Iisaku Gümnaasium Referaat Martin Müürsepp Jaanika Liiv XI klass Iisaku 2011 Martin Müürsepp (sündinud 26. septembril 1974 Tallinnas) on Eesti professionaalne korvpallur. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Siiani ainuke eestlane NBA-s ning hetkel veel ei paista järgmist, kes sinna jõuda võiks. Müürsepp ei ole mitte lihtsalt NBA- s käinud mees, vaid lausa NBA drafti esimese ringi 25. valik Utah Jazzi poolt 1996 aastal. Lepinguni jõudis Müürsepp siiski Miami Heati-ga. Avamängu tegi ta 1996 aasta 21. detsembril Houstonis, vastaseks sealne Rockets
......................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallisüsteemi teke ......................................... 11 2. PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE ......... 13 2.1. Ilmar Kullam .................................................................................... 13 2.2. Gert Kullamäe ................................................................................. 14 2.3. Martin müürsepp.............................................................................. 16 2.4. Tiit Sokk ............................................................................................. 18 2.5. Aleksei Tammiste............................................................................. 20 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 22 KASUTATUD KIRJANDUS ....................
Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis hooajal 1989-1990 Gert TPEDI meeskonna eest, kus samal aastal tegi meistriliiga debüüdi samuti alles 15 aastane Martin Müürsepp.Alates aastast 1991 algab Kullamäe tõeline tähelend. Hooaega alustab ta BC Kalevis ning sellele järgneb juba suurklubi Kaunase Zalgiris, mille rivistuses tuleb ta ka esimese eestlasena Leedu meistriks. Leedust tuleb mees aga tagasi Kalevisse. 14 Järgmise välisklubini läheb natuke aastaid mööda ning hooajal 2000-2001 sõlmib Kullamäe lepingu Belgia meistriliiga klubiga Oostende Telindus.Võidetakse küll Belgia
Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa.
Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6
tänaseni kui häid kergejõustiklasi ja jalgpallureid. Arthuri paremateks tulemusteks olid 1.73 kõrgushüppes ja 24,0 200 meetri jooksus. Vend Aksel oli hea keskmaa distantsidel. Tähtsustamata ei saa jätta ka Ilmar Lindami osa Ambla spordielus. Kui ta 1951. aastal asus Amblasse tööle kehalise kasvatuse õpetajana, hakkas spordielu silmnähtavalt hoogustuma. Lindam oli ise edukas kaugus- ja kolmikhüppaja, 1952. aastal ületas ta senise rajooni rekorditähise kolmikhüppes 14.13. Sport jäi ka hilisematel aastatel osaks tema elust - 1990-ndatel aastatel võistles ta edukalt veteranide tiitlivõistlustel. Ambla- kandi nimekaim sportlane pärastsõjajärgsel perioodil oli Toomas Berendsen, mitmekülgne sportlane juba keskkoolipäevil - mängis hästi võrkpalli ja oli hea kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990
džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes. Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni, Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos. N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uurimusi ja memuaristikat. Seega toetub käesoleva uurimuse empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kõik kommentaarid