täna või on võimalik vaadata, mis saab homme?). Kokkuvõtteks võin öelda, et kauplus kus ma töötan rakendab edukalt tulemusjuhtimise süseemi, kuna meie juht ei esine staarina vaid pigem meid juhendava treenerina ning ta on oma juhtimisstiilis paindlik. 5.3 Xxxxxx näitel Joonis xxxx struktuur Kasvu/ uuenemise näitajad Efektiivsuse näitajad Stabiilsuse näitajad · tööstaaz- 10% personalist · proffide osakaal- · keskmine vanus- üldjuhul on asutamisest saadik konkreetse Jõe Prismas on vanusepiirid jäävad kuni 25. 2010.a, ülejäänud 90%- mõned üksikud Keskealised ja veidi
kaitsnud vabariigi esindusvõistkonna au seitsmevõistluses ja jõudnud vabariigi meistrivõistlustel mitmel korral medalikolmikusse. Seoses spordikooli likvideerimisega tegi Paides vähikäiku ka kergejõustik. Ametist on lahkunud kõik kergejõustikutreenerid, viimasena neist tüdrukutega edukalt töötanud Liina Molotovskaja. Paide-suuruses linnas jätkuks tööd kindlasti täiskohaga nii poiste kui tüdrukute treenerile. Hetkel aga töötab Paides ainukese treenerina Toivo Evardi ning sedagi vaid kooli huviringi raames. Seetõttu on Paide sportlaste esindatus vabariiklikel võistlustel üpris tagasihoidlik. AMBLA Ambla osa maakonna kergejõustiku ajaloos on kindlasti tähelepanu vääriv. Juba 1910. aastal pandi Amblas alus oma spordiringile Ambla Jõukarastuse Seltsile. Kuigi otsa tegid lahti raskejõustiklased ja vutimehed, jõuti peatselt ka kergejõustiku juurde, mis läks üha enam moodi
karikavõistlustel pidevalt esikolmikusse. HC Kehra esindusmeeskond on üheksakordne Eesti meister (1992/93, 1993/94, 1994/95, 1995/96, 1998/99, 2002/03, 2003/04, 2005/06, 2008/09), seitsmekordne Eesti karikavõitja (1995, 1998, 2001, 2003, 2004, 2005, 2008) ja kahekordne Balti liiga meister (2005/06, 2010/11). 2005/2006 hooaeg oli HC Kehrale kõige edukam, kui võideti ära Eesti meistri- ja karikavõistlused ning Balti liiga.16 Hetkel töötab käsipalliklubi HC Kehra esindusmeeskonna treenerina Jüri Lepp. HC Kehra noortetreenrid on Indrek Lillsoo, Olev Eensalu, Eduard Makejev ja Kaupo Liiva. Üle pika aja treenivad 5.-6. aastaseid ning 1.-3. klassi tüdrukuid Maire Normak ja Mirjam Tinno.17 14 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 15 Eesti Käsipalliliit, Käsipalli meeste rahvuskoondis koguneb täna Põlvasse, 2011, http://www.handball.ee/est/g1/Kasipalli-meeste-rahvuskoondis-koguneb-tana-Polvasse (19.03.2011)
Samuti pöörati tähelepanu tugevatele personaalsetele probleemidele, kui atleet on spordist välja langenud. Tehes nendest uuringutes kokkuvõtteid võib järeldada, et: · kui atleedid langevad spordist välja, siis ei lange nad sealt igaveseks, samuti ei katkestata lõplikult kõiki seoseid spordiga. Paljud osalevad vähem võistluslikel spordialadel või teostavad ennast mõnes muus rollis näiteks treenerina, programmi organisaatorina, administraatorina või sporditurustajana; · spordist väljalangevust võivad põjustada veel teised olulised elu mõjutavad tegurid (kooli vahetus ja selle lõpetamine, tööle minek, abiellumine, laste kasvatamine jne); · spordist väljalangemine ei ole alati põhjustatud kurnatusest vaid negatiivsetest kogemustest, mis võivad otsuseid muuta või lõpetada osalus spordis;
Jälgimisperioodi kestel tehti regulaarseid vaatlusi kuni indiviidide 65 aasta vanuseks saamiseni. Neid võrreldi 38-inimeselise grupiga, kus keskmine IQ oli 115.Kõik indiviidid kuulusid abielupaar Glueckide 1950. aasta uuringu valimisse. Kogu valim jagati kaheks grupiks sõltuvalt elukäigu edukusest, mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs näitas, et madala intelligentsusega elus edukad indiviidid näitasid kõrgemat sotsiaalset kompetentsust lapsena (nt hea
annaabi.ee 
