Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sportvõimlemine (0)

3 HALB
Punktid
1.Sissejuhatus
Võimlemine on spordiala , mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks.
1.2 Sportvõimlemine
Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel , rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast.
2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng
1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist.  Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime “Andrese rist ”.
1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja  Ruslan Ovtšinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit . Ateena olümpial sai Ovtšinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006]
3.Sportvõimlemine tänapäeval
Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge.Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi. Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Riistvõimlemise meeste vabaharjutuses tuli Londoni olümpiavõitjaks hiinlane Zou Kai 15,933 punktiga . Hõbeda sai jaapanlane Kohei Uchimura ja pronksi venelane Deniss Abljazin. Mõlemad kogusid 15,800 punkti.
Naiste toenghüppe esikolmiku moodustasid rumeenlanna Sandra Raluca Izbasa 15,191, ameeriklanna Mc Kayla Maroney 15,083 ning venelanna Maria Paseka 15,050 ja meeste toenghooglemises ungarlane Krisztian Berki 16,066 ning britid Louis Smith samuti 16,066 ja Max Whitlock 15,600 punktiga. [ERR: London 2012]
Tulemused:
Meeste vabaharjutus Punktid:
1. Zou Kai                  CHN  15,933 
2. Kohei Uchimura           JPN  15,800 
3. Deniss Abliazin          RUS  15,800 
4. Enrique T. G. Sepulveda  CHI  15,366 
5. Jacob Dalton             USA  15,333 
6. Aleksandr Šatilov        ISR  15,333 
7. Flavius Koczi            ROU  15,100 
8. Marcel Nguyen            GER  14,966
Naiste toenghüpe
1. Sandra Raluca Izbasa     ROU  15,191 
2. Mc Kayla Maroney         USA  15,083 
3. Maria Paseka             RUS  15,050 
4. Janine Berger            GER  15,016 
5. Oksana Chusovitina       GER  14,783 
6. Yamilet Pena Abreu       DOM  14,516 
7. Brittany Rogers          CAN  14,483 
8. Elsabeth Black            CAN   0,000
Meeste toenghooglemine
1. Krisztian Berki          HUN  16,066 
2. Louis Smith              GBR  16,066 
3. Max Whitlock             GBR  15,600 
4. Alberto Busnari          ITA  15,400 
5. Cyril Tommasone          FRA  15,141 
6. Vitali Nakonetšni        UKR  14,766 
7. David Beljavski          RUS  14,733 
8. Vid Hidvegi              HUN  14,300
4.Sportvõimlemise alad tänapäeval
Tänapäeval võistlevad mehed tavaliselt seitsmel individuaalvõistlusalal (vabaharjutus, rõngad, toenghooglemine, rööbaspuud, kang, toenghüpe ja mitmevõistlus), naised viiel alal (vabaharjutus, rööbaspuud, kang, toenghüpe ja mitmevõistlus). Lisaks peetakse mitmevõistluses ka võistkondlikud võistlused.
Meeste võistlusalad: Naiste võistlusalad:
*Meeste meeskondlik mitmevõistlus *Naiste naiskondlik mitmevõistlus
*Meeste individuaalne mitmevõistlus *Naiste individuaalne mitmevõistlus
*Meeste toenghüpe *Naiste toenghüpe
*Meeste kang *Naiste poom
*Meeste rööbaspuud *Naiste rööbaspuud
*Meeste toenghooglemine *Naiste vabaharjutus
*Meeste rõngad
*Meeste vabaharjutus
Joonis 1. Mehed Joonis 2. Naised
5.Lisa
Joonis 3. Olev Puust
Töötanud riistvõimlemise ja akrobaatika treenerina 23 aastat. Omab töökogemust nii väikelaste kui tippsportlastega.
On töötanud ja juhendanud sportlasi Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Norras, Lätis.
1980-1994 oli Eesti riistvõimlemise peatreener.
Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha.
Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud klubis Espoon Telinetaiturit vastutava treenerina, kus võimlejate arv oli 1400 !
Olevi parimad õpilased on arvukalt võitnud Põhjamaade ja Soome erinevate vanuseastmete meistrivõistluste medaleid.
Osalenud FIG poolt korraldatud koolitustel ja seminaridel.
Sportvõimlemine #1 Sportvõimlemine #2 Sportvõimlemine #3 Sportvõimlemine #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sweetmerka Õppematerjali autor
Referaat sportvõimlemisest, sisaldab erinevaid allikaid ja võtab teema ilusasti kokku.Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast.2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime “Andrese rist”.4.Sportvõimlemise alad tänapäevalTänapäeval võistlevad mehed tavaliselt seitsmel individuaalvõistlusalal (vabaharjutus, rõngad, toenghooglemine, rööbaspuud, kang, toenghüpe ja mitmevõistlus), naised viiel alal (vabaharjutus, rööbaspuud, kang, toenghüpe ja mitmevõistlus). Lisaks peetakse mitmevõistluses ka võistkondlikud võistlused.

Sarnased õppematerjalid

Võimlemine
10
docx

Võimlemine

Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel.

Sport
Sportvõimlemine
7
odt

Sportvõimlemine

Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende

Sport
Riistvõimlemine
4
odt

Riistvõimlemine

Riistvõimlemine kui võistlussport Võimlemine on spordiala, mis nõuab sportlaselt kehalist jõudu ja paindlikkust. Ala jaguneb riist- ja iluvõimlemiseks. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil. Iga harjutuse eest saab sportlane züriilt hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on küll pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda. Mitmekordse Eesti meistri ja võimlemisliidu asepresidendi Viktor Saaroni sõnul elab riistvõimlemine treenerite ja te

Kehaline kasvatus
Riistvõimlemine
22
odt

Riistvõimlemine

Tallinna Kunstigümnaasium Riistvõimlemine Referaat Koostaja: Kert Moist 2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. RIISTVÕIMLEMINE.................................................................................................................2 2.1. Võistkondlik mitmevõistlus..................................................................................................2 2.2. Individuaalne mitmevõistlus.................................................................................................2 2.3. Kohtunikud...........................................................................................................................3 2.4. Raskusastmed.......................................................................................................................4 2.5.

Tervisesport
Riistvõimlemine
9
doc

Riistvõimlemine

Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemine..................................................................................................................3 Kohtunikud............................................................................

Kehaline kasvatus
Virve Kiisa
10
docx

Virve Kiisa

suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas. Sportvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel- 1896. aastal Ateenas.Võistlesid ainult mehed. Kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Iga võimlemisliigutus tuleb sooritada enesekindlalt, nõtkelt ja veatu tehnikaga. Vanas Kreekas ja Roomas oli võimlemine laste kasvatamisel sama oluline kui kunst

Kirjandus
Iluvõimlemine olümpiamängudel
6
docx

Iluvõimlemine olümpiamängudel

toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võim. · Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest

Atleetvõimlemine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun